lg.1 järgi võib kohus oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras menetleda hagi kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Määrusega .a. määras kohus antud hagi menetlemise lihtsustatud korras. Nimetatud määrusega andis kohus pooltele tähtaja avalduste, dokumentide ja poolte ärakuulamise taotluste esitamiseks või kompromissi sõlmimiseks. Hageja esitas nõude aluseks olevate arvete väljatrükid kirjalikus menetluses. Kostja tõendeid, avaldusi ega taotlusi ei esitanud. ja oli nõus asja lahendamisega Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne , kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. TsK § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaks määratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hagimaterjalidest nähtuvalt on poolte vahel a. sõlmitud leping nr. Leping on sõlmitud kahele numbrile ( ). Tulenevalt hageja poolt esitatud arvetest, lepingu lõpetamise teatisest ja viivisearvutustest on hageja arvestanud kostja põhivõlaks 2787,11 krooni ja viivise 1391 päeva eest summas 2787,11 krooni.
lg.1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg.2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hageja loeb lepingu lõppenuks a. Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg summas 1047,70 krooni ( ). Arvest nr nähtub, et hageja on arvestanud põhivõla koosseisu ka kuutasu peale lepingu lõpetamist summas 512,91 krooni, teenuse peatamise tasu ja leppetrahvi kokku summas 1783 krooni. Hagiavalduses ega hagimaterjalides leppetrahvile ja teenuse peatamise tasule ei ole viidatud. Samuti on arvestatud leppetrahvilt viivist. TsK § 191 lg 1 kohaselt loetakse leppetrahviks (trahviks, viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. TsK § 192 kohaselt peab kokkulepe leppetrahvi (trahvi, viivise) kohta olema sõlmitud kirjalikus vormis. Järelikult ei ole leppetrahv põhivõlg, vaid õiguskaitse vahend, mida kreeditoril on õigus kohustise täitmata jätmisel seaduse või lepingu alusel võlgnikult nõuda. Kohus leiab, et hageja on leppetrahvi nõude esitanud varjatult põhivõla koosseisu, tekitades sellega teisele menetlusosalisele raskusi oma õiguste maksmapanekul. Kohtu hinnangul ei ole hageja oma tsiviilõiguste teostamisel lähtunud hea usu põhimõttest. Hageja nõue viiviste saamiseks 2787,11 krooni ulatuses ei ole tõendatud. Lepingu lahutamatuks osaks olevad mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimused, millel väidetavalt viiviste ja leppetrahvi nõue põhinevad on puudulikud. Puuduvad peatükid nr IV, V, VI, VII ja VIII. Arvestades eeltoodut jätab kohus väidetavalt viiviste, leppetrahvi ja teenuse peatamise tasu arvestamise aluseks olnud, kohtule esitatud mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimuste väljatrüki, mille tekstis punktile 3.1.11 järgneb punkt 8.5, tõendina tähelepanuta. Hageja nõue leppetrahvi ja teenuse peatamise tasu väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohus leiab, et viivis kuulub kostjalt väljamõistmisele TsK § 231 lg 1 alusel, mille kohaselt on kohustiste täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga pole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised 119,44 krooni ulatuses (3 % 1047,70 kroonilt x 3,8 aastat ). Eeltoodut kogumina hinnates, leidis kohus, et hagi on põhjendatud ja tõendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1167,14 krooni. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.
lg.1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 105 krooni.
p.2,§ 52 p.5, §54 lg.4 tulenevalt kuulub kostjalt asja läbivaatamiskuluna riigituludesse väljamõistmisele postikulu summas 53,30 krooni.
p.1 sätestab, et poolele, kelle kasuks tehti otsus, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale. Kostjalt tuleb hageja õigusabikulude katteks välja mõista 10 krooni. Mare Kõlvart Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.