(1)aastaks.Seega on leping tähtaja osas vastuolus mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimustega. Ettemaksu arvest nr. a. tulenevalt on kostja tasunud AS-le 543 krooni,sellest liitumistasu 99 krooni,kuumaksu 45 krooni ja telefoni eest 399 krooni. Hagile on lisatud allkirjastamata väljatrükk lepingu lõpetamisest.Leping kostjaga on ühepoolselt lõpetatud a. AS a. saldokinnitusest nähtuvalt on kostjale arvestatud põhivõlaks telefonimaksed 691.81 krooni,kõneteenuste eest 222.91 krooni ja leppetrahv 1000 krooni ,kokku 1914.72 krooni. Hagiavalduses leppetrahvile ei viidata. TsK § 191 lg.1 kohaselt loetakse leppetrahviks (trahviks ,viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma ,mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise ,eriti täitmisega viivitamise korral.Seega ei ole leppetrahv põhivõlg ,vaid õiguskaitse vahend,mida kreeditoril on õigus kohustise täitmata jätmisel seaduse või lepingu alusel võlgnikult nõuda. TsK § 192 kohaselt peab kokkulepe leppetrahvi (trahvi,viivise) kohta olema sõlmitud kirjalikus vormis. Üldtingimused leppetrahvi tasumist ei kajasta. Leppetrahvi nõue on põhjendamata ,tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Hageja loeb lepingu lõppenuks a.,aga samas nähtub arvelt nr. et arveldusperioodil on teenus peatatud.Lepingule lisatud üldtingimused peatamise mõistet ei sisalda. Üldtingimuste p.1.2.12 sätestab sulgemise mõiste ,mis on teenuste osutamise osaline või täielik,ajutine või lõplik katkestamine. Kohus asub seisukohale,et teenuse katkestamisega on leping lõpetatud. Kohtu hinnangul on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg tasumata kõneteenuste ja maksete eest kuni lepingu tegeliku lõpetamiseni summas 806.20 krooni (okt.232.05 krooni +nov.276.27 krooni+dets.207.90 krooni+jaan.2001 44.99 krooni +veebr. 44.99 krooni). Hagiavaldusest nähtuvalt tekkis kostja võlg juba a. , kuid hagi võla väljamõistmiseks on esitatud alles a.,seega ebamõistlikult pika aja jooksul,kusjuures viivised on arvestatud kuni hagi esitamiseni põhivõlalt,mille koosseisu on arvestatud leppetrahv. Kohtu hinnangul ei ole hageja oma tsiviilõiguste teostamisel lähtunud hea usu põhimõtetest,kirjutades põhivõla koosseisu leppetrahvi,põhjendamatud kuumaksed ja teenuse peatamise tasu ning arvestanud neilt ka viivised.Kohus leiab,et on mõistlik kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhivõla ulatuses 806.20 krooni. Arvete väljatrükkidest nähtuvalt on hageja arvestanud kostja põhivõla hulka alates lepingu lõpetamisest veel kuumaksu kuni a.,teenuse peatamise eest 50.85 krooni ja telefoni väljaostuhinna. Hagiavalduses telefoni väljaostuhinnale ja teenuse peatamise tasule ei viidata. Kohtu hinnangul on tõendina ebausaldusväärne kostjale väidetavalt a esitatud arve nr. väljatrükk,milles kostjat väidetavalt kohustatakse tasuma väljaostuhind.Samas ,ei AS a. saldokinnitusest ,nõude loovutamise lepingust, hageja a. võlateatisest ega ka hagiavaldusest selline nõue ei tulene.Nimetatud arve jätab kohus tõendina tähelepanuta. Kohus leiab,et hageja poolt kuumaksu nõue peale lepingu lõpetamist põhivõlana on põhjendamata ja tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata. Rahuldamata tuleb jätta ka hageja nõue teenuse peatamise eest tasu saamiseks. Mobiilteenuste kasutamise tingimuste p.5.1.12 kohaselt oli AS-il õigus peatada või lõpetada leping.Teenuse peatamist ei ole hageja tõendanud, AS on kostjaga lepingu lõpetanud. Kohus leiab,et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 806.20 krooni tasumata maksete katteks ja viivis 806.20 krooni, kokku 1612.40 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.