lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaks määratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule.
kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. Poolte vahel on .a. sõlmitud leping nr. mille alusel kostja kasutas telekommunikatsiooniteenust ja kohustus selle eest tasuma. Hageja on teatanud kostjale lepingu lõpetamisest 25 päeva möödumisel teate saamisest ja lõpetanud lepingu .a. AS saldo kinnitusest ja väidetavalt kostjale saadetud võlateatisest nähtuvalt on kostjale arvestatud põhivõlaks telefonimaksed 1974,18 krooni, kõneteenused 200 krooni ja leppetrahv 1000 krooni, kokku 3174,18 krooni. Hagiavalduses leppetrahvile ei viidata. Samuti on leppetrahvilt arvestatud ka viivist. Kohus leiab, et hageja on leppetrahvi nõude esitanud varjatult põhivõla koosseisu, tekitades sellega teisele menetlusosalisele raskusi oma õiguste maksmapanekul. Kohtu hinnangul ei ole hageja oma tsiviilõiguste teostamisel lähtunud hea usu põhimõttest.
lg 1 järgi võidakse kohustise täitmist tagada vastavalt seadusele või lepingule leppetrahviga (viivisega), pandiga ja käendusega.
lg 1 järgi loetakse lepptrahviks (viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, millega võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Seega ei ole leppetrahv põhivõlg, vaid õiguskaitse vahend, mida kreeditoril on õigus kohustise täitmata jätmisel seaduse või lepingu alusel võlgnikult nõuda.
kohaselt peab kokkulepe leppetrahvi (trahvi, viivise) kohta olema sõlmitud kirjalikus vormis. Üldtingimused leppetrahvi tasumist ei kajasta. Leppetrahvi nõue on tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata. Hagiavaldusest nähtuvalt tekkis kostja võlg .a., kuid hagi võla väljamõistmiseks on esitatud a., seega ebamõistlikult pika aja jooksul, kusjuures viiviseid on arvestatud kuni hagi esitamiseni põhivõlalt, mille koosseisu on arvestatud ka leppetrahv. Hagiavalduses palub hageja vähendada viivist põhivõla summani, mis on kohtu hinnangul ka mõistlik. Hageja loeb lepingu lõppenuks .a. Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista tasumata maksete eest kuni lepingu lõpetamiseni 600 krooni (200 + 200 + 200). Arvete nr ja väljatrükkidest nähtuvalt on hageja arvestanud kostja põhivõla hulka peale lepingu lõpetamist kuumaksed summas 1334,05krooni, viivise 50,85 krooni ning leppetrahvi summas 847,46 krooni, millele lisanduvad käibemaksud. Kohus leiab, et hageja poolt kuumaksu nõue peale lepingu lõpetamist põhivõlana on põhjendamata ja tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata. Samuti tuleb jätta rahuldamata arvel märgitud viivise nõue summas 50,85 krooni + käibemaks. Nimetatud viivisele ei ole viidatud hagiavalduses ega üldtingimustes. Samuti on nimetatud viiviselt arvestatud omakorda viivist. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 600 krooni tasumata maksete katteks ning viivis põhi võlaulatuses summas 600 krooni, kokku 1200 krooni. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kohtukulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 60 lg-st 1 ja § 61 lg 1 p-st 1 (kuni kehtinud redaktsioonist). Vastavalt TsMS § 60 lg-le 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Vastavalt TsMS § 61 lg 1 p-le 1 poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest: hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. TsMS § 60 lg 1 ja 61 lg 1 p 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 105 krooni ning hageja õigusabi kulude katteks 10 krooni. Mare Kõlvart Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.