← Eesti

2-05-15001/17

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-05-15001 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ülle Jänes ja Urmas Reinola Otsuse tegemise aeg ja koht 24.november 2006, Tallinn Tsiviilasi OÜ * hagi ** AS-i vastu töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse sisse nõudmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu

  1. aprilli 2006 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik ** AS-i apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg
  2. november 2006, avalik kohtuistung Menetusosalised ja nende Hageja OÜ * ja tema esindajad V. D, J. S ja A. M; esindajad kostja ** AS ja tema esindajad O.O ning advokaat M. G RESOLUTSIOON
  3. Jätta Harju Maakohtu 25.aprilli 2006 otsus muutmata, apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkabus rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsioonkaebuse apellatsioonimenetluse Riigikohtule 30 apellant päeva või jooksul vastustaja otsuse esitada kassaatorile kättetoimetamisest alates, kuid mitte pärast viie kuu möödumist ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja menetluse käik
  4. OÜ * esitas 06.07.2005 hagi Harju Maakohtusse ** AS-i vastu töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse sisse nõudmiseks.
  5. 21.01.2005 sõlmisid OÜ * (alltöövõtjana) ja ** AS (töövõtjana) töövõtulepingu nr TIV 43-02 ühiseks ehitustööde teostamiseks objektil x.
  6. Perioodil 02.02.2005 kuni 18.04.2005 allkirjastasid pooled kokku 7 tööde üleandmisevastuvõtuakti, milledest 1.-
  7. alusel vastuvõetud tööd kostja tasus.
  8. akt küll allkirjastati, kuid kostja keeldus sellel näidatud tööde eest tasumast. Akti nr 8 kostja ei allkirjastanud. 02.05.2005 esitas kostja lepingu erakorralise ülesütlemise teate koos ühepoolse tasaarvestuse aktiga.
  9. Hagiavalduse kohaselt esitas hageja 18.04.2005 poolte poolt allkirjastatud üleandmisvastuvõtuakti (edaspidi akti) nr 7 ja 02.05.2005 akti nr 8 alusel kostjale järjekordsed arved summas vastavalt 365 330, 36 krooni ja 173 716, 30 krooni, millede tasumisest on kostja aga korduvalt keeldunud ja mis on käesoleva ajani tasumata. Pooltevaheline vaidlus seisneb selles, kas kostjal on õigus ühepoolselt leping lõpetada, summasid kinni pidada ja trahvi osas tasaarvestust teostada.
  10. Kostja on aktile nr 7 alla kirjutades hageja poolt teostatud tööd vastu võtnud. Kostja 02.05.2005 kirjast nähtub, et kostja peab 113 143, 36 krooni garantiina kinni kuni 01.12.2005, millega hageja ei nõustu. Kuna kostja poolt pole esitatud kindlustus- või pangagarantii nõuet, puudub kostjal vastavalt lepingule õigus summade kinnipidamise teostamiseks. 02.05.2005 kostjale edastatud kirjas võttis hageja endalt maha lepingujärgselt teostatud tööde garantiivastutuse, sest vundamendi liivapadi (mille osas teostas töid kostja) vajus 10 cm võrra, mis võis/võib esile kutsuda tellismüüritise lagunemise. Hageja teavitas probleemist ka ehitusjärelevalve esindajat. Kostja kirjadest nähtub, et kostja on nimetatud lepingu ühepoolselt lõpetanud, kuid on enne seda hagejalt vastu võtnud töid kogusummas 1 371 224 krooni, millest 5 % on 68 561, 20 krooni. Seega on kostjapoolne 113 143, 36 krooni kinnipidamine vastuolus nii võlaõigusseaduse (VÕS) kui lepinguga. Kostjapoolne tasaarvestuse teostamine trahvi osas summas 252 187 krooni seoses hagejapoolse töövõtutööde tähtaja rikkumisega on samuti alusetu ja vastuolus seadusega, kuna nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid, ei saa tasaarvestada. Hageja rikkus tööde tähtaega üksnes seetõttu, et kostja ei andnud hagejale vundamendi betoneerimise alustöid õigel ajal üle. Faktiliselt valati vundament 26.02.2005, mis arvestades lepingut ja eeltööde hilinemist teostati hageja poolt ilma tähtaegu rikkumata. Soklikorruse töödega mahajäämisest tuleb aga maha arvata ilmastikutingimuste tõttu veel 7 päeva. Samuti andis kostja hagejale täiendava tähtaja tööde lõpetamiseks. Ilmselge on ka see, et hageja ei saanud alustada esimese korruse töid ilma soklikorruse lõpetamiseta. Üldkokkuvõttes täitis hageja nimetatud lepingu graafiku ennetamisega. Seega polnud kostjal õigust ühepoolselt lepingut lõpetada, summasid kinni pidada ega trahvi osas tasaarvestust teostada.
  11. Aktis nr 8 toodud töid kostja hagejale edastatud 06.05.2005 kirjaga vastu ei võtnud, tuues ettekäändeks ebakvaliteetse töö. Kostja väide on alusetu, kuna kostja ei viita kordagi kehtivatele kvaliteedinõuetele ning lepingule mittevastavus ei ole piisavalt täpselt kirjeldatud. Samuti on vale kostja 13.05.2005 kirjas väidetu, et hageja esindaja lahkus objektilt 03.05.2005, keeldudes kontrollimast akti nr 8 järgi tööde mahtu ja kvaliteeti. Hageja esindaja püüdis korduvalt kostjaga telefoni teel kontakti leida, et töid üle anda. Seega luges hageja juhindudes võlaõigusseadusest tööd akti nr 8 alusel vastuvõetuks ja esitas kostjale vastavasisulise arve.
  12. Eeltoodu alusel palub hageja kostjalt välja mõista 597 352, 13 krooni, s. h viivis 58 305, 47 krooni. 20.03.2006 suurendas hageja viivise nõuet perioodi 07.07.2005 kuni 22.03.2006 eest 235 638, 08 krooni võrra. 2

(12)
  1. Kostja hagi ei tunnista. Poolte poolt 14.03.2005 koostatud ehituse töökoosoleku protokollis hageja tunnistas, et vundamendi töörinne anti hagejale üle 07.02.
  2. 22.04.2005 esitas kostja hagejale lepingu erakorralise ülesütlemise eelteate, milles oli toodud, et esimene korrus pidi valmima 17.03.
  3. Kostja leidis, et hageja ei suuda tähtajaks täita lepingulist kohustust ja rikub lepingut tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kostja hoiatas hagejat ka selle eest, et kohaldab leppetrahvi suuruses kuni 10 % lepingu hinnast ja andis hagejale täiendava tähtaja (26.04.2005) lepingu täitmiseks. Tähtajaliselt valmimist takistavatest ilmaoludest teatas hageja kostjale alles peale eelteadet.
  4. 02.05.2005 esitas kostja hagejale lepingu ülesütlemise teate ja ühepoolse tasaarvestuse akti, mille kohaselt on leppetrahv 252 187 krooni, ülejäänud 113 143, 36 krooni pidas kostja kinni lisakulutuste selgumiseni. Tasaarvestus toimus kostjale esitatud arve alusel (365 330, 36 krooni). Akti nr 8 alusel üleantavate tööde puuduseid on hageja esindaja tunnistanud, vastates kostjale, millal saavad viidatud puudused kõrvaldatud. Hageja tegemata ja halvasti tehtud tööde ümbertegemine on teostatud E OÜ ja Q OÜ poolt, mille kohta on kostjale esitatud arveid summas 101 975, 60 krooni. Samuti ei saa väita, et kostja pole piisavalt täpselt ja hagejale arusaadavalt tööde mittevastavust kirjeldanud. 03.05.2005 keeldus hageja esindaja tööde kvaliteeti ja mahtu üle vaatamast. Tööde lõpptähtaja edasilükkamise kohta pole kostja hagejalt saanud aga ühtegi taotlust. Vundamendi liivaaluse osas tegi 10.05.2005 erapooletu ekspertiisi P OÜ esindaja. Ekspertiisi kohaselt liivaalune tühimik pole ehitist kahjustanud. Hageja kiri aga ei vabasta teda automaatselt vastutusest, kui defekt ei ole mõjutanud tööd ja on parandatud nii, et see ei mõjuta ka tulevikus hageja tehtud tööd. 05.08.2005 saatis hageja kostjale ühepoolse tasaarvestuse akti, kus olid välja toodud ka kostjale hageja poolt tekitatud kahju kokku summas 146 285 krooni. Tasaarvestuse tulemusena jäi hageja kostjale veel 33 139, 25 krooni võlgu. Seega on hageja saanud isegi rohkem kui on tema osa. Kostjal oli hageja suhtes ka varem pretensioone ja mida aeg edasi seda rohkem lepingurikkumisi hageja poolt oli, kuni olukord muutus lõpuks väljakannatamatuks ning kostjalt ei saanud mõistlikult eeldada soovi jätkata hagejaga koostööd. Esimese astme kohtu otsus
  5. Kohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis ** AS-ilt välja OÜ * kasuks võlgnevuse 580 830, 20 krooni ja kohtukulud kokku 59 040, 15 krooni.
  6. Vaidluse lahendamisel lähtub kohus lisaks 21.01.2005 sõlmitud lepingule kooskõlas selle p-ga 4.1 ka pooltevahelisest kirjavahetusest ja poolte esindajate poolt tööde tegemise käigus allkirjastatud ehituse töökoosolekute protokollidest.
  7. Ehitustööde päevikute tõenditena kasutamisel arvestab kohus asjaoluga, et nende koostamisel hageja esindajad ei osalenud ja seega otsest mõju need antud vaidluses pooltevaheliste suhete tõendamisele avaldada ei saa.
  8. Ehituse töökoosolekute protokollidest arvestab kohus tõenditena vaid poolte esindajate poolt allkirjastatud protokolle. 25.04.2005 kuupäeva kandvad protokollid on esitatud kohtule allkirjastamata kujul ja allkirjad puudusid ka originaalidel. Protokollide puhul ei nõustu kohus hageja esindaja seisukohaga nagu oleks iga järgmine tühistanud eelmise. Vastavalt lepingu p-le 4.2 leppisid pooled kokku, et juhul, kui poolte õiguste ja kohustuste aluseks olevate dokumentide (p 4.1) vahel on vasturääkivusi, tõlgendatakse neid põhimõttel, et hilisem kokkulepe muudab eelneva, erisäte tühistab üldsätte. Seega saab kõiki allkirjastatud dokumente, sealhulgas protokolle, arvestada täies ulatuses, välja arvatud, kui esinevad vasturääkivused.
  9. Ka ei jäta kohus neid arvestamata põhjusel, et osaliselt on neil koosolekutel poolte esindajatena osalenud ja protokollid allkirjastanud isikud, kes ei olnud lepingu p-s 12.1 märgitud vastava poole esindajana. Kohus lähtub põhimõttest, et vastava koosoleku 3
(12)läbiviimise ajal aktsepteeris vastaspool lepingus mittemärgitud isiku volitusi ja kumbki pool kohtumenetluse ajal ei vaidlustanud tema nimel protokolli allkirjastanud isiku volitusi. Hageja, kelle esindaja koosolekute läbiviimise ajal nõustus vastaspoole esindaja volitustega, ei ole hea usu põhimõttest (VÕS § 6) tulenevalt õigustatud hilisemas kohtumenetluses neid enam vaidlustama.
  1. Tõendatud ei ole ühegi akti puhul, et kostja oleks kasutanud lepingu p-st 13.1 tulenenud õigust keelduda akti allkirjastamisest motiveeritult 5 päeva jooksul. Arvestades ka, et tegemist oli tellijaga, kes sõlmis lepingu oma majandustegevuse raames, oli ta kohustatud vastavalt VÕS §-le 643 töövõtja poolt tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Seega saab kostja käitumisest tööde tegemise perioodil järeldada vaid üht --- isegi kui poolte vahel olid teatud arusaamatused ja hageja töös teatud puudused/tähtaegadest mittekinnipidamised, vastasid valmistehtud ja üleantud tööd kostja vajadustele, lepingu tingimustele ning kokkulepitud kvaliteedinormidele vähemalt ulatuses, mida oli ehitusel tavalise ülevaatamise puhul võimalik avastada. Kõigi muude puuduste korral tuleb aga lähtuda töövõtugarantii põhimõtetest.
  2. Kõik eelnevas lõigus kirja pandu kehtib ka poolte vahel allkirjastatud akti nr 7 (kostja esindaja poolt allkirjastatud 28.04.2005) kohta. Selles väljenduvad tööd olid vahetult peale nende tegemist tellija poolt vastu võetud ja seega muutus vastavalt VÕS § 657 lõikele 4 sellest tulenev tasu nõue sissenõutavaks. Kuigi lepingu lisas 4 oli pooled leppinud kokku kostja poolt hagejale tasutavate maksete graafiku, on vastuvõtuaktide, hageja arvete ja konto väljavõttega tõendatud, et pooled aktsepteerisid lepingu täitmisel praktikat, mille puhul hageja esitas koos vastava üleandmise-vastuvõtmise aktiga ka selle alusel tasumisele kuuluva arve. Puudub vaidlus, et ka akti nr 7 alusel tehtud tööde tasumiseks esitas hageja arve suuruses 365 330, 36 krooni, mida aga kostja ei tasunud. Vastavalt lepingu p-le 10.6 pidi kostja teostatud tööde eest tasuma 14 päeva jooksul peale tööde vastuvõtmist. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hageja nõue nimetatud summa ulatuses on tõendatud ja põhjendatud ning kuulub kostjalt välja mõistmisele.
  3. Osa hageja nõudest moodustab tasu tööde üleandmise-vastuvõtmise akti nr 8 02.05.2005 alusel. Sellest nähtub, et nimetatud kuupäeval soovis hageja anda kostjale üle töid kokku 173 716, 30 krooni väärtuses ning et kostja esindaja sai akti kätte. Kostja teatest 06.05.2005 nähtub, et selle akti osas kasutas kostja lepingu p-s 13.1 kokku lepitud õigust keelduda motiveeritult akti allkirjastamisest. Samas ei nõustu kohus asja sisulise uurimise tulemusena kostja seisukohaga nagu oleksid tema vastuväited aktile täies ulatuses tõendatud ja põhjendatud.
  4. Kostja poolt viidatud 26.06.2005 protokolli punktist 1 nähtub tõepoolest, et seisuga 26.04.2005 ei olnud I korrus veel lõpetatud ning et seal töötas 2 kostja töölist. Nimetatud asjaolu ei tõenda aga, et ka seisuga 02.05.2005 oli hageja poolt tehtud vähem töid, kui aktis kirjas. Samuti nähtub aktilt, et akteeritud tööd pididki moodustama vaid 4% samade tööde üldmahust ning et peale seda akti pidigi jääma teha veel 100-43=57% kokkulepitud mahust. Ka ei esitanud kostja tõendeid, kui suures ulatuses oli hageja poolt akteeritud kostja tööliste tehtud tööd. Asjaolu, et kostja töölised seal töötasid, on eelpool viidatud protokolliga tõendatud, kui kas ja kui, siis millises konkreetses ulatuses akteeris hageja nende tööd oma tööna, ei ole tõendatud. Seega puudub alus lugeda selles ulatuses töid mittetehtuks ja kostja poolt akti allkirjastamisest keeldumist põhjendatuks.
  5. Kostja viited hageja esindaja poolt protokolli 26.04.2005 p-s 2 puuduste olemasoluga nõustumisele ja seinte määrdumisele vastavalt protokolli 22.04.2005 p-le 3 ei tõenda nende puuduste olemasolu veel seisuga 02.05.
  6. Kostja ei ole vastavasisulisi tõendeid esitanud. Küll aga nähtub kostja poolt esitatud projekteerija arvamusest, et seisuga 05.05.2005 oli hoone kelder ehitatud columbiakivist seintega ja oli täis betoneeritud. Akti alusel moodustasid konkreetsed betoneerimistööd 5% üldmahust ja teha jäi veel 57%. 4
(12)
  1. 26.04.2005 protokolli p-s 6 hageja esindajad nõustusid, et 2 tükki EP6-231 oli tõepoolest lõhutud ning et nende maksumus arvestatakse järgmisest aktist maha. Tõendeid, kust nähtuks vastav maksumus, kohtule ei esitatud. Tõendeid, kust nähtuks montaaži vähemtegemise ja/või paneeliservade lõhkumine, ei esitatud. Seega ka selles osas jäid kostja vastuväited tõendamata, välja arvatud paneelide lõhkumine, aga selles osas tõendamata maksumus, mida maha arvata. Vastavalt aktile tehti seega 20% vastavast montaažitööst ja teha jäi veel 60% kokkulepitud mahust.
  2. Hageja seisukoha kohaselt välistrepi seinad on ebakvaliteetsed ja vajavad väga kallist remonti või täielikku mahalammutamist, sisetrepi ankrupoldid on valesti paigaldatud, sillused loodist väljas. Kostja ei esitanud tõendeid, millised tõendaksid nimetatud vastuväiteid. Seega puudub kohtul alus lugeda neid vastuväiteid põhjendatuteks. Hageja vastuväite kohaselt kraanaga seotud töid on teostatud alla 1/3 töödemahust ja seoses sellega ei saa aktsepteerida aktis esitatud mahtusid. Kostja seisukohast saab kohus aru selliselt, et kuna lepingu eesmärgiks oli tööde teostamine 100% ulatuses, siis vähemas mahus teostamist ei tasustata. Selline seisukoht jääb arusaamatuks. Aktist nähtub, et akteeritud mahud moodustasid tõepoolest vaid osa kogumahust, kuid lepingumahud ei olnud ju veel saavutatud. Seega on loogiline, et ka kraanatööde osas ei saanud akteerida 100%. Asjakohased ei olnud kostja 06.05.2005 kirjas sisalduvad viited objekti koristamisele, kuna sellist tööd aktiga nr 8 üle anda ei soovitud.
  3. Eeltoodust tulenevalt ja VÕS § 638 alusel tuleb lugeda kostja poolt aktis nr 8 märgitud tööd vastuvõetuks ja ka nende eest tasunõue sissenõutavaks muutunuks VÕS § 637 lg 4 mõttes. Tehtud tööde eest peab aga tegija tasu saama.
  4. Seoses eelnevalt tõendamist leidnud hageja nõude põhjendatusega põhivõla osas, on põhjendatud ka tema nõue viivise osas. Vastavalt lepingu p-le 12.5 oli poolte vahel lepitud kokku viivise määraks 0,25% päevast tasumata summalt. Viivise aritmeetilisele arvestusele kostja vastu ei vaielnud.
  5. Kostja on esitanud tõendamaks hageja poolt ebakvaliteetsete tööde tegemist Q OÜ arved ja E OÜ arve-saatelehe, kust peaks nähtuma nimetatud äriühingute poolt hageja töö ümber tegemine. Nimetatud tõenditest ei nähtu, et tegemist oli tõepoolest ja nimelt hageja poolt eelnevalt tehtud ebakvaliteetse tööga, ainult tööde nimetused sellist seost ei tõenda. Isegi juhul, kui oletada, et see võis olla hageja poolt tehtud ja kostja poolt vastuvõtmata töö (või vastuvõetud töö, milles puudused ilmnesid hiljem), ei käitunud kostja vastavalt lepingus kokkulepitule ja võlaõigusseaduses sätestatule. Lepingu p-des 11.2 ja 11.3 olid pooled kokku leppinud, et garantiiajal ilmsiks tulnud puuduste kõrvaldamist peab alustama töövõtja 5 päeva jooksul peale vastavasisulise teate saamist ning tähtaegse kõrvaldamisega mittealustamise korral on töövõtjal õigus ilmsiks tulnud puudused ise või kolmandaid isikuid kaasates kõrvaldada. Antud asja ei ole tõendatud, et kostja oleks esitanud hagejale VÕS-i §-st 646 nähtuva nõudekirja ning et hageja oleks õigustamatult tööde tegemisest keeldunud, mis olekski andnud kostjale õiguse väidetavad puudused kolmandate isikute abiga kõrvaldada.
  6. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga nagu oleks tal olnud õigus tasaarvestada summas 146 285, 60 krooni. Kostja on tasaarvestatava nõude õigusliku alusena esitanud VÕS § 115 lõike
  7. Kostja on lähtunud võlaõigusseaduses sätestatud kohustuse rikkumise üldsätetest. Samas töövõttu reguleerivad VÕS-i
  8. peatüki sätted, millised seavad töövõtja töö ümbertegemisest tuleneva kahju hüvitamisele aga otsuse p-s 3 käsitletud tingimused.
  9. Vastavalt lepingu p-le 9.3 olid pooled leppinud kokku tingimused, milliste esinemisel oli töövõtjal õigus leping ühepoolselt lõpetada. Muuhulgas asjaolud, kui töövõtja on jooksvast graafikust maas kuni 14 päeva või esinevad muud asjaolud, mis viitavad sellele, et töövõtja ei suuda täita lepingulisi kohustusi. Vastavalt lepingu ülesütlemise eelteatele ja 5
(12)ülesütlemise teatele oli kostja poolt leping üles öeldud põhjusel, et tellija jaoks oli ilmne, et töövõtja ei jõua lepingujärgseid töid valmis tähtaegselt, s. o 07.05.
  1. Hageja ei ole vaidlustanud asjaolu, et lepingu täitmine ei toimunud vastavalt lepingus kokkulepitud tähtaegadele, kuid leiab, et tegemist ei ole temapoolse süüga. Kostja väited lepingu lõpetamise aluste osas on põhjendatud. Hageja ise teatas kostjale kirjaga 26.04.2005, et tööde lõpptähtaeg lükkub edasi kuni 02.05.2005, tuues põhjuseks ilmastiku veebruaris ja märtsis ning hilisema vundamendi valamise. Nõustuda saab kostja seisukohaga, et ilmastikust tingitud tähtaja edasilükkamisest teatamist enam kui 1 kuu peale selle asjaolu ilmnemist ei saa lugeda viivitamatuks teatamiseks lepingu p 6.8 mõttes ja seega oli hageja lepingut rikkunud. Lepingu lõpetamine ei vabasta aga tasumisest tehtud töö eest. Põhjendatud on kostja poolt tasaarvestuse teostamine lepingu p-s 9.3 kokkulepitud 10% ulatuses lepinguhinnast, s. o vastavalt lepingu p-le 10.3 252 187 krooni.
  2. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga nagu oleks tal olnud õigus lepingu p 9.2 alusel pidada kinni hagejale välja maksmisele kuuluvaid summasid 5% ulatuses lepingusummast. Nimetatud punktis leppisid pooled kokku, et töövõtjal on õigus nõuda alltöövõtjalt tagasivõetamatut panga või kindlustuse garantiid 5% lepingulise summa ulatuses lepingu alusel teostatud tööde garantiiperioodiks, hiljemalt lõppakti allkirjastamisest. Kui alltöövõtja ei anna nimetatud tagatist, on töövõtjal õigus pidada kinni nimetatud 5% kuni garantiiaja lõpuni. Antud asja ei ole tõendamist leidnud, et kostja oleks üldse hagejalt nõudnud panga või kindlustuse garantii esitamist. Seega ei olnud tal ka õigus rakendada selle mitteesitamisega seotud sanktsiooni. Nimetatud kinnipeetud summa ulatuses ei ole kostjal õigus hagejale tasumisele kuuluvaid summasid tasaarvestada.
  3. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele põhivõlgnevus 539 046, 66 krooni ja viivisvõlgnevus 235 638, 08 krooni, millest kuulub tasaarvestamisele kostja õigustatud nõue hageja vastu suuruses 252 187 krooni. Seega kuulub hageja nõue rahuldamisele suuruses 580 803, 21 krooni.
  4. Otsuses analüüsimata poolte seisukohad ja tõendid kohtu arvates asja õigel lahendamisel tähtsust ei oma ja kohus jätab need käiguta. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
  5. ** AS esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osaliselt ning uue otsusega jätta hagi rahuldamata. Kostja ei vaidlusta kohtuotsuse IV osa punkti 7, mis puudutab tasaarvestuse teostamist.
  6. Kohus on leidnud, et tasaarvestuse teostamine oli põhjendatud 10% ulatuses TIV 43-02 töövõtulepingu 9.3 alusel ja kehtiv. Tasaarvestus esitati koheselt peale lepingu ülesütlemist. Kui lugeda tasaarvestus kehtivaks, siis puudub alus arvestada viiviseid juba tasaarveldatud summast. Kui lugeda põhivõlgnevuseks 539 046, 66 krooni ja tasaarvelduse korras lugeda sellest maha 252 187 krooni, saame 286 859, 66 krooni. Kui 539 046, 66 krooni pealt oli viivise kogusumma 293 943, 55 krooni, siis kui võtta aga 286 859, 66 kroonist proportsionaalselt viivist samas suuruses, saab viivise kogusummaks olla 156 425, 42 krooni, mis teeb kokku 443 282, 08 krooni. Kui võtta aluseks kohtuotsuse motiveeriv osa, siis ei saa seega väljamõistetav summa olla suurem kui 443 282, 08 krooni. Kohus on otsuse tegemisel rikkunud VÕS § 186 p 2 ja § 197 lõiget 2, mille kohaselt võlasuhe lõppeb tasaarvestusega ning nõuded lõpevad kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada. Kohus on aga arvestanud hagejale maksmisele kuuluvate viiviste hulka ka hageja poolt tasaarveldatud summa pealt arvestatud viivised. Kui nõue on tasaarveldatud, siis selle summa pealt viiviseid nõuda ei saa.
  7. Kohus on võtnud hagi rahuldamise aluseks üksnes hageja seletused, mis puudutavad töö teostamist tööde üleandmise-vastuvõtmise 02.05.2005 akti nr 8 alusel. Nimetatud akti pole kostja kunagi tunnistanud, allkirjastanud või muul viisil andnud mõista, et see akt nr 8 6
(12)vastaks tõele. Kostja oli ja on jätkuvalt seisukohal, et aktis sisalduvad andmed on väärad. Hageja täiendavaid tõendeid peale oma seletuste ei esitanud. Kostja põhistas oma väidet hageja töö ebakvaliteetsuse osas kolmandate firmade poolt teostatud tööd tõendavate arvetega ja esitas kohtule tutvumiseks hagejale esitatud teate 06.05.
  1. Kohus leidis vastupidiselt Riigikohtu poolt väljendatud seisukohale, et tööde tegemise asjaolu oli tõendatud üksnes hageja seletuse alusel. Hageja möönis oma töö ebakvaliteetset teostamist vahepaneelide montaažis, mis oli 26.04.2005 protokollis kajastatud. Kostja põhistas oma väiteid ka ehitustööde päevikutega ja ehituse töökoosolekute protokollidega, kust nähtusid hageja poolsed pidevad probleemid töö kvaliteediga. Eeltoodust tulenevalt on kohus põhjendamatult välja mõistnud kostjalt aktis nimetatud kogusumma 173 716, 30 krooni, vaatamata sellele, et hageja esindajad olid osaliselt nõus, et töid oli tehtud ebakvaliteetselt.
  2. Kostja, erinevalt hagejast, esitas lisaks seletustele tõendeid, mis kinnitasid kostja seisukohta. Hageja usaldusväärsuse hindamiseks esitas kostja hageja esindaja tunnistuse, kinnitamaks, et hageja esitas valeväiteid vundamendi valamise osas 14.03.2005 ehitustööde protokolli punktis
  4. Kohus sai valesti aru kostja seisukohast, et kui lepingu eesmärgiks on tööde teostamine 100% ulatuses, siis vähema eest ei maksta. Sellise seisukoha kohaselt ei oleks hagejale midagi makstud enne, kui kogu töö on tehtud. Kostja seisukoht oli, et kui töid on teostatud 1/3 ulatuses tööde mahust, siis ei saa seda aktsepteerida suuremas ulatuses ja öelda, et tegelikult on aktis sisalduv töö 100% tehtud. Aktis nr 8 oli kraanatöid näidatud 2/3 suuruses osas rohkem, kui tegelikult teostati. Ka selle töö tegemisel purustas hageja vahepaneele, mistõttu ei saa seda tööd lugeda kvaliteetselt tehtuks.
  5. Kohus on rikkunud TsMS § 91 lõiget 1, kuna sellest tulenevalt lasub töö tegemise tõendamiskoormus hagejal. Samuti on kohus rikkunud TsMS § 95 lõiget 1, mille kohaselt tuleks tõendeid hinnata igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Hageja pole esitanud peale oma seletuse mingeid muid tõendeid, et ta tõepoolest teostas töid enda poolt väidetud mahus. Hageja seisukoht oli, et kostja pole piisavalt täpselt kirjeldanud töö mittevastavust lepingule. Kohtul jäi aga hindamata, mida saab pidada nn piisavalt täpseks kirjelduseks. Osas, milles kostja tunnistas hageja poolt tehtud tööd, leidis kostja, et tehtud töö ei vastanud nõutud kvaliteedile. Kostja poolt esitatud tõendid on suuremas osas kaudsed, kuid hageja ei esitanud omalt poolt isegi ühtegi kaudset tõendit oma selgituste kinnitamiseks. Hageja eraldas üksnes kostja esitatud tõenditest mõningaid osasid, kus kostja möönis, et mingi töö oli tehtud.
  6. Kohus jättis arvestamata asjaolu, et kostja andis juba alltöövõtjale eelnevalt mõistliku tähtaja lõpetamaks oma töid tähtaegselt. Lisaks andis töövõtja ka korraldusi parandada tehtud töid ja juhtis korduvalt tähelepanu probleemidele töös, kuid alltöövõtja ei teinud nõutavaid töid. Kostja põhistab oma seisukohta ehitustööde päevikutega ja ehituse töökoosolekute protokollidega.
  7. Kostjal oli õigus valida talle sobivaid õiguskaitsevahendeid, kuna tegemist oli olulise lepingu rikkumisega. Arusaamatuks jääb, miks kohus põhistab oma väiteid lepingu punktidega 11.2 ja 11.
  8. Lepingu punkti 11.1 kohaselt algab garantiiaeg korterelamule kasutusloa andmisest ja alles seejärel kuuluvad kohaldamisele lepingu punktid 11.2 ja 11.
  9. Kui alles ehitatakse esimest korrust, siis ei ole kasutusluba välja antud ja järelikult pole ka garantiiaeg alanud.
  10. Kohus on rikkunud VÕS § 101 lõiget
  11. Kostjale oleks olnud äärmiselt koormav nõuda töö parandamist alltöövõtja poolt, kuna juba eelnevalt oli näha, et hageja ei suuda oma kohustustega hakkama saada. Arvestada tuleb ka seda, et kostja töövõtjana vastutab omakorda tellija ees lepingu tähtaegse täitmise osas.
  12. Arusaamatuks jääb, miks kohus leiab, et tõenditest ei nähtu, et ümber tehtud tööde puhul on tegemist hageja tehtud töödega. Kostja esitatud tõenditest nähtub selgelt, et hagejal oli 7
(12)probleeme töö teostamisega juba eelnevalt ja paljud asjad olid tegemata ja vajasid ümbertegemist. Samuti nähtus tõenditest, et hageja töötajatel distsipliin puudus, samuti tõendas kostja oma väiteid Q OÜ ja E OÜ arve-saatelehtedega, kus on kirjas I korruse paneelide uuesti paigaldamine, seinte õigele kõrgusele lõikamine, keldri seinte parandus ning ümberehitustööd, välitrepi betoonpindade korrastamine. Hageja enda üleandmisevastuvõtmise akti nr 7 punktis 8 on nimetatud välistrepp. Vaidluse all olevates aktides 7 ja 8 on nimetatud müüritöid, E OÜ arvel on kirjas ka seinte õigele kõrgusele lõikamine, I korruse seinad ja keldri seinte parandus ning ümberehitustööd. Seinte ladumist teostas hageja ning nimetatud tööd olid toodud ka hageja poolt esitatud aktide nr 7 ja 8 punktides 2 ja
  1. Ka koristustööd käivad iga töö juurde ning seetõttu on esitatud ka koristustööde arved.
  2. Kui kohus leidis, et hageja töö oli kvaliteetne, siis jääb arusaamatuks, miks peaks kostja lahti ütlema heast alltöövõtjast, arvestades üldiselt teadaolevat töömeest puudust ehitusalal ja laskma töid ümber teha teistel firmadel.
  3. Selgusetuks jääb ka asjaolu, miks kostjal puudus õigus tasaarvestada kahju summas 146 285, 60 krooni. Kohtu hinnangul pidanuks kostja lähtuma VÕS
  4. peatüki sätetest, kuid selgusetuks jääb, millist konkreetset sätet kohus silmas peab. Kostja eeldab, et kohus on silmas pidanud VÕS § 646 lõiget 1, mis ei välista võlaõigusseaduse üldsätete kasutamise võimalust, vaid annab üksnes täiendava õiguskaitsevahendi võimaluse tellijale. Võlaõigusseaduse üldsätted ja erisätted täiendavad teineteist, mitte ei välista. Lisaks sellele oli tegemist ka hageja poolse olulise lepingurikkumisega.
  5. Kohtu seisukoht, et kostjal polnud õigust pidada kinni 5% lepingulise summa ulatuses garantiina on arusaamatu, kuna hageja väljendas juba eelnevalt oma seisukohta garantii andmisest keeldumise osas ja kirjutas ka 02.05.2005 vastavasisulise kirja. Seega puudub igasugune mõistlik põhjendus nõuda, et esitatakse veel täiendavalt kirjalik nõue garantii andmiseks. Lepingu punkti 9.2 esimese lause eesmärgiks oli välja uurida hageja seisukoht, kas ta on nõus panga või kindlustuse garantiid esitama. Kostjal oli hageja eitav seisukoht selge garantii küsimuses, mistõttu polnud seda seisukohta täiendavalt vaja järele uurida. VÕS § 7 lõikest 1 tulenevalt ei ole põhjust eeldada, et heas usus käituvad pooled loeksid mõistlikuks, et kui ühe poole kindel seisukoht on juba teada, siis tuleks seda veel täiendavalt üle küsida. Kõige otstarbekam, kindlam ja kiirem viis kostja õiguste tagamiseks oli see summa kinni pidada ning kohus jättis selles küsimuses kostja seisukoha põhjendamatult arvestamata. Kohus rikkus VÕS § 6, § 7, § 29 lg 5 punkti 4 ja § 101 lõiget 2 lepingu punkti 9.2 tõlgendamisel.
  6. Hageja põhinõude suuruseks oli 539 046, 66 krooni, millest kohus aktsepteeris tasaarvestust 252 187 krooni suuruses. Järelikult sai kostja olla võlgu peale tasaarvestuse avalduse esitamist üksnes 286 859, 66 krooni, millest tuleb veel lahutada 126 093, 50 krooni, mis tuleneb 5% suurusest garantiist, mille tulemusena jääb järele 160 766, 16 krooni. Hageja pole suutnud tõendada oma tööde teostamist kooskõlas TsMS § 91 lõikega 1, millest tulenevalt pole võimalik lugeda, et hageja on teostanud töid 173 716, 30 krooni eest, mis tuleks järelikult maha arvutada nõudest. Üksnes selle arvutuse tulemusena jääb kostja kahjumisse 12 949, 64 krooniga. Lisaks tuleb veel arvestada kostja poolt ümbertehtud töid 146 285, 60 krooni väärtuses. Seega on kostja hageja pärast kahjumis 159 235, 24 krooni ulatuses. Vastustaja seisukoht
  7. OÜ * ei pea apellatsioonkaebust õigeks, vaidleb sellele vastu ning palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vastuapellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus 8
(12)
  1. OÜ * esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega keelduti rahuldamast hagi summas 252 187 krooni ning tühistatud osas palus teha uue otsuse, millega mõista ** AS-ilt välja OÜ * kasuks 252 187 krooni.
  2. Tunnustades õigust leppetrahvile summas 252 187 krooni, rikus kohus VÕS § 200 lõiget 4 ja § 158 lõiget
  3. Kohus ei andnud hinnangut lepingu punkti 9.3 vastavusele seaduse nõuetele. Lepingu punktist 9.3 nähtub, et sõlmides lepingut kehtestasid pooled trahvi ülempiiri, milleks oli kuni 10% lepingu summalt. Seega oli leppetrahvi summa määratlemata. Kuna kokkulepet leppetrahvi suuruse osas pooled ei saavutanud, siis omas kostja õigust esitada vastuhagi või esitada nõue leppetrahvi kohtuliku tasaarvestamise kohta. Selliseid nõudeid kostja esitanud ei ole ning kohus ei hinnanud ega kontrollinud eeltoodud asjaolusid.
  4. Tunnistades leppetrahvi õigust, määras kohus ebaõigesti aritmeetilise suuruse, millelt arvestatakse 10%-list trahvi. Kohus ei võtnud arvesse, et kostja, esitades leppetrahvi tasaarvestuse hageja nõudega, lõpetas ühepoolselt lepingu alates 02.05.
  5. Seoses sellega määratakse lõpetatud lepingu summa mitte punktiga 10.3, vaid kostja poolt 02.05.2005 seisuga üleandmise-vastuvõtu aktidega vastuvõetud summade liitmise teel ilma käibemaksuta. Käibemaksu ei arvestata, kuna seda ei arvestanud kostja.
  6. Kuna kostja lõpetas lepingu alates 02.05.2005 ja kui eeldada, et trahvi tuleb maksta summas 10% lepingu hinnast, siis lõpetatud lepingu hind on 1 309 271, 40 krooni. 10% sellest summast moodustab 130 927, 14 krooni.
  7. Tunnustades leppetrahvi summas 252 187 krooni, rikkus kohus VÕS § 159 lõiget 2, § 76 lõiget 4, § 76 lõiget 4, § 101 lõiget 3, § 97 lõikeid 1, 2 ja
  8. Kohus tuvastas ebapiisavalt asjaolud, millele viitas hageja hagis. Kohus ei tuvastanud ka seda, millal tekkis graafikust mahajäämine ning millisel põhjusel.
  9. Kostja 02.05.2005 kirjast nähtub, et kostja eeldab graafikust majajäämist 44 päeva võrra. Leping võimaldas kostjal nõuda trahvi graafikust majajäämise korral 14 päeva võrra. Kostja ootas 30 päeva trahvinõude esitamiseks, mis ei kooskõlas VÕS § 159 lõikega
  11. Kostja võttis korduvalt vastu töid, tasus nende eest ja sõlmis kaks kokkulepet, mis nägid ette täiendavaid tööde mahtusid hageja poolt graafikust majajäämise tingimusel. Seega ei ole trahv lepingu punkti 9.3 alusel kooskõlas VÕS § 76 lõikega
  13. Kohus ei ole andnud hinnangut hageja seisukohale, et 26.02.2005 seisuga hageja ei ole rikkunud lepingut tähtaegade osas, sest graafikust majajäämine moodustas tol hetkel 2 päeva. Samuti seisukohale, et kostja seisukohast hageja majajäämine graafikust moodustab 39 päeva, 39 päevast tuleb maha arvata 14 päeva (kostja poolt vundamenditööde frondi mitteõigeaegne üleandmine), mis moodustab 25 päeva.
  14. Kui nõustuda maakohtu seisukohaga selles, et kohus jättis õigesti tähelepanuta hageja järeldused, mis põhinesid tõendil ilmastikuolude kohta, siis sellisel juhul ka ei olnud mahajäämist graafikust.
  15. 15.02.2005 ja 01.03.2005 sõlmisid pooled kokkulepped, mille kohaselt hageja teostab täiendavaid töid summas 212 654, 88 krooni. Tegelikult teostas kostja täiendavaid töid summas 165 506 krooni, mida kinnitavad aktid nr 5, 6 ja
  16. Arvestades akti nr 8, moodustab teostatud täiendavate tööde summa 168 306 krooni. Täiendavate tööde, mille teostamise tegi kostja ülesandeks hagejale, eesmärk ja mõte välistasid esimese korruse ladumistööde teostamise graafiku järgimist.
  17. Sokli- ja esimese korruse täiendavate tööde teostamine moodustas 24 päeva. Järelikult ülejäänud 25-päevasest hageja mahajäämisest tööde graafikust tuleb maha arvata 24 päeva. Seega kostja täitis töövõtulepingu graafikust mahajäämisega 1 päeva võrra. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades lepingu punkte 13.4, 9.3, 12.6 ja 7.1 teostas hageja soklikorruse tööd ja alustas esimese korruse seinte püstitamist rikkumata nende teostamiseks lepinguga kehtestatud tähtaega. 9
(12)
  1. Kostja esindaja võttis korduvalt töid vastu ning tasus tööde eest hageja poolt graafikust majajäämise tingimustes. Kohus jättis alusetult kohaldamata VÕS § 76 lõike 4 ja VÕS § 159 lõike
  3. Kuna kostja viivitas hagejale tööfrondi üleandmisega ja allkirjastas kokkulepped täiendavate tööde teostamiseks soklikorrusel, siis vastavalt VÕS § 101 lõikele 3 ei võinud ta tugineda kohustuste rikkumisele hageja poolt sokli- ja esimese korruse tööde teostamise tähtaegades, ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab.
  4. Kui hageja töövõtulepingu ja tööde graafiku sõlmimise hetkel oleks võinud mõistlikult eeldada, et kostjal tekib vajadus täiendavate tööde teostamiseks, mis on toodud täiendavate tööde teostamise kokkulepetes, siis oleks hageja sõlminud töövõtulepingu oluliselt teistsuguste tööde teostamise tähtaegadega. Apellandi seisukoht
  5. ** ei pea vastuapellatsioonkaebust õigeks, vaidleb sellele vastu ning palub jätta vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
  6. Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 25.04.2006 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kohtukolleegium nõustub maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS §-st 654 lg 6 korrata.
  7. Kostja on kaebuses põhjendamatult märkinud nagu oleks maakohus otsuse tegemisel punktis IV alap 3 võtnud arvesse vaid hageja seletusi. Nimetatud punktis on maakohus põhjalikult lahti kirjutanud, milliseid hageja või kostja seletusi või esitatud tõendeid põhjendatuks loeb. Oma seisukohti on kohus piisavalt põhjendanud. Kaebuses leiab kostja, et ta pole kunagi tunnistanud üleandmis-vastuvõtmise akti nr. 8 (2.05.05) õigsust. Nimetatud akti osas on kohus märkinud, et just sellele aktile ainsana on kostja esitanud vastuväited ja maakohus on kõigile kostja vastuväidetele hinnangu andnud. Seda ka nn paneelide purunemise asjaolude suhtes. Maakohus on muuhulgas märkinud, et 2 paneeli purunemine on tõendatud, kuid kostja pole tõendanud, kui palju tuleks siis maha arvata akti alusel makstavast summast. Ka ei nähtu kaebusest, et sellised arvestused oleks kostja teinud või kaebuses välja toonud. Vaidlus puudub selles, et nn purunenud otstega paneelid siiski paigaldati, mis tõi väidetavalt küll kaasa lisakulutusi täiendava viimistlemise näol. Samas aga kostja ei ole seda tõendanud ja nii ei saanud maakohus kostja paljasõnalisi väiteid aluseks võtta otsuse tegemisel. Ka kaebusest ei nähtu, milliseid sellekohaseid tõendeid kohus ei hinnanud või kust võiks leida vastavad arvutused, mida aluseks võtta.
  8. Maakohus põhjendas otsuses piisavalt, milliseid ehituspäevikuid ja töökoosolekute protokolle tõendina arvestab ja milliseid mitte ja miks. Põhjendatud on hageja vastuväited kaebusele, mille kohaselt on kostja esitanud kaebuses uusi väiteid paneelide osalise purunemise kohta ja nendega kolleegium ka ei arvesta. Kohus on kraanatööde mahu tuvastanud õigesti hageja poolt esitatud 8 üleandmis-vastuvõtu akti alusel. Kostja on esitanud küll paljasõnalisi vastuväiteid, kuid ei ole esitanud tõendeid, mis tema väiteid kinnitaks. Vaidlus puudub selles, et kraanatöid teostati.
  9. Maakohus on otsuse punktis IV alap-s 5 põhjendanud piisavalt, miks otsuse tegemisel ei saa arvesse võtta t.l.94 ja 98-103 asuvaid tõendeid. Kolleegium nõustub nende põhjendustega. Kaebuses esitab kostja vaid paljasõnalisi vastuväiteid otsusele selles osas, kuid sealt ei nähtu, kuidas saanuks kohus nimetatud tõendeid vaidlusaluse lepinguga või objektiga seostada. 10
(12)
  1. Õige on küll kaebuses toodud väide, et maakohus tugines otsuse p-s IV alap 5 põhjendamatult lepingu p-dele 11.2 ja 11.3 ja nimetatuga seoses VÕS §-le 646 lg 1, kuid see ei toonud kaasa ebaõige otsuse tegemist ega muuda lõppjäreldust. Maakohus on rõhutanud antud punktis hoopis, et kostja poolt esitatud tõenditest ei nähtu, et neid oleks võimalik seostada antud vaidlusega ja nendest ei nähtu, et tegemist oleks just hageja poolt ebakvaliteetse tööga põhjustatud täiendavate töödega. Kostja enda kinnitusest ei piisa, sest hageja vaidleb kostja väidetele vastu. Ka vastuses kaebusele p-s 8 esitab hageja neile tõenditele jätkuvalt vastuväiteid ja kinnitab, et neist tõenditest nähtub uute tööde tegemine, mitte hageja poolt nn ebakvaliteetse töö ümbertegemine. Kostja ei ole neid hageja väiteid ümber lükanud ega esitanud tõendeid, mis võimaldaks Q OÜ ja E OÜ arveid-saatelehti teisiti hinnata ja seostada neid kostja vastuväidetega.
  2. Maakohus andis põhjaliku hinnangu Q OÜ ja E OÜ arvetele-saatelehtedele, mille alusel leidis kostja, et tal on õigus tasaarvestada hageja poolt tekitatud kahju summas 146 285,60 krooni. Maakohus leidis, et nimetatud tõenditest ei nähtu hageja poolt kahju tekitamist, mistõttu puuduski kostjal õiguslik alus tasaarvestuseks nimetatud summa osas. Kui kahju tekkimine ja selle suurus ei ole tõendatud, siis puudub alus tugineda nii VÕS §-le 115 lg 1 kui ka VÕS-i 36.peatüki sätetele.
  3. Peale selle on maakohus lepingu p.9.3 alusel leidnud, et õigustatud on leppetrahvi nõue summas 252187,00 krooni. Kui ka kostja kahju, mis tal väidetavalt lepingu lõpetamisel tekkis summas 146285,60 krooni, oleks tõendatud, siis ei kuuluks see väljamõistmisele VÕS § 161 lg 2 alusel, kuna leppetrahv ületab oluliselt väidetavat kahju.
  4. Maakohus on õigesti leidnud, et kostjal puudus õigus kinni pidada 5% lepingu maksumusest. Lepingu p. 9.2 kohaselt leppisid pooled kokku, et töövõtjal on õigus nõuda alltöövõtjalt tagasivõetamatut panga või kindlustuse garantiid 5% lepingulise summa ulatuses lepingu alusel teostatud tööde garantiiperioodiks, hiljemalt lõppakti allkirjastamisest. Kui alltöövõtja ei anna nimetatud tagatist, on töövõtjal õigus pidada kinni nimetatud 5% kuni garantiiaja lõpuni. Antud asja ei ole tõendamist leidnud, et kostja oleks üldse hagejalt nõudnud panga või kindlustuse garantii esitamist. Kuivõrd leping poolte vahel lõpetati ennetähtaegselt, kui objekt ei olnud veel valmis ehitatud, siis kolleegiumi arvates nimetatud säte ei rakendu. Ka hageja eitab garantiivastutust selle objekti suhtes. Lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel rakendub lepingu p-st 9.3 tulenev leppetrahvi nõue. Nimetatud sätte alusel ongi maakohus teinud tasaarvestuse summas 252 187,00 krooni.
  5. Põhjendatud ei ole ka kostja poolt kaebuses esitatud uued vastuväited viiviste arvutamise kohta. Esimese astme kohus rahuldas viiviste nõude põhjendatult, kuna kostja arvestusele vastuväiteid ei esitanud. Kostja ei ole ka kaebuses põhjendanud, miks ta ei esitanud vastuväiteid esimese astme kohtus. Eeltoodu alusel jätab kolleegium uued vastuväited tähelepanuta.
  6. Ülaltoodu alusel ei anna ükski apellatsioonkaebuses toodud väide alust kaevatava otsuse tühistamiseks ja kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kaebuses toodud uusi väited kolleegium ei arvesta.
  7. Kohtukolleegium leiab, et rahuldamisele ei kuulu ka vastuapellatsioonkaebus. Maakohus on piisavalt otsuse p-s IV alap 7 põhjendanud leppetrahvi summas 252 187,00 kinnipidamise õiguslikku alust ja hinnanud kõiki tõendeid selles osas. Kolleegiumi arvates ei ole põhjendatud hageja seisukoht, mille kohaselt pidanuks kohus võtma aluseks leppetrahvi määramisel lepingumaksumusena mitte lepingu kogu maksumust, vaid ainult selle osas, mis osas tööd teostamata jäid, s.o. seisuga 02.05.05 summas 1 309 271,40 krooni. Lepingu p. 9.3 kohaselt, kui alltöövõtja on jooksvalt graafikust maas kuni 14 päeva või on muid asjaolusid, mis viitavad sellele, et alltöövõtja ei suuda täita lepingulisi kohustusi, on töövõtjal õigus leping ühepoolselt lõpetada, nõuda alltöövõtjalt leppetrahvi 11
(12)kuni 10% lepingu hinnast ning nõuda täiendavalt sisse kahju, mis tekkis lepingu lõpetamisega. Kohus on ka õigesti kõiki tõendeid kogumis hinnates leidnud, et hageja on lepingut ise rikkunud. Lepingu p-st 9.3 nähtub üheselt, et leppetrahvi arvutamise aluseks on lepingu hind. Lepingu punkti 10.3 kohaselt on lepingu hinnaks 2 521 876,00 krooni (t.l.17). Seega ei ole põhjendatud hageja seisukoht. Maakohus võinuks vähendada vaid leppetrahvi protsenti. Arvestades poolte vahel lepingu ennetähtaegse lõpetamise asjaolusid on maakohus õigesti leidnud, et leppetrahv tuleb määrata just suuruses 10% lepingu hinnast. Kolleegiumi arvates on see mõistlik ja vastuapellatsioonkaebuses toodud väited ei anna alust selle muutmiseks. Kohus on kõigile esitatud tõenditele hinnangu andnud.
  1. Samuti leidis maakohus õigesti, et leppetrahv tuleb tasaarvestada hageja nõudega. Vastuapellatsioonkaebuses toodud väited ei anna alust otsuse muutmiseks ega tühistamiseks nimetatud osas. Vastuapellatsioonkaebus tuleb eeltoodu alusel jätta rahuldamata.
  2. Kostja ** AS esitas ringkonnakohtule taotluse tagatise andmiseks. Kostja palub, et kohus kohustaks andma hagejat kostja menetluskulude katteks tagatise summas 125 750 krooni. Kostja põhjendab taotlust asjaoluga, et arvestades hageja majanduslikku seisu on ta ilmselt maksejõuetu, kuna tema majandustegevus on praktiliselt lõppenud. Seetõttu on küllaldane oht, et apellatsioonkaebuse osalise või täieliku rahuldamise korral ei suuda hageja hüvitada kostja menetluskulusid. Kostja tugineb TsMS (alates 01.01.2006 kehtiv red) §-le 196 lg 1 p
  3. Kohtukolleegium leiab, et nimetatud taotlus tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilmenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuna menetlus antud asja on alustatud 06.07.2005, siis taotlus alates 01.01.2006 kehtiva TsMS § 196 alusel rahuldamisele ei kuulu.
  4. Kuna nii apellatsioonkaebus kui ka vastuapellatsioonkaebus jäävad rahuldamata, siis tuleb jätta rahuldamata ka taotlused kohtukulude hüvitamiseks. R. Allikvere Ü. Jänes U. Reinola 12
(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.