2-06-2169/1

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Epp Haabsaar Otsuse avalikult teatavaks

2. 2006.a, kohtukantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-06-2169 Tsiviilasi TK hagi AK vastu elatise väljamõistmiseks ja abielu lahutamiseks Asja läbivaatamine
5. a , avalikul kohtuistungil Esindajad Hageja esindaja adv KS Resolutsioon Rahuldada hagi. Välja mõista kostja AK elatis tema . a sündinud AK ülalpidamiseks 1 000 (üks tuhat) krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni, samuti mõista kostjalt 1 000 (üks tuhat) krooni kuus tema a sündinud VK ülalpidamiseks hageja TK kasuks. Elatusraha mõista välja alates . a. 2 000 krooni osas kuulub kohtuotsus viivitamatule täitmisele. Lahutada hageja TK ja kostja AK abielu, mis sõlmiti . a , kanne Menetluskulude jaotus
6. Menetluskulud ( riigituludesse. riigilõiv ja hageja esindaja tasu) mõista välja kostjalt Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonikaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva Edasikaebamise kord jooksul kohtuotsuse määruskaebuse esitajale kätteandmisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja selle põhjendused a esitas TK hagi AK vastu elatise väljamõistmiseks, abielu lahutamiseks ja laste elukoha määramiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja kooselust sündinud kaks alaealist poega, kes elavad koos hagejaga. Kostja ei toeta lapsi materiaalselt. Hageja taotleb, et pool laste ülalpidamiskuludest ning hageja kanda jääv tulumaks, s.o kokku 4243.50 krooni kuus, kannaks kostja. Seoses eeltooduga palus hageja laste ülalpidamiseks kostjalt välja mõista elatis kokku 4243.50 krooni kuus alates . a kuni laste täisealiseks saamiseni. Samuti palus hageja abielu lahutada, sest poolte kooselu on lõppenud. Laste elukoha määramise nõudest hageja loobus, sest vaidlus nimetatud osas puudub. Kostja vastuväited ja selle põhjendused Kohtuistungil leidsid pooled, et elatusraha suuruseks jääb 1 000 krooni kuus lapse kohta. Abielu lahutamise nõude võttis kostja õigeks. Kohtu põhjendused Perekonnaseaduse § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Sama seaduse § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatusraha suurus lähtuvalt kummagi vanema sissetuleku suurusest ning lapse vajadustest. Elatusraha määratakse kindlaks igakuise elatusrahana. PKS § 70 lg 1 alusel mõistetakse elatis välja alates elatishagi esitamisest. Sama sätte lg 2 järgi võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esitanud käesoleva seaduse § 61 lg 6 nimetatud asjaolusid. Pooled elavad lahus ning kohtu andmetel ei ole kostja nimetatud aja vältel laste ülalpidamiskohustust täitnud. Elatusraha väljamõistmine ning selle suurus põhineb kostja õigeksvõtul, kuuludes rahuldamisele. Seega kuulub hageja kasuks kostjalt väljamõistmisele igakuine elatusraha 1 000 krooni kuus kummagi poja ülalpidamiseks alates . a kuni laste täisealiseks saamiseni. TsMS § 468 lg 3 kohaselt tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on viidatud ulatuseks 1000 krooni lapse kohta. PKS § 29 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus tuvastab, et abielu jätkamine on võimatu. Kostja oli abielu lahutamisega nõus ning kohtu hinnangul on abielu purunenud, sest pooled elavad eraldi. Seega kuulub abielu lahutamisele. Hagihind on TsMS § 129 lg 2 kohaselt ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa, s.o. antud juhul 18 000 krooni. Viidatud hagihinnalt arvutatav riigilõiv tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista, sest hageja on elatusraha nõudelt RLS § 16 lg 1 p 2 kohaselt sellest vabastatud. Samuti riigilõiv abielu lahutamiselt, sest ka nimetatud nõudelt oli hageja Harju Maakohtu . a määruse alusel riigilõivust vabastatud. Lisaks eeltoodule jäävad kostja kanda hageja esindaja õigusabi kulud, mis mõistetakse välja samuti riigituludesse. . a Tallinna Linnakohtu määrusega oli hagejale määratud õigusabi osutavaks advokaadiks v-adv JS Viidatud määruse järgi oli hageja nimetatud õigusabi kulude kandmisest vabastatud. TsMS § 190 lg 2 kohaselt kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga sõltumata sellest, kas kostja sai menetlusabi kohtukulude kandmisel. Kohtunik Epp Haabsaar