lg1 järgi võib kohus oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras menetleda hagi kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Hageja on kohut teavitanud, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ja ei pea vajalikuks asja läbivaatamist kohtuistungil. Kostja tõendeid, avaldusi ega taotlusi ei esitanud. Hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt, mis sätestab kohustuse täitmise vastavalt lepingule või seadusele ja sama seaduse § 108 lg 1, mis sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hagimaterjalidest nähtuvalt on poolte vahel sõlmitud liitumisleping. Tulenevalt hageja poolt esitatud arvetest ja viivisearvutustest on hageja arvestanud kostja põhivõlaks 2 353,15 krooni ja viivise summaks 2 353,15 krooni.
lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kohtu hinnangul ei ole hageja oma tsiviilõiguste teostamisel tegutsenud hea usu põhimõtteid järgides. Kostja võlgnevus on tekkinud juba Hagi võla väljamõistmiseks on esitatud , seega ebamõistlikult pika aja jooksul. Hageja nõue viiviste saamiseks 2 353,15 krooni ulatuses ei ole tõendatud. Lepingu lahutamatuks osaks oleva teenuste kasutamise üldtingimused, millel väidetavalt viivise nõue põhineb, kehtestati alates kuid leping kostjaga on sõlmitud , mistõttu esitatud üldtingimused ei saa ei saa olla lepingu osaks. Samuti puudub mistahes kinnitus, et nimetatud tingimused oleksid kostjale teatavaks tehtud või kostja nendega nõustunud. Arvestades eeltoodut jätab kohus väidetava viivise arvestuse aluseks olnud alates kasutamise üldtingimused tähelepanuta. kehtivad teenuste Kohus leiab, et viivis kuulub kostjalt väljamõistmisele VÕS § 113 lg 1 alusel, mille kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär (so võlgnevuse arvestus perioodil 2003-2005 keskmine 6 kuu EURIBOR - 0,026%, millele lisandub 7% aastas). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised 578,30 krooni ulatuses. Eeltoodut kogumina hinnates, leidis kohus, et hagi on põhjendatud ja tõendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 2 353,15 krooni põhivõlg ja viivised summas 578,30 krooni. 2 2-05-22833 Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud
Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 420 krooni, mille hageja tasus hagi esitamisel riigituludesse.
p 4 ja § 162 lg 1 alusel kuuluvad kostjalt väljamõistmisele riigituludesse ka kostjale hagimaterjalide ning kohtuotsuse ärakirja kättetoimetamise kulud summas 95,10 krooni.
lg 1 p 1 kohaselt poolele, kelle kasuks tehti otsus, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale. Hageja õigusabi kulude katteks peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks kostjalt välja mõista 146,60 krooni. Mare Kõlvart Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.