2-05-47/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-05-47 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22.12.2006, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Kai Kullerkupp, Ande Tänav Tsiviilasi Aktsaiaseltsi * hagi P.T vastu 9621 krooni 91 sendi saamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Linnakohtu 06.12.2005 otsus nr 2/287-103/05 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik P.T apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Hageja Aktsiaselts *, esindaja Helen Kolk Menetlusosalised ja nende Kostja P.T, esindaja vandeadv. Merike Borunova esindajad RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Linnakohtu 06.12.2005 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2. Jätta apellandi kohtukulud tema enda kanda. Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
3. Aktsiaselts * esitas 7.01.2005 Tallinna Linnakohtule hagi P.T vastu, milles palus talt välja mõista 9621 krooni 91 senti. Hagiavalduses väidetakse, et hageja ja kostja sõlmisid 6.05.2003 liisingulepingu, mille esemeks oli sõiduauto Honda Prelude 2.
4. Lepingust tulenevalt kohustus hageja andma vara lepingu perioodiks kostja valdusesse ja kasutusse ning kostja kohustus tasuma hagejale selle eest lepingus ettenähtud makseid vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Kostja rikkus lepingut, jättes süstemaatiliselt tasumata lepingu alusel tasutavad maksed. Hageja saatis kostjale 18.12.2003 tähitud kirjaga teatise lepingu ülesütlemise kohta, milles informeeris kostjat võlgnevuse suurusest ja lepingu lõpetamisest juhul, kui viimane ei kustuta tekkinud võlgnevust hiljemalt 14 päeva jooksul alates teatise kättesaamisest. Kuna kostja ei kustutanud võlgnevust nõutud ajaks, ütles hageja lepingu erakorraliselt üles. Pärast valduse taastamist asus hageja vara lepingu üldtingimustes sätestatud korras realiseerima. Kostja võlgnes hagejale tähtpäevaks tasumata rendimakseid kokku 2048 krooni 38 senti, vara jääkmaksumuse 99 954 krooni 89 senti ja hageja poolt kantud vara valduse taastamise ja vara realiseerimisega seotud otsesed kulutused 9313 krooni 56 senti. Kuna vara võõrandati 2.03.2004 OÜ-le x 101 694 krooni 92 sendi eest, ei katnud vara võõrandamisest saadud rahasumma kostja võlga hagejale ja hageja sai otsest kahju 9621 krooni 91 senti. 19.05.2004 saatis hageja kostjale kirja, milles palus tasuda tekkinud kahjusumma 14 päeva jooksul kirja kättesaamisest. Kostja ei ole seda summat tasunud. Kostja vastuväited
5. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja arvates nähtub hagiavaldusele lisatud müügilepingu ärakirjast, et hageja müüs sõiduauto OÜ-le x 120 000 krooni eest, ning seega ei saanud ostja üheaegselt osutada müüjale selle auto müümise müügiteenust. Seega ei pea kostja seda hüvitama. Samuti nähtub sellest müügilepingust, et ostja kinnitab, et ostab eseme müügilepingu sõlmimise hetkel olevas kvaliteedis ning tal ei ole müüjale eseme suhtes mingeid pretensioone. Seega ei esitanud ostja auto keemilise pesemise nõuet. Põhjendamatu on keemilise pesu maksumuse väljamõistmine kostjalt. Hagiavaldusest ei nähtu, mida kujutab endast tagastusteenus, mida ostja hagejale väidetavalt osutas. Samuti ei nähtu dokumentidest, miks selle tagastusteenuse hind on 3000 krooni ning miks peab kostja selle auto ostja osutatud teenuse maksumuse hüvitama. Linnakohtu otsus ja põhjendused
6. Tallinna Linnakohus rahuldas 6.12.2005 otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 9621 krooni 91 senti ning kohtukulude katteks 700 krooni. Kohtuotsuse kohaselt ei ole põhjendatud kostja väited selle kohta, et auto keemilist pesu polnud vaja. Kuna auto pandi müüki, siis on põhjendatud ka auto puhastamine ja müügiteenuse eest tasumine. Samuti ei saa nõustuda kostja väitega, et hageja ei lähtu hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. Asjaolu, et hageja on teenuseid kasutanud, on tõendatud hageja esitatud arvetega. Hageja ja kostja vahelises lepingus on kokku lepitud tingimustes, mida mõlemad pooled peavad täitma. Hageja on kostjat teavitanud liisingulepingu ülesütlemisest kostja aadressile saadetud tähitud kirjaga. Pooled on sõlminud liisingulepingu, mille punkti 21 kohaselt on liisingulepingu osaks ka üldtingimused. Üldtingimuste punkti 7.5.1 kohaselt, kui liisinguvõtja ei täida punktis 7.5 sätestatud kohustust ning liisinguandja kannab liisingueseme valduse ülevõtmise tõttu lisakulutusi, on liisinguvõtja kohustatud eeltoodud kulutused liisinguandjale hüvitama. Üldtingimuste punkti 7.5 kohaselt peab liisinguvõtja liisingulepingu ülesütlemisel viivitamatult liisingueseme üle andma liisinguandjale. Liisinguvõtja ei ole seda viivitamata teinud.
7. Üldtingimuste punkti 3.7 kohaselt, kui liisinguandja ütleb lepingu üles ning võõrandab liisingueseme, on liisinguvõtja kohustatud hüvitama liisinguandjale liisingueseme võõrandamisest tekkinud kahjud (s.t liisingueseme võõrandamisest saadud summa ja liisinguvõtja poolt liisinguandjale liisingueseme omandamisega tekitatud kulude hüvitamata osa vahe) ja kulud (st liisingueseme valduse ülevõtmine, liisingueseme hoidmine, liisingueseme müügikõlblikuks seadmine). Vaidlusaluses asjas ei ole oluline, millise hinnaga liisinguese müüdi. Apellatsioonkaebuse põhjendused
8. Kostja palub linnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Kohus ei analüüsinud, et kostja on kohustatud hüvitama liisingulepingu ülesütlemise ja liisingueseme võõrandamisega kaasnevad dokumentaalselt tõestatud ja põhjendatud kulud, s.t need kulutused, mis osutusid vajalikuks ning nende tegeliku, 2 põhjendatud maksumuse alusel. Kohus ei arvestanud, et kostja tagastas auto isiklikult, tuues selle kohale X parkimisplatsile. Hageja poolt esitatud OÜ x 30.01.2004 arvest nähtub, et hageja on tasunud korraga 33 auto tagastamisteenuse eest. Ühelgi juhul ei ole hind sõltuvuses konkreetselt osutatud teenuste mahust ega sisust. Iga auto tagastamise eest on hageja tasunud 3000 krooni asja sisusse süvenemata. Vara üleandmise-vastuvõtmise aktist nähtub, et mingeid puudusi, millest tuleneksid kostja jaoks täiendavad kohustused, autol 12.01.2004 ei leitud. Hageja poolt esitatud 27.02.2004 arvest nähtub, et ta tasus selle alusel 31 sõiduauto müügiteenuse eest 5% iga auto maksumusest sõltumata sellest, kui kaua müük aega võttis ning milliseid tegelikke teenuseid ja millisel ajavahemikul kasutati. Kulude põhjendatuse nõue tähendab seda, et hageja oleks pidanud põhjendama, millele konkreetselt on kulunud 5084, 75 krooni. Kohus jättis analüüsimata kostja vastuväite, et kuna OÜ x auto ise ostis, siis tegelikult maksis müüa ostjale 5% müügihinnast peale. Menetluse edasine käik
9. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 2.06.2006 otsusega linnakohtu otsuse ning tegi asjas uue otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 308 krooni 26 senti. Riigikohus tühistas 08.11.2006 otsusega ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
10. Vastavalt TsMS § 693 lg 2 kohaselt on Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel sama asja läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Riigikohus tühistas ringkonnakohtu 02.06.2006 otsuse materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu.
11. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel.
12. VÕS § 367 lg 4 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale (liisingulepingu) ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Vaidlust ei ole selles, et liisingulepingu ülesütlemine oli tingitud kostjapoolsest lepingu rikkumisest. Üldtingimuste p 3.7 kohaselt on liisinguvõtja kohustatud ülesütlemise korral hüvitama liisingueseme võõrandamisest tekkinud kahjud ja kulud (sh liisingueseme valduse ülevõtmine, liisingueseme hoidmine, liisingueseme müügikõlblikuks seadmine). Ringkonnakohus leiab, et sõiduauto müügikulud on põhjustatud liisingulepingu ülesütlemisest ning seetõttu on need kulud lisakulud VÕS § 367 lg 4 ja üldtingimuste p 3.7 tähenduses. Kuna hageja tegevuse eesmärk reeglina üksnes krediidi pealt kasumi teenimisele, on ta tegevus reeglina suunatud ka nende sõiduautode võõrandamisele, mille liisinguvõtja on tagastanud liisingulepingu ülesütlemise tõttu. Igasuguse võõrandamistegevusega tekivad üldjuhul kulud. Ka juhul, kui liisinguandja müüks sõiduautosid ise, oleksid sellega seotud kulud lisakulud VÕS § 367 lg 4 tähenduses. Need kulud võiksid sellistel juhtudel aga olenevalt asjaoludest olla ka suuremad kui n-ö sisseostetava müügiteenuse korral (nt täiendavate töötajate palkamisega seotud kulud, autode hoidmiskohaga seotud kulud vm. Kolleegiumi arvates on ka sõiduauto puhastusteenuse kulud lisakulud VÕS § 367 lg 4 mõttes. Kuna sõiduauto puhastamist enne selle müümist tuleb tavapäraselt lugeda sõiduauto müügiprotsessi üheks osaks, 3 on ka puhastusteenuse mõistlikud kulud käsitatavad võõrandamiskuludena üldtingimuste p 3.7 mõttes.
13. Ka sõiduauto tagastustasu võib olla lisakulu VÕS § 367 lg 4 mõttes, kui see on põhjustatud liisingulepingu ülesütlemisest. Pärast liisingulepingu ülesütlemist tuleb auto liisinguandjale tagastada ning tagastamisega (valduse taastamisega) seotud kulud on ülesütlemisest tingitud lisakulud VÕS § 367 lg 4 mõttes. Ka siin ei ole tagastamiskulude lisakuluks lugemisel määrav see, kas liisinguandja võtab auto ise vastu või laseb selle vastu võtta mõnel teisel isikul.
14. Ringkonnakohus leiab vastuseks apellatsioonkaebusele, et kostja ei ole esitanud ühegi kululiigi kohta vastuväidet selle ebamõistliku suuruse kohta, vaid on vaidlustanud kulu väljamõistmise üldse. Hageja väitele, et X-le teenuste eest tasutud summa on igati mõistlikus suuruses ja põhjendatud, ei ole kostja asja menetluses ebamõistliku suuruse vastuväidet esitanud. Ringkonnakohus leiab, et hageja on kulutuste kandmist põhjendanud ja tõendanud.
15. Kostja apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud (s.t enne 01.01.2006 kehtinud) tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Apellandi menetluskulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmisel tema enda kanda TsMS § 60 lg 1 alusel. U.Loonurm K.Kullerkupp A.Tänav 4