KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Epp Haabsaar Otsuse avalikult teatavaks
- 2006.a, kohtukantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-06-13631 Tsiviilasi NG hagi SGi Asja läbivaatamine
- a, avalikul kohtuistungil Esindajad osalesid isiklikult vastu elatise väljamõistmiseks RESOLUTSIOON
- Rahuldada hagi.
- Välja mõista kostja SGilt elatis tema . a sündinud AG ülalpidamiseks 1 500 (üks tuhat viissada) krooni kuus alates hagi esitamisest . a kuni lapse täisealiseks saamiseni. Menetluskulude jaotus
- Riigilõiv mõista välja kostjalt riigituludesse. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonikaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Linnakohtu kaudu 10 päeva jooksul apellatsioonist teatades ja 20 päeva jooksul põhjendatud apellatsioonikaebust esitades arvates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisele järgnevast päevast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja selle põhjendused Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja kooselust . a sündinud alaealine A, kes elab koos hagejaga. Kostja on perekonna juurest lahkunud ning ei toeta oma last materiaalselt. Hagejal ei ole võimalik ainult oma sissetulekuga tagada lapse kasvatamiseks normaalset keskkonda. Hageja taotleb, et pool ülalpidamiskuludest, s.o 2 500 krooni kuus, kannaks kostja. Seoses eeltooduga palus hageja lapse ülalpidamiseks kostjalt välja mõista elatis 2 500 krooni kuus alates elatishagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kostja vastuväited ja selle põhjendused Kostja väidetel toetab ta last, tasudes telefonimakseid, s.o. 150 krooni kuus. Samuti tasus kostja 2 000 krooni lapse suvelaagri eest ning talvel andis kulutusteks 1000 krooni. Kostja andmetel ta suvel ei tööta, palk on 4 000 krooni kuus ning muud vara ei ole. Seega ei ole elatusraha suurus talle jõukohane. Kohtuistungil vähendas hageja nõuet 1 500 kroonile, kuid kostja oli nõus 500 krooni kuus elatusraha maksma. Kohtu põhjendused Perekonnaseaduse § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Sama seaduse § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatusraha suurus lähtuvalt kummagi vanema sissetuleku suurusest ning lapse vajadustest. Elatusraha määratakse kindlaks igakuise elatusrahana. Viidatud sätte lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool VV kehtestatud kuupalga alammäära, mis käesoleval ajal on 1500 krooni. PKS § 70 lg 1 alusel mõistetakse elatis välja alates elatisehagi esitamisest. Kostja töö on sesoonne, väldates kevadest sügiseni. Palga suurus on kostjal 4 000 krooni (netos). Kohtu hinnangul ei vabasta eeltoodu kostjat kohustusest tasuda lapse ülalpidamiseks selleks seaduses ettenähtud elatusraha alammäära aastaringselt. Kostja on töövõimeline ning rohkem lapsi kostjal ei ole. Elatise suurust võib vähendada alla viidatud alammäära üksnes erandjuhtudel, mis käesolevas asjas puuduvad. Seoses töökoha kaotusega hageja käesoleval ajal ei tööta ning seega on abivajadus ilmne. Lapse kulutuste suurus ei oma tähendust, sest elatusraha mõistetakse välja selle alammääras. Kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid hindab kohus kogumis usaldusväärseks. Poolte varalise seisundi suhtes pooltel vaidlus puudus ning vastavad asjaolud on tuvastatud poolte omaksvõtu alusel. TsMS § 468 lg 3 kohaselt tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Viidatud korras kohtuotsuse tätmist hageja ei nõudnud. . Hagihind on TsMS § 129 lg 2 kohaselt ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa, s.o. 13 000 krooni. Viidatud riigilõiv tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista, sest hageja on elatusraha nõudelt RLS § 16 lg 1 p 2 kohaselt sellest vabastatud. Kohtunik Epp Haabsaar
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.