← Eesti

2-05-15293/1

Obsah (8)§ 415§ 407§ 322§ 444§ 468§ 60§ 61§ 46

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 30. august 2006.a Tallinn Tsiviilasja number 2-05-15293 (end

§ 415ja 416 sätestatud alusel ning korras.

Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kautsjon tuleb tasuda . Esitatud asjaolud Hageja esitas .a kohtusse hagi kostjate vastu 30 000 krooni saamiseks. Nimetatud nõue tuleneb asjaolust, et .a sõlmis hageja E-E R `ega laenulepingu , mille kohaselt laenas E –E R hagejalt 15 000 krooni. Samal kuupäeval sõlmiti käenduslepingud E K `ega ja kostja AU`iga, kes kohustusid vastutama hageja ees koos laenusaajaga kui solidaarvõlgnikud. .a võttis kostja MR (H ) käendaja AU`i juuresolekul laenusaaja kohustused üle. E-E R `e ja käendaja E K `e suhtes seega hagejal pretensioone ei ole. Kostjad oma kohustust hageja ees täitnud ei ole, mistõttu palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista laenu põhisumma 15 000 krooni ja intressid 15 000 krooni. Menetluskulu katteks palus hageja kostjatelt välja mõista riigilõivu 2100 krooni ning hageja õigusabi kulud 5% ulatuses hagihinnast. Kostjate vastuväited Kohus on hagimaterjalid .a edastanud hagimaterjalid MR`ale (H) üleandmiseks kostja, MR (H) elukaaslasele. Hagimaterjalid kostja AU`ile üleandmiseks on edastatud AU`i isale .a. Kostjad ei ole hagile kirjalikke vastuväiteid esitanud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostjad, vaatamata kohtu nõudmisele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostjaid on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus juhindub esitatud hagi läbi vaatamisel võlaõigusseadusest (VÕS) ja 01.01.2006.a jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) sätetest, tulenevalt seadustiku §-st 6. Vastavalt

§ 407

lg 1 võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjatele on hagiavaldus edastatud koos nõudega kirjalikult vastata hiljemalt .a. Nimetatud dokumendid on .a antud kostjale, MR`ale (H`le) edasiandmiseks MR`a (H) elukaaslasele ning seega loeb kohus kostjale, MR`ale (H`le) menetlusdokumendid kättetoimetatuks vastavalt

§ 322lg 1.

Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse esitamise nõudega on .a antud kostjale, AU`ile üleandmiseks AU`i isale ning seega loeb kohus kostjale, AU`ile menetlusdokumendid kättetoimetatuks vastavalt

§ 322lg 1.

Kostjad kirjalikku vastust esitanud ei ole. Tagaseljaotsuse tegemist välistavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud. Tulenevalt

§ 444lg 1 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa.

Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Kohus on seisukohal, et hageja nõue kostjatelt põhivõlgnevuse 15 000 krooni ja intressivõlgnevuse 15 000 krooni, kokku 30 000 krooni solidaarseks väljamõistmiseks on põhjendatud, mistõttu tuleb kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja mõista 30 000 kooni. 2 Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav kooskõlas

§ 468lg 1 p 2.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt kuni a kehtinud

§ 60

lg 1 tuleb kummaltki kostjalt välja mõista hageja tasutud riigilõivu katteks 1050 krooni. Hageja on palunud kostjatelt välja mõista hageja õigusabi kulud 5% ulatuses hagi hinnast.

§ 61

lg 1 sätestab, et kohus mõistab poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest.

§ 60

lg 3 tuleneb poole kohustus esitada kohtule oma kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nimetatud dokumentide esitamata jätmisel ei ole poolel õigust kulude hüvitamist nõuda. Hageja ei ole kohtule esitanud ühtki dokumenti, millest nähtuks, et hageja on kandnud õigusabikulusid. Kohus leiab, et üksnes volikirjaga, millest nähtub, et hageja on volitanud oma esindajat end käesolevas asjas esindama, ei saa tõendada, et hageja on kandnud õigusabikulusid 5% ulatuses hagihinnast, s.o 30 000 kroonist. Kuivõrd hageja pole tõendanud, et ta oleks õigusabi kulusid kandnud, tuleb hageja taotlus õigusabi kulude väljamõistmiseks kostjatelt jätta rahuldamata.

§ 46

p 2 ja § 52 p 5 kuuluvad kummaltki kostjalt väljamõistmisele riigituludesse hagejale kohtumääruse kättetoimetamise postikulud summas 9,90 krooni. Taimi Kollom Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.