lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Kohus ei ole E.Sle andnud luba olla juriidilise isiku likvideerija. Võlgnikul on avalduse kohaselt seisuga 28.02.2006 võlgnevused S. M summas 145 709,60 krooni, E. S summas 144 043 krooni, V. L summas 110 843 krooni ning Maksu- ja Tolliametile summas 12 551 krooni. V. L loobus 31.03.2006 nõudest OÜ * vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul vara ei ole, kassas on 28.02.2006 seisuga 4 144 krooni. Ajutine haldur hindas võlgniku teadaolevate kohustuste mahuks 116 048 krooni, mis koosneb S. M nõudest summas 105 330 krooni ja Maksu- ja Tolliameti nõudest summas 10 718 krooni. 13.04.2006 avalduse ja Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt OÜ * ei ole maksuvõlglane. S. M nõue on vaidlustatud. Seega ei ole võlausaldajatel ühtegi selget nõuet OÜ * (likvideerimisel) vastu ja OÜd * (likvideerimisel) ei saa pidada püsivalt maksejõuetuks. 3
Arvestades halduri ülesannete mahtu ja keerukust on halduri tasunõue ebamõistlikult suur. Kohus vähendas ajutise halduri tasu ning määras tasuks brutosumma 8000 krooni. Apellatsioonkaebuse põhjendused OÜ * (likvideerimisel) ajutine pankrotihaldur U. T palus otsuse tühistada ajutisele haldurile tasu määramise osas ja rahuldada ajutise halduri tasu taotlus summas 25 000 krooni. Kohus rikkus materiaalõiguse ja protsessiõiguse normi. OÜ * (likvideerimisel) ajutine haldur täitis seadusest tulenevaid ülesandeid ja koostas ajutise halduri aruande koos arvamusega maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Arvamus koostati 5 lehel koos 36 lisaga. Ajutine haldur esitas taotluse tasu määramiseks, kus oli märgitud ajaline jaotus ülesannete täitmise kohta. Ajalise kava kohta märkusi ei olnud. Kohus küsis nii likvideerija kui ka volituseta lepingulise esindaja käest arvamust. Volituseta lepinguline esindaja avaldas suuliselt, et summa on suur, tegi ettepaneku vähendada seda poole võra, kuid ei teinud konkreetset ettepanekut. Likvideerija toetas tasu nõude rahuldamist. Ajutine haldur taotles tasu määramist 25 000 krooni, arvestusega, et sellest tuleb tasuda nii maksud kui katta vajalikud kulutused. Pärast maksude arvestust kujuneks ajutise halduri tasuks 11 000 krooni (25 000-56%(23% tulumaks+33%sotsiaalmaks). Kohus leidis, et halduri tasunõue on ebamõistlikult suur ja vähendas halduri tasu brutosummani 8000 krooni, mis maksude mahaarvamise tulemusena väheneb 3520 kroonini. Ajutise halduri tasu määramisel tuleb arvestada, et haldur töötas füüsilise isikuna. Tasu määramise aluseks on ajaline arvestus Justiitsministri määruses sätestatud tunnitasu alusel ning ajutise halduri kasuks määratud summalt tuleb tasuda tulumaks ja sotsiaalmaks. Kohus tasu määramisel maksuküsimust ei käsitlenud ning vähendas tasu põhjendamatult. 13.04.2006, so vahetult enne kohtuotsuse tegemist, esitas volituseta OÜ * lepinguline esindaja kohtule täiendavaid andmeid. Andmed sisaldasid informatsiooni kolmanda isiku poolt kohustuste täitmise kohta Maksu- ja Tolliameti ees, andmeid töövaidluskomisjoni otsuse osalise täitmise kohta ning erinevaid lubadusi OÜ * (likvideerimisel) nimel. Kohus võttis täiendavaid tõendeid volituseta lepinguliselt esindajalt vastu, jättes ajutise halduri informeerimata. Dokumentides sisalduv informatsioon muudab OÜ * (likvideerimisel) majanduslikku seisundit ning ajutise halduri aruandes esitatud andmeid. Kolmanda isiku poolt kohustuste täitmine ei vähenda kohustuste hulka, muutub vaid võlausaldaja. Töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamise tähtaja ennistamise taotlemine ja võimalik vaidlustamine ei muuda olematuks jõustunud otsust. Kohus oleks pidanud täiendavad dokumendid edastama arvamuse andmiseks ajutisele haldurile, kuna need toovad kaasa muutusi ajutise halduri aruandes ning tasu arvestuses. Vastus apellatsioonkaebusele OÜ * (likvideerimisel) ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada ja ajutise pankrotihalduri tasu välja mõista kaebaja poolt soovitud määras.
lg 1 järgi on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste 4
lg 2 järgi ajutise pankrotihalduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Vastavalt justiitsministri 18.12.2003 määrusega nr 71 vastu võetud pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärade ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra (edaspidi: kord) § 2 lg-le 2 on ajutise halduri tasu arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg ja lõige 4 kohaselt selgitab kohus välja, kas halduri poolt esitatud andmed kulunud aja kohta vastavad tegelikkusele. Ajutine pankrotihaldur U. T on esitanud maakohtule pankrotimenetluses kulunud tööaja kohta korra § 2 lg 3 järgi aruande, mille kohaselt on kulunud kokku 20 tundi. Haldur on aruandes ära näidanud, mitu tundi kulus tal iga konkreetse toimingu tegemiseks. Maakohus ei ole tuvastanud, et U.T poolt esitatud andmed ei vastaks tegelikult kulunud ajale, vaid ainult möönnud, et tasu on ebamõistlikult suur. Kolleegiumi arvates peab maakohus juhul, kui ta vähendab ajutise pankrotihalduri poolt soovitud tasu, põhjendama, miks ta seda teeb. Ainuüksi põhjendusest, et tasu on ebamõistlikult suur, ei piisa. Kolleegium leiab, et ajutise pankrotihalduri poolt taotletud tasu vähendamiseks ei ole alust. Haldur on lähtunud tunnitasu määrast 1 250 krooni, mis jääb korra § 2 lg-s 6 toodud piiridesse. Kolleegiumil ei ole põhjust kahelda ajutise pankrotihalduri kutseoskustes, tehtud töö keerukuses ja ülesannete täitmiseks kulunud ajas. Arvestades esitatud aruannet on põhjendatud, et ajutisel pankrotihalduril võis kuluda oma ülesannete täitmiseks 20 tundi. Eeltoodut kokku võttes puudub alus vähendada ajutise pankrotihalduri poolt taotletud tasu ja U.Ti tasuks tuleb määrata 25 000 krooni. Vastuseks kaebusele märgib kolleegium, et õige on küll apellandi väide, et ajutine pankrotihaldur peab tasuma väljamõistetud tasult tulumaksu ja sotsiaalmaksu, kuid samas ei tulene kohtuotsusest, et maakohus poleks sellega arvestanud. Reet Allikvere Ülle Jänes Margo Klaar 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.