KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Tiit Kollom, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2006, Tallinn Tsiviilasja number 2-05-17628

) § 57 alusel. 29.08.2005 väljastati töötajale ka vastavasisuline teade. 3. 01.09.2005 käskkirjaga nr 77 lõpetati O.P tööleping 02.09.2005 töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDVS) § 3 p 4,

§ 86p 7 ja § 104 lg 2 p 1 alusel.

Käskkirja kohaselt teostati 01.07.2005 ja 02.08.2005 kuni 04.08.2005 tiiburlaeva x (edaspidi laev) slippimisel veovõllide ja vintide vahetust. O.P edastas tööandjale nimetatud tööde planeerimise ja teostamise vajaduse. Märgitud kohustus lasub töötajal vastavalt Mereteenistuse põhimäärusele ISM 02.05-09-

1. Kirjeldatud tööd telliti OÜlt D, kes esitas tööde teostamise kohta kostjale kaks arvet – 661 ja 662 kogusummas 154 167 krooni. 15.08.2005 päris * AS OÜ-lt D aru teostatud tööde suure maksumuse kohta. OÜ D esindaja V.M selgituste kohaselt sisaldas remont ka montaaži- ja demontaažitöid, mille eest ta maksis O.P sularahas vastavalt 14.07.2005 2500 krooni 2 ja 5.08.2005 3000 krooni. O.P, kelle tööülesandeks oli võllide/vintide demontaaži ja montaaži organiseerimine oma alluvatega, kirjeldas peaintendandile tellitavate töödena nende suure ulatuse tõttu tööde nimekirjas ka montaaži ja demontaaži töid nende sisseostmiseks, organiseerides samas tööde teostamise oma alluvatega ja saades selle eest ka tasu tööandja lepingupartnerilt. * AS on sellise käitumise tõttu kannatanud kahju 40 876 krooni 01.07.2005 teostatud tööde eest ja 42 591 krooni 02.-04.08.2005 teostatud tööde eest. Töömahu õige planeerimise ja oma tööjõu kasutamise korral ei oleks *AS-l tulnud nende tööde teostamise eest lepingupartnerile nimetatud summasid tasuda. *i AS tasus väljastpoolt tellitud tööde teostajale tööjõukulu eest ning samal ajal ka *i AS töötajatele palka sama aja ja töö tegemise eest vastavalt töölepingutele. Sellega näitas O.P üles usaldamatust tööandja suhtes, ta ei täitnud oma töösuhteid korrektselt ja on saanud hõlptulu tööandja lepingupartnerilt.
2. Käskkirja tutvustati töötajale 02.09.2005 ning samal päeval maksti talle lõpparve ja anti kätte tööraamat. Hageja nõue ja põhjendused
3. O.P esitas 30.09.2005 hagi * AS vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, tööle ennistamiseks ja töölt sunnitud puudumise aja eest keskmise palga saamiseks. Hageja leiab, et töölepingu lõpetamine oli põhjendamatu ja ebaseaduslik.
4. Käskkirjas nr 77 märgitud distsiplinaarsüüteo asjaolud ei vasta tegelikkusele. 01.07.2005 ei teostatud laeva slippimist kuna 01.ja 02.07.2005 olid tööpäevad ning toimus tavapärane reisijatevedu Tallinn-Helsinki liinil. Seda tõendavad masina päevaraamatu ja vahipäevaraamatu väljavõtted. Kooskõlas kostja poolt 30.03.1999 kinnitatud Mereteenistuse põhimääruse p-ga 5.5.11 on vanemmehaanik kohustatud kontrollima iga päev masina päevaraamatut, kinnitama selle oma allkirjaga ning esitama selle kaptenile allkirjutamiseks. Slippimine peab alati olema kajastatud nii masina päevaraamatus kui ka vahipäevaraamatus. Kuna laeva slippimist ei teostatud, ei olnud võimalik teostada ka võllide/vintide demontaaži ja montaaži. 11.07.2005 kell 20.00 alustati laeva tõstmist kiilplokkidele (slippimist) ning tööd kestsid kuni kella 04.20-ni, mil laev veesati ning laev jätkas tavapärast reisijatevedu Tallinna – Helsinki liinil. 02.08.2005 kell 13.10 tõsteti laev uuesti kiilplokkidele kuni 03.08.2005 kella 06.25-ni. Mõlemal juhul teostas OÜ D laeval tõid, mis olid seotud sõuvõlli ja vintide remondi ja vahetamisega. Laevapere liikmed abistasid OÜ D töötajaid niivõrd, kuivõrd seda võimaldas laevapere hõivatus muude tööülesannetega. Mingisugust raha hageja viidatud tööde teostamisega seoses OÜ-lt D saanud ei ole ning kostja sellesisulised väited on alusetud.
5. Kooskõlas vanemmehaaniku ametijuhendi p-ga 5.5.4 ja Mereteenistuse põhimääruse ISM 02.05-09.01 p-ga 5.5.4 on laeva vanemmehaaniku üldkohustuseks tagada laevakonstruktsioonide korrasolek ja laevamasinate, -mehhanismide, -seadmete ja süsteemide häireteta töö, juhindudes kehtivatest eeskirjadest ja instruktsioonidest. Kirjeldatud tööülesandeid on hageja täitnud häireteta ja kvaliteetselt. Käskkirjast nr 77 ei selgu, missugust töökohustust on hageja rikkunud ja mil määral, et see oleks põhjustanud tööandja usalduse kaotuse tema vastu. Usaldamatus tööandja vastu ei ole töösuhte lõpetamise aluseks

§ 86p 7 järgi.

Käskkirjas ei ole põhjendatud, millist tööülesannet ei ole hageja korrektselt täitnud ja milles seisneb tema niinimetatud hõlptulu. 3 8. 22.02.2006 eelistungil loobus hageja tööle ennistamise nõudest ja soovis hüvitisena kuue kuu keskmist palka summas 195 840 krooni

§ 117lg 2 alusel.

Harju Maakohtu 03.03.2006 määrusega lõpetati menetlus tööle ennistamise nõudes. Kostja vastuväited

1. Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja väide, et kostja on valinud töötaja karistamiseks põhjendamatult karmi karistuse, ei ole õige. Kostja on hinnanud kogumis teo raskusastet, tekitatud kahju suurust, hageja ametikoha positsiooni, samuti hageja käitumist teo tunnistamisel. Nimetatud asjaolusid kogumis hinnates lähtus kostja karistuse määramisel põhjendatud karistuse määramise proportsionaalsuse nõudest.
2. Tehnilise eksimuse tõttu märgiti käskkirjas nr 77, et laeva slippimine toimus 01.07.
3. Tegelikult kajastati 11.07.2005 toimunut. Kostjapoolne eksimine ühe sündmuse kuupäeva kajastamisel käskkirjas ei muuda olematuks teo toimumist. *i AS peaintendant on oma seletuskirjas kirjeldanud sündmuste kronoloogiat ja sealt nähtub, et laeva slippimine toimus 11.07.2005, samuti on seda kinnitanud hageja kohtule esitatud tõenditega. 02.08.2005 laeva tõstmise kuupäeva märkimisel pole kostja eksinud.
4. Hageja väide, et ta ei ole mingit raha sõuvõllide ja vintide remondi teostamise eest OÜ-lt D saanud, on paljasõnaline. Kostja selgitas distsiplinaarmenetluse käigus välja, et hageja sai OÜ D juhatajalt V. M kahel korral sularaha: 14.07.2005 2500 krooni ja 05.08.2005 3000 krooni. Nimetatud summadelt tasus OÜ D ka maksud. Tõendatud on ka hageja poolt raha üleandmine kaastöötajatele. Distsiplinaarmenetluse käigus on andnud personaliosakonnale seletusi kolm laevamehaanikut, kes kõik kinnitavad, et said hagejalt 22.08.2005.a. sularahas 700 krooni juulis ja augustis teostatud veovõllide liini demontaaži ning montaaži eest.
5. Vastavalt O.P töölepingule on töötaja otsesed tööülesanded kehtestatud töötaja ametijuhendis ja Mereteenistuse põhimääruses ISM 02.05.-09.
6. Vastavalt Mereteenistuse põhimääruse p-le 5.5.
7. on vanemmehaaniku töökohustusteks laeva tehnohoolduse ja remondi, vahetus-ja varuosade ratsionaalse kasutamise ning laeva materiaal-tehnilise varustusega seotud tööde planeerimine ja teostamine. Töölepingu lõpetamise ajendiks olnud tööde planeerimisel leppisid tööde mahud ja tähtajad kokku hageja ja OÜ D juhataja V. M. OÜ-lt D tellitakse tavaolukorras võllide remont ja vaidlusalusel juhul ka paigaldus. Hageja on kirjeldanud, et töid teostas OÜ D ja et laevaperel oli lihtsalt abistav funktsioon. Samas nii OÜ D esindaja kui ka laevamehaanikud väidavad oma seletustes, et tasu maksmine toimus konkreetselt veovõlliliinide demontaaži ja montaaži eest.
8. Seega kostja, olles tööle võtnud hageja vanemmehaanikuna, makstes talle igakuist töötasu töölepingujärgsete kohustuste täitmise eest, kandis varalist kahju, kui oli sunnitud tasuma oma lepingupartnerile tööde eest, millised tellis vanemmehaanik O.P ja mille teostamiseks hageja organiseeris oma alluvatest brigaadi, saades nende tööde tegemise eest kostja lepingupartnerilt rahalist tasu. Eeltoodust tulenevalt pidas kostja distsiplinaarmenetluse läbiviimisel ainuõigeks hageja töölt vabastamist tema suhtes usalduse kaotuse tõttu. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
9. Kohus jättis hagi rahuldamata. Kohus tuvastas, et *i AS-i 01.09.2005 käskkirjast nr 77 nähtuvalt teostati 01.07.2005 ja 02.08.2005 kuni 04.08.2005 tiiburlaeva x slippimisel laeva veovõllide ja vintide vahetust. Nimetatud tööde planeerimise ja teostamise vajaduse edastas hageja peaintendandile J. T. Eelmärgitud kohustus lasub hagejal vastavalt Mereteenistuse põhimääruse ISM 02.05-09-01 (edaspidi Mereteenistuse 4 põhimäärus). Tööd telliti OÜ-lt D, kes esitas tööde teostamise kohta kostjale kaks arvet – 661 ja 662, kogusummas 154 167 krooni. 15.08.2005 päris peaintendant tööde teostajalt OÜ-lt D aru teostatud tööde suure maksumuse kohta. Vestluse käigus selgitas OÜ D esindaja V.M, et tööd sisaldasid ka montaaži- ja demontaažitöid, mille eest maksis ta hagejale sularahas vastavalt 14.07.2005 2500 krooni ja 5.08.2005 3000 krooni.
10. Kostja võtab õigeks, et vaidlusaluses käskkirjas on tehniline eksimus, sest 01.07.2005 ei teostatud laeva slippimist. Faktilised asjaolud toimusid 11.juulil 2005 ja kostjapoolne eksimine ühe sündmuse kuupäeva kajastamisel käskkirjas nr 77 ei muuda olematuks teo toimumist (t/lk 19-20). Hageja möönab, et laeva slippimine toimus 11.07.
11. Laeva masina päevaraamatu ja vahipäevaraamatu väljavõtetega on tõendatud, et 11.07.2005 kell 20 alustati laeva tõstmist kiilplokkidele ja 12.07.2005 kell 04.20 vette laskmist (t/lk 33-36). Laeva masina päevaraamatu ja vahipäevaraamatu väljavõtetega on tuvastatud, et 02.08.2005 kell 13.10 alustati laeva tõstmist kiilplokkidele ja 05.08.2005 kell 04.00 – vette laskmist (t/lk 37-42).
12. Tunnistaja J.T ütlustega on tõendatud, et laeva ja seadmete remondi organiseerimine oli hageja ülesanne. OÜ D esitas arve, kus oli töötunde kirjas rohkem kui oleks kulunud nendel OÜ D töötajatel, kes kohapeal töötasid. Tunnistaja ütluste kohaselt küsis ta OÜ-lt D selgitusi töötundide kohta, kes vastas, et ta palkas kohapeal laevameeskonna liikmeid ja maksis neile tasu tehtud tööde eest. Tunnistaja ütlustega on tuvastatud, et laevameeskonna liikmed tegid talle kui peaintendandile esildise selleks, et nõuda *i AS-ilt lisatasu. Tasu sama töö eest saadi kahelt poolt, mis on *i AS-i huvide kahjustamine ja petmine.
13. Tunnistaja V. M ütlustega on tõendatud, et peaintendant helistas talle ja lepiti kokku tööde mahus ja ajas. Tunnistaja kinnitas, et ta maksis hagejale töötasu. Töö toimus peamiselt öösiti ja tal oli hagejaga suuline kokkulepe, et * AS annab oma töötajaid. Lepiti kokku, et makstakse 50 krooni tunnis inimesele. Tunnistaja maksis hagejale kaks korda: esimest korda juuli keskel ja teist korda augusti alguses 2005 - kokku 5500 krooni. Töötasult on tulu- ja sotsiaalmaks makstud. Asjaolu, V. M võttis 5 500 krooni oma isiklikult arvelt pangaautomaadist, kuid lepingu tegi firma nimel, ei oma asjas tähtsust, kuna OÜ D 23.08.05 ja 14.11.2005 kirjaga on tõendatud, et tiiburlaeva Laura montaaži- ja demontaažitööde teostamise eest oli hagejale tasutud 14.07.2005 2500 krooni ja 05.08.2005 3000 krooni, millelt on tasutud riigimaksud (t/lk 59, 7374).
14. Tunnistaja J. M ütlustega on tõendatud, et tunnistaja tegi remonti laevale x. Nad abistasid laeva veovõllide ja vintide remontimisel OÜ-t D. Korralduse remontida andis hageja. Tunnistaja sai hagejalt töö eest 700 krooni. Tunnistaja sai sama aja eest palka ka tööandjalt. Hageja selgitas tunnistajale, mille eest see raha on. Tunnistaja ütlustega on leidnud kinnitust, et varem tegid nad laeva veovõllide ja vintide vahetust ise. Tunnistaja ei teadnud, miks nüüd pidi seda tegema OÜ D.
15. Vastavalt töölepingule on hageja otsesed tööülesanded kehtestatud töötaja ametijuhendis ja Mereteenistuse põhimääruses. Kooskõlas Mereteenistuse põhimääruse p.5.5.
16. kuulub vanemmehaaniku kohustuste hulka laeva tehnohoolduse ja remondiga, vahetus-ja varuosade ratsionaalse kasutamisega ning laeva materiaaltehnilise varustusega seotud tööde planeerimine ja teostamine. Mereteenistuse põhimääruse p 5.5.7 kohaselt koostab vanemmehaanik tähtajaks remondi nimekirjad. Laeva remondisoleku ajal kontrollib remonditööde kvaliteeti ja täitmist (t/lk 21-32). Mereteenistuse põhimääruse p 4.3.5 järgi teostatakse laeva ja laeva seadmete tehnilist hooldust laeva meeskonna ja laevaremondi ettevõtete poolt. Tehnilise hoolduse tööde täitmise korra ja järjestuse määrab vanemmehaanik, kes vajadusel kooskõlastab need 5 küsimused peaintendandiga. Mereteenistuse põhimääruse p 4.5.2 kohaselt vastutab remondi aruannete õigeaegse esitamise eest laeva kapten, remondi aruannete täiuslikkuse ja objektiivsuse eest vanemmehaanik (t/lk 66-67). Kostja peaintendandi 11.07.2005 ja 02.08.2005 tellimustest OÜ-le D ilmneb, et kostja teavitas planeeritavatest töödest tiiburlaeva x võlliliinide demontaažiks, remondiks ja montaažiks (t/lk 80-81).
17. OÜ D poolt kostjale esitatud arvetega nr 661 ja 662 on tõendatud, et kostja pidi tehtud tööde eest tasuma vastavalt summas 98 176 krooni ja 55 991 krooni (t/lk 83-84). Kostja ja D OÜ vahel 14.03.2005 sõlmitud koostöölepingu väljavõttega on tõendatud, et lepingu objektiks olid remonditööd laevadel y ja x. Seega oli D OÜ kohustus remontida laeva. Hageja, kelle tööülesandeks oli laeva võllide/vintide demontaaži ja montaaži organiseerimine oma alluvatega, kirjeldas peaintendandile tellitavate töödena nende suure ulatuse tõttu tööde nimekirjas ka demontaaži- ja montaažitöid, samas organiseeris tööde teostamise oma alluvatega, saades vastavat tasu nii kostjalt ja ka tööandja lepingupartnerilt D OÜ. Põhjendatud on kostja seisukoht, et ta on saanud kahju 11.07.2005 teostatud tööde eest 40 876 krooni ja 02-04.08.2005 teostatud tööde eest 42 591 krooni, kuna töömahu õige planeerimise ja oma tööjõu kasutamise korral ei oleks kostjal tulnud OÜ-le D nimetatud summasid tasuda (t/lk 8384). Kostja tasus OÜ-le D tööjõukulu eest ja oma töötajatele vastavalt töölepingule sama aja ja töö eest ka palka. Kuna hageja on kuritarvitanud oma ametiseisundit ja tekitanud sellega tööandjale varalist kahju, lõpetas kostja hagejaga töölepingu seaduslikult, mistõttu puudub alus hagejale hüvituse väljamõistmiseks

§ 117lg 2.

Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused 21. O.P palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei andnud kohus hinnangut hageja väitele, et usaldamatus tööandja vastu ei ole töösuhte lõpetamise aluseks

§ 86p 7 järgi.

Antud asjas ei kuulu kohaldamisele

§ 104lg 2 p 1, mille seadusandja on ammendavalt sisustanud.

Kohus ei märkinud, millist liiki selles normis nimetatud varalist kahju on hageja kostjale tekitanud. Kui tegu oleks olnud vara puudujäägi, riknemise, hävimise või kaotsiminekuga, siis oleks kostja esitanud vastava akti. Tööandja vara riisumisel või kaastöötajatelt varastamise korral oleks kostja esitanud kohtule dokumendid, mis tõendaksid õiguskaitseorganite osavõttu uurimisest. Isegi kui eeldada, et

§ 104

lg 2 p-s 1 toodud loetelu ei ole ammendav ja tööandjale tekitatud kahju liigiks oleks saamata jäänud tulu, ei ole otsusest võimalik välja lugeda, milles see seisnes. Kahju tekitamise vastu räägib ka asjaolu, et kostja ei ole esitanud hageja vastu nõuet kahju hüvitamiseks.

1. Kohus jättis tähelepanuta, et kostja ja OÜ D vahel oli sõlmitud töövõtuleping, mille alusel tehtud tööd on kostja aktsepteerinud ja esitatud arved tasunud. Seega ei saa juttugi olla sellest, et hageja oleks täiendava raha eest teostanud mingeid töid. Mitte ühestki kohtu poolt aluseks võetud tõendist ei ole võimalik teha järeldust, et hageja oleks oma töömahtu ja tööjõudu valesti planeerinud ja sellega tekitanud kostjale kahju 83 467 krooni. Kohtu vastav järeldus on oletuslik ja tõendamata. Tunnistaja V. M ütlused on valed. Hageja ei ole kunagi tunnistanud mingi raha saamist V. M käest. Maksud 5500 kroonilt deklareeriti ja tasuti OÜ D poolt alles pärast seda, kui hageja esindaja oli 06.09.2005 teinud viimasele järelepärimise. Antud juhul on kohus ebaõigesti tuvastanud varalise kahju tekitamise hageja poolt. Kohtuotsuses ei ole põhjendatud, kas ja milline varaline kahju tekkis, milline on kahju liik ja ulatus ja kas eksisteerib põhjuslik seos hageja tegevuse ja kahju tekkimise vahel. 6 Vastus apellatsioonkaebusele
2. Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse läbi vaatamata põhjendusega, et kaebus ei ole esitatud tähtaegselt. Kui aga ringkonnakohus leiab, et kaebus esitati tähtaegselt, palus kostja jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
3. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, nagu oleks apellatsioonkaebus esitatud pärast seaduses sätestatud tähtaja möödumist. Toimiku andmetel sai hageja kohtuotsuse allkirja vastu kätte 02.06.2006 (t/lk 1), apellatsioonkaebuse esitas ta 30.06.2006 TsMS § 632 lg-s 1 sätestatud tähtaega ja TsMS §-s 335 sätestatud korda järgides.
4. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega, peab neid piisavaks ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
5. Pooltel on vaidlus selle üle, kas töölepingu lõpetamine hagejaga

§ 86

p 7 ja § 104 lg 2 p 1 ning TDVS § 3 p 4 alusel distsiplinaarkaristusena oli seaduslik. 27. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 28 lg 1 kohaselt on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik, kui puuduvad asjaolud, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks, või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes.

§ 86

p 7 sätestab, et tööandja võib lõpetada nii määramata kui määratud ajaks sõlmitud töölepingu töötaja suhtes usalduse kaotamisel.

§ 104

lg 1 sätestab, et tööandjal on õigus lõpetada § 86 punktis 7 ettenähtud alusel tööleping iga töötajaga, kelle suhtes on tööandja kaotanud usalduse. Sama paragrahvi lg 2 p 1 kohaselt võib töölepingu sel alusel lõpetada, kui töötaja on põhjustanud tööandja vara puudujäägi, riknemise, hävimise, kaotsimineku või riisumise. TDVS § 3 p 4 järgi on töölepingu lõpetamine

§ 86p-de 6 – 8 alusel distsiplinaarkaristus.

TDVS § 8 lg 1 kohaselt ei tohi distsiplinaarkaristus olla ilmses vastuolus süüteo raskuse, selle toimepanemise asjaolude ning töötaja eelneva käitumisega. 28. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et hageja kuritarvitas oma ametiseisundit ja tekitas tööandjale varalist kahju. Kui kostja oleks täitnud oma töökohustusi nõuetekohaselt, so teostanud laeva võllide/vintide demontaaži ja montaaži oma töötajatega OÜ D vahenduseta, ei oleks hageja pidanud tegema OÜ-le D väljamakseid 11.07.2005 teostatud tööde eest 40 876 krooni suuruses summas ja 02.-04.08.2005 teostatud tööde eest 42 591 krooni suuruses summas. Hageja sai sama aja ja sama töö eest palka nii oma tööandjalt kui OÜ-lt D. Eelnimetatud varalise kahju tekkimist tuleb tõlgendada kostja vara kaotsiminekuna, mille põhjustas hageja. Kuna hagejapoolne töökohustuste rikkumine põhjustas kostjale varalist kahju, kaotas kostja töötaja suhtes põhjendatult usalduse. Ringkonnakohtu hinnangul oli hagejaga töölepingu lõpetamine kohtu tuvastatud asjaolude alusel

§ 86

p 7 ja § 104 lg 2 p 1 ning TDVS § 3 p 4 järgi distsiplinaarkaristusena seaduslik. Kostja on hinnanud karistuse määramisel kogumis nii teo raskusastet, tekitatud kahju suurust, hageja ametikoha positsiooni kui ka hageja käitumist teo tunnistamisel. Hagejale määratud distsiplinaarkaristus ei ole ilmses vastuolus süüteo raskuse, selle toimepanemise 7 asjaolude ning töötaja eelneva käitumisega. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mille alusel võiks teha teistsuguse järelduse.

1. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist: Hageja seisukoht, nagu saaks kahju tekkimist tuvastada üksnes kostja vastava akti ja/või õiguskaitseorganite uurimise tulemuste alusel, on ekslik. Ka asjaolu, et kostja ei ole esitanud hageja vastu kahju hüvitamise nõuet, ei tähenda iseenesest kahju puudumist. OÜ-le D arvete tasumine ei väljenda kostja nõustumist hageja poolt kahju tekitamisega.
2. Nõustuda ei saa hageja seisukohaga, nagu ei oleks tõendatud hagejapoolne töömahu ja tööjõu vale planeerimine. Hageja oma alluvatega tegi vaidlusalused montaaži- ja demontaažitööd OÜ-lt D tellitud tööde raames, mis kinnitab, et vajadus OÜ-lt D nende tööde tellimiseks puudus. Hageja poolt peaintendandile esitatud põhjendused tööde suure ulatuse kohta ei vastanud tegelikkusele, kuna hageja oli oma alluvatega võimeline tegema ja tegigi need tööd ära, saades vastavat tasu nii kostjalt kui OÜ-lt D. Puudub põhjus kahelda tunnistaja V. M ütluste õigsuses, kes kinnitas hagejale vaidlusaluse töö tegemise eest raha maksmist. Asjaolu, et hageja eitab V. M raha saamist, ei tähenda seda, et V. M valetab, nagu hageja apellatsioonkaebuses väidab.
3. Ringkonnakohtu hinnangul vastab kohtuotsuse põhjendav osa TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule, mille kohaselt märgitakse otsuse selles osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas, kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega ning kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kohus põhjendas, milliste asjaolude ja tõendite alusel ta tuvastas hageja poolt kostjale kahju tekitamise ja selle suuruse, samuti põhjusliku seose hageja tegevuse ja kostjale tekkinud kahju vahel. Apellatsioonkaebuse väide, nagu ei oleks kohus seda teinud, ei ole õige.
4. Ringkonnakohtul puudub alus hinnata käesolevas asjas tõendeid teisiti ning teha asjas teistsuguseid järeldusi, kui tegi esimese astme kohus. U. Loonurm T. Kollom A. Tänav