Edasikaebamise kord Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates. Kaja peab vastama
nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Menetluse käik .a. esitas AS hagi MKvastu 98 001,10 krooni võla nõudes. Hageja nõue põhineb poolte vahel .a. sõlmitud tarbijakrediidilepingul nr , mille kohaselt hageja andis kostjale 45 000 krooni krediiti, millest peeti hageja poolt kinni lepingu sõlmimise tasu 450,00 krooni. Antud lepingu järgi on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 27,19 % krediidisummast ühe aasta kohta. Kostja on kohustatud maksma kogu lepingu perioodi eest intressi summas 62 152,30 krooni. Krediidi brutosummaks kujunes 107 602,30 krooni. Kostja on tasunud alates krediidilepingu sõlmimisest kuni käesoleva hetkeni kokku vaid ühe makse, lepingujärgse esimese makse summas 1402,35 krooni. Kohtu põhjendused .a. kohtuistungile kostja ei ilmunud. Kostja on saanud kohtukutse kätte isiklikult .a., mida tõendab toimikus olev väljatrükk. Kostja pole esitanud kohtule taotlust istungi edasi lükkamise kohta. Kohtule on teadmata kostja mitteilmumise põhjus. Hageja esindaja palus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 410 kohaselt teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile.
lg 1 järgi, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. AS ja MK vahel on .a. sõlmitud tarbijakrediidileping, mille kohaselt hageja andis kostjale krediiti 45 000 krooni. Antud lepingust tulenevalt on poolte vahel võlasuhe. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne , kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. TsK § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaks määratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. TsK § 190 lg 1 järgi võidakse kohustise täitmist tagada vastavalt seadusele või lepingule leppetrahviga (viivisega), pandiga ja käendusega. TsK § 191 lg 1 järgi loetakse lepptrahviks (viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, millega võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. TsK § 222 lg 1 kohaselt kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud. Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustist täitnud. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 98 001,10 krooni, mis koosneb tagastamata krediidisummast 45 000,00 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intressist 4545,61 krooni, viivisest 2855,49 krooni, leppetrahvist 9000,00 krooni, võla sissenõudmisega seotud kuludest 600,00 krooni ning kahjuhüvitisest summas 36 000,00 krooni. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt
lg 1 (kuni 01.01.2006 redaktsioonis) mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud.
lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele kohtukuluna riigilõiv 6000,00 krooni hageja kasuks.
lg 1 p 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindajana poolt osutatud õigusabi eest, s.o. 1500,00 krooni. Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni (
lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda . Liili Lauri Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.