KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks
- juulil 2006 Tallinnas tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-06-6524 Tsiviilasi NB hagi VB vastu elatise väljamõistmiseks alaealiste laste ülalpidamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja - NB hageja esindaja advokaat PS Kostja - VB Kohtuistungi toimumise aeg 20.
- a RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada.
- Välja mõista VB igakuine elatusraha 3000.- (kolm tuhat) krooni NB kasuks O B .a., ja JB, ., ülalpidamiseks alates .a. kuni .a., s.o. kuni vanema lapse täisealiseks saamiseni ja sealt edasi 1500.- (üks tuhat viissada) krooni kuni .a., s.o. kuni noorema lapse täisealisuseni. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskuludeks olev riigilõiv, mille tasumisest NB oli vabastatud, asja läbivaatamise kulu – postikulu ja NB riigi kulu osutatud õigusabikulu täies ulatuses VB kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluse käik.
- . a edastas kohtunikuabi NA Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 486 alusel OB ja JB maksekäsu kiirmenetlusena esitatud avaldused VB vastu elatise väljamõistmise nõuetes menetlemise jätkamiseks hagimenetluses.
- Juhindudes TsMS § 374 liitis kohus hagid ühte menetlusse. Vaidlustamata asjaolud.
- NB ja VB abielust, mis lahutati a. sündisid .a. OB ja .a. JB.
- Kostja ei ole andud oma tütarde ülalpidamiseks elatist alates .a. Hageja nõue ja põhjendused.
- Hagiavalduses märgitu kohaselt andis kostja oma laste ülalpidamiseks elatusraha 2000.krooni kuus kuni , kuid alates ta laste ülalpidamiseks elatist maksnud ei ole.
- Hageja väidetel koosnevad laste ülalpidamiskulud kuus kokku summast 6040.- krooni. Kuna hageja on ise töötu ja tema töötu abiraha suuruseks on umbes 1200.- krooni kuus ning lisaks sellele saab ta kahe lapse ülalpidamiseks toetust kokku riigilt 600.- krooni kuus, pole tal piisavalt vahendeid, et lapsi ülal pidada.
- Hageja palub kummagi lapse ülalpidamiseks välja mõista kostjalt 1500.- krooni kuus, see on kokku 3000.- krooni alates .
- Oma nõuete tõendamiseks kostja vastu esitas hageja järgmised dokumentaalsed tõendid: abielulahutuse tunnistuse, laste sünnitunnistused ning oma töötu kaardi koopia. Kostja vastuväited ja põhjendused.
- Kostja tunnistas hagi osaliselt ja oli nõus, et temalt mõistetakse välja elatis kahe lapse ülalpidamiseks kokku summas 1600.- krooni, s.o. kummalegi lapsele 800.- krooni kuus.
- Kostja on seisukohal, et hageja on hagiavalduses lastele tehtavad kulutused osaliselt ülepaisutanud ja arvas, et piisavaks elatusrahaks kahe lapse ülalpidamiseks võiks olla kokku 3000.- krooni kuus. Kostja väidetel on tema sissetuleku suuruseks 3200.- krooni OÜ-s Optimaalehitus, kus ta töötab ehitustöölisena.
- Kostja palub elatise suuruse väljamõistmisel arvestada ka seda, et ta on uuesti abielus OVB, abikaasa ootab last ning, et kostja uuel abikaasal on JV, kes on ja elab koos kostja ja oma emaga.
- Oma vastuväidete tõendamiseks esitas kostja järgmised dokumentaalsed tõendid: palgatõendi OÜ-st , oma pangakontoväljavõtte perioodi .a. kuni .a. kohta, abielutunnistuse abielu sõlmimise kohta OV .a., OV tööraamatu väljavõtte ja tõendi OVB raseduse kohta. Kohtuotsuse põhjendused.
- Kohus, kuulanud kohtuistungil ära pooled, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Lk 2
(4)- Elatusraha väljamõistmise nõudes otsuse tegemisel juhindub kohus perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 ja 2 sätetest. Tulenevalt PkS § 60 lg 1 on vanemad kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi ning sama seaduse § 61 lg 1 ja lg 2 kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapse ülalpidamiseks ning elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.
- Pooled ei vaidle selle üle, et alates ei ole kostja laste ülalpidamiseks hagejale elatusraha andud. Seega on elatusraha väljamõistmine kostjalt tema alaealiste laste ülalpidamiseks põhjendatud. Tulenevalt eelpooltoodud asjaolust ja juhindudes TsMS § 70 lg 2 kuulub elatis kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele alates .a.
- Kohus on seisukohal, et juhindudes PkS § 61 lg 4 ei või igakuise elatusraha suurus ühele lapsele olla kuus väiksem kui pool VV kehtestatud kuupalga alammäärast, mis alates 01.01.2006.a. on 3000.- krooni. Kohus võib elatise suurust vähendada alla nimetatud alammäära vaid juhul kui 1.) vanem, kellelt elatist nõutakse on töövõimetu või 2.) lapsel on piisav sissetulek või 3.) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul selliseid põhjusi ei esine. Asjaolud, et kostja uus abikaasa ei tööta, et ta ootab abielust kostjaga last ja et ta kasvatab koos kostjaga oma , ei saa kohtu arvates olla aluseks kostjalt elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära. Kohus on seisukohal, et nimetatud asjaolud ei mõjuta üldse hageja kasuks poolte ühiste laste ülalpidamiseks väljamõistetava elatise suurust, sest kostja ei ole kohustatud ülal pidama ei oma abikaasat ega tema alaealist last, vaid on kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi kelle õiguste kaitseks käesoleva kohtuotsusega lahendatav hagi kohtusse esitatud ongi.
- Kohus on seisukohal, et tulenevalt asjaolust, et hageja nõuab kostjalt elatist lastele minimaalses suuruses, puudub kohtul vajadus kohtuotsuses analüüsida kostja vastuväiteid sellest nagu oleks hageja kulutused lastele ülepaisutatud. Kohus on seisukohal, et samal põhjusel ei kuulu elatise väljamõistmisel arvestamisele ka kostja töötasu suurus, mis vastavalt OÜ palgatõendile on VV määrusega kehtestatud kuupalga alammäära lähedane. Kohus on seisukohal, et kostja, kelle ülalpidamisel on käesoleval ajal 2 alaealist last, on kohustatud töötama sellisel ametikohal ja sellise palgaga mis kindlustab tema alaealistele lastele normaalse ülalpidamise. Kohtu arvates ei ole kostja esile toonud ühtegi mõjuvat põhjust, rääkimata nende tõendamist, miks kostja ei saa töötada enamtasustaval töökohal.
- Lisaks kõigele eelpooltoodule peab elatise väljamõistmisel arvestama veel sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PkS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu.
- Menetluskulude jaotamine. Juhindudes TsMS § 138 lg 1 koosnevad poolte menetluskulud käesolevas tsiviilasjas kohtukuludest ja kohtuvälistest kuludest. Kohtukuludeks on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2), kohtuvälisteks kuludeks aga hageja esindaja kulu, kusjuures Harju Maakohtu 06.06.2006.a. määrusega määras kohus anda NB õigusabi riigi kulul kohtueelses menetluses ja kohtus ilma hageja kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ning õigusabi kulud. NB esindajaks määras kohus vandeadvokaat Piret Simmi. Lk 3
(4)Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hagi täielikult ja juhindudes TsMS § 162 tuleb hagimenetluse kulu -: riigilõiv, mille tasumisest oli hageja hagi esitamisel vabastatud, ja asja läbivaatamise kulu - postikulu, samuti kohtuväline kulu – hageja esindaja kulu, jätta kohtuotsusega kostja kanda. Juhindudes RÕS § 23 lg 1 ja TsMS § 174 lg 1 ning § 175 lg 1 määratakse menetluskulud rahaliselt kindlaks 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik: Lk 4
(4)