lg.1 järgi võib kohus oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras menetleda hagi kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Määrusega .a. määras kohus antud hagi menetlemise lihtsustatud korras. Nimetatud määrusega andis kohus pooltele tähtaja avalduste, dokumentide ja poolte ärakuulamise taotluste esitamiseks või kompromissi sõlmimiseks. Hageja esitas nõude aluseks olevate arvete väljatrükid kirjalikus menetluses. Kostja tõendeid, avaldusi ega taotlusi ei esitanud. ja oli nõus asja lahendamisega Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. TsK § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaks määratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hagimaterjalidest nähtuvalt on leping nr sõlmitud .a mitte hageja poolt näidatud AS ja kostja vahel, vaid kostja ja AS vahel. Kanne AS ärinime muutmiseks AS-ks on äriregistrisse kantud .a. Pakkumisest nr tulenevalt on kostja tasunud AS-le 499 krooni, s.h. kuumaksu 200 krooni ja telefoni eest 299 krooni. Hagile on lisatud allkirjastamata teade lepingu lõpetamisest.
lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. AS saldo kinnitusest ja hageja väidetavalt .a. kostjale väljastatud allkirjastamata võlateatisest nähtuvalt, on hageja viidates arvele nr .a., arvestanud kostja põhivõlaks telefonimaksed 1961,78 krooni ja kõneteenuste eest 479,01 krooni, ja leppetrahvi eest summas 1000 krooni, kokku summas 3440,79 krooni. Saldo kinnitusest nähtub, et hageja loeb lepingu lõppenuks .a. Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg tasumata kõneteenuste ja maksete eest kuni lepingu lõpetamiseni summas 111,80 krooni ( 511,80 krooni, 200 krooni, 200 ning 200 krooni). Arvest nr 676499 nähtub, et hageja nõuab lisaks eelmisest perioodist tasumata summale ka kuumakseid peale lepingu lõpetamist summas 1126,29 krooni, viivist summas 50,85 ja telefoni väljaostuhinda summas 847,46 krooni, millele lisanduvad käibemaksud. Nimetatud telefoniväljaostuhinnale ja viivisele, millelt on omakorda arvestatud viivist, pole viidatud ei hagis ega üldtingimustes. Võlateatisest nähtuvalt nõuab hageja hoopis leppetrahvi, mitte telefoniväljaostuhinda. Samuti on leppetrahvilt arvestatud ka viivist. Kohus leiab, et hageja on leppetrahvi nõude esitanud varjatult põhivõla koosseisu, tekitades sellega teisele menetlusosalisele raskusi oma õiguste maksmapanekul. Kohtu hinnangul ei ole hageja oma tsiviilõiguste teostamisel lähtunud hea usu põhimõttest. TsK § 191 lg 1 kohaselt loetakse leppetrahviks (trahviks, viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Järelikult ei ole leppetrahv põhivõlg, vaid õiguskaitse vahend, mida kreeditoril on õigus kohustise täitmata jätmisel seaduse või lepingu alusel võlgnikult nõuda. TsK § 192 kohaselt peab kokkulepe leppetrahvi (trahvi, viivise) kohta olema sõlmitud kirjalikus vormis. Üldtingimused leppetrahvi tasumist ega arvel nr märgitud viivist ei kajasta. Leppetrahvi ning nimetatud viivise nõue on tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata. Hagiavaldusest nähtuvalt tekkis võlg juba .a., kuid hagi võla väljamõistmiseks on kohtusse esitatud alles .a., seega ebamõistlikult pika aja jooksul, kusjuures viiviseid on arvestatud kuni hagi esitamiseni põhivõlalt, mille koosseisu on arvestatud ka leppetrahv. Hagiavalduses palub hageja mõista välja kostjalt viivis põhivõla ulatuses, mis on ka kohtu hinnangul mõistlik. Eeltoodut kogumina hinnates leidis kohus, et hagi on põhjendatud ja tõendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1111,80 krooni tasumata maksete katteks ning viivis põhivõla ulatuses 1111,80 krooni, kokku 2223,60 krooni. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.
lg.1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 280 krooni.
4 tulenevalt kuulub kostjalt asja läbivaatamiskuluna riigituludesse väljamõistmisele postikulu summas 95,10 krooni.
p.1 sätestab, et poolele, kelle kasuks tehti otsus, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale. Kostjalt tuleb hageja õigusabikulude katteks välja mõista 10 krooni. Mare Kõlvart Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.