Tsiviilasi nr 2-05-13817 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus 2-05-13817 Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom (eesistuja), Ülle Jänes ja Ulvi Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 28.12.2006 Tallinnas Tsiviilasi OÜ * hagi K.Ui vastu 172 000 kr. töövõtutasu saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 13.02.2006 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ * apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg 12.12.2006 Tallinnas Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja OÜ * esindaja vandeadvokaat Paavo Paas; kostja K.Ui esindaja advokaat Kaidi Reiljan-Sihvart Tsiviilasja number RESOLUTSIOON Pärnu Maakohtu 13.02.2006 otsus jätta muutmata osas, millega jäeti rahuldamata OÜ * hagi K.Ui vastu 75 600 kr. väljamõistmiseks ja hageja apellatsioonkaebus selles osas jätta rahuldamata. Pärnu Maakohtu 13.02.2006 otsus tühistada kohtukulu osas ja jätta poolte kohtukulu nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võivad pooled kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule kättetoimetamisest. esitada vandeadvokaadi vahendusel 30 päeva jooksul arvates otsuse Asjaolud Pooled sõlmisid 18.03.1994 kirjaliku töövõtulepingu, mille alusel kohustus hageja kostja tellimusel ehitama x maakonnas x alevis x tn asuva elamu. Kostja kohustus elamu ehitamise eest hagejale tasuma 720 000 krooni, millest 400 000 krooni tuli tasuda 50 päeva jooksul lepingu sõlmimisest ja ülejäänud summa 80 päeva jooksul elamu valmimisest. Lepingu punktis 4.2 leppisid pooled kokku, et objekti valmimise ajaks loetakse vastuvõtukomisjoni akti vormistamise kuupäev. Hagiavalduse kohaselt on hageja oma lepingulised kohustused täitnud, mida tõendab 08.08.1995 vormistatud elamu vastuvõtukomisjoni akt. Kostja oma lepingulist kohustust nõuetekohaselt täitnud ei ole, kuna hagejale on lepingu hinnast tasutud üksnes 548 000 krooni ning seega on käesoleva ajani tasumata 172 000 krooni. OÜ * palus K.Uilt enda kasuks välja mõista 172 000 krooni töövõtutasu, tuginedes TsK §-le
- Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Lepingu objekti maksumuseks kujunes hagejapoolse ehitise üleandmisega viivitamise tõttu 644 400 krooni, mitte 720 000 krooni. Elamu üleandmise ajaks oli kokku lepitud 18.07.1995 ja hageja viivitas töö üleandmisega 21 päeva, millest tulenevalt kuulus lepingu kohaselt tasust mahaarvamisele viivis 0,5 % päevas ehk kokku 75 600 krooni. Kostja kohustus tasuda lepingu objekti maksumuse ja tasutud summade vahe 96 400 krooni lõppes aga tasaarvestusega. Lepingu objektiks oleva eramu koosseisu kuulus vastavalt projektdokumentasioonile ka sisebassein. Lähtudes asjaolust, et kostjal oli hageja vastu basseinitööde lõpetamata jätmisest tulenevalt töövõtutasu vähendamise nõue, teatas kostja hageja esindajale lepingutasu maksmata osa tasaarvestamisest ning keeldus 548 000 krooni ületavas osas hagejale tasu maksmast. Ka nõude tasaarvestusega mittelõppemise korral tuleks lugeda hageja nõue minetatuks, kuna hageja poolt nõude maksmapanek pärast seda, kui ta oma tegevusega on pika aja jooksul kinnitanud, et nõuet ei esitata, rikub oluliselt hea usu põhimõtet. Hageja nõustumist temal nõudeõiguse puudumisega kinnitab ka see, et hageja majandusaasta aruanded, mis peaksid nõude olemasolu korral hageja nõuet kajastama, nimetatud nõuet ei kajasta. Maakohtu otsus Pärnu Maakohus jättis 13.02.2006 otsusega hagi rahuldamata ja mõistis hagejalt kostjale välja 8600 kr. menetluskulu. Otsuse põhjenduste kohaselt saab esitatud tõendeid kogumis hinnates lugeda usaldusväärseks kostja seletuse, mille kohaselt vähendati
- a. sügisel, pärast elamu vastuvõtuakti koostamist lepingus kokkulepitud hinda seetõttu, et elamu
- korruse hallis paiknevat basseini ei suutnud töövõtja valmis ehitada. Kuna projekteeritud bassein jäi valmis ehitamata ning hageja ei suutnud eramut lepingus näidatud tähtajaks üle anda, tegi kostja
- a. sügisel vastava tasaarvestuse ning maksis hagejale lepingus kokkulepitust vähem. Hageja tasu vähendamisele vastuväiteid ei esitanud ega lõpetanud ka basseini ehitustöid, mistõttu luges kostja kokkuleppe sõlmituks. Kohtumenetluses hageja ei kinnitanud ega lükanud ümber eelkirjeldatud suulise kokkuleppe olemasolu. Kostja väidet, et x tn asuva elamu maksumus suurenes 720 000 kroonini eelkõige halli projekteeritud sisebasseini tõttu, kinnitab 14.04.1994 sõlmitud esialgne leping, millest nähtuvalt oli ehitatavate elamute keskmiseks maksumuseks 511 000 krooni. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 3.1 kohaselt kohustus ehitaja eramu valmis ehitama ja üle andma vastavalt dokumentatsioonile. Eramu põhikorruse plaani kohaselt paikneb elamu hallis sisebassein. Antud asjas puuduvad tõendid, millised kinnitaksid hageja väidet, et sisebasseini suhtes olid pooltel lepingu sõlmimisest alates teistsugused kokkulepped, s. o ehitaja kohustus kaevama vaid basseinisüvendi. Seega oli tellijapoolne ettepanek hinna alandamiseks õiguslikult põhjendatud ning hagejal − 2
(6)arvesse võttes lepingu punkte 3.1 ja 3.4 − igati mõistlik see vastu võtta. Sellise kokkuleppe olemasolu kinnitab hageja hilisem käitumine ning tema raamatupidamise aruanded aastatest 1996 ja 2000, millised kostja võlgnevust ei kajasta. Hagejale tasuti x tn elamu ehitamise eest
- oktoobriks 1995 kokku 548 000 krooni. Maksekorraldustele märgitud selgituste tõttu ei saanud hagejale olla teadmata, mille eest nimetatud maksed teostati. Eeltoodu tõttu jäävad arusaamatuks hageja nõuded kostja vastu 21.06.2000 ja 17.05.2005, kus viimaselt nõutakse võlga summas 720 000 krooni. Õige on hageja seisukoht, et võla mittekajastamine raamatupidamisandmetes ei tõenda iseenesest selle olemasolu või puudumist. Koosmõjus teiste tõenditega kinnitab aga kostja vande all antud seletus, et hagejal ei ole tegelikult
- a. alates kostja vastu nõuet. Apellatsioonkaebus Hageja palub tühistada Pärnu Maakohtu 13.02.2006 otsuse ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 172 000 krooni. Samuti palub apellant mõista vastustajalt välja oma kohtukulud ning jätta vastustaja kohtukulud tema enda kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt puuduvad kaevatavas otsuses viited õigusnormidele, mistõttu jääb arusaamatuks, missugustest õigusnormidest lähtudes kohus vaidluse lahendas. Kohtuotsus, kus kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused on õigusnormidega seostamata, ei ole seaduslik TsMS § 442 lg 8 mõttes. Samuti on kohus jätnud arvestamata peaaegu kõik hageja poolt esitatud tõendid ega ole seda põhjendanud. Kohus ei ole otsuses käsitlenud 31.03.1995 vormistatud „Majavalduse hoonete pindade ja mahtude arvutamise tabelit“ koos vastava hindamisaktiga ning kostja 26.05.2005 vastust hageja esitatud pankrotiavaldusele koos sellele lisatud kostja 14.07.2000 dateeritud kirjaga. Mõlemas nimetatud kirjas kinnitab kostja seda, et tema eest on lepingulised kohustused täitnud AS J, ning ta ei räägi nendes kirjades leppetrahvi nõuetest ega tasaarvestusest. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei nõustu hageja väidetega. Kohus on hinnanud ebaõigesti kostja poolt esitatud elamu põhikorruse plaani ning jätnud tähelepanuta hageja väite, et sellel plaanil on tähistatud üksnes põrandast allapoole jääv madalam osa, mitte aga basseini funktsioneerimiseks vajalikud tehnoloogilised seadmed. Basseiniseadmete hankimine ja montaaž ei ole ehitustöö, vaid eritööd TsK § 374 tähenduses, mille teostamises pooled ehituse töövõtulepingus kokku ei leppinud. Hageja täitis töövõtulepingu täielikult ja ehitas elamu valmis enne tähtaega,
- a. kevadel. Kostja võttis töö olemasolevas mahus pretensioonideta vastu, kuid viivitas ehitise vastuvõtukomisjoni kokkukutsumisega, mida sai tolleaegsete eeskirjade järgi kokku kutsuda ainult ehitise omanik. Kostja tegevusetusest tulenevat vastuvõtuviivitust ei saa panna süüks hagejale. Samuti on kohus ebaõigesti hinnanud hageja seadusliku esindaja poolt vande all antud seletusi, märkides, et hageja ei kinnita ega lükka ümber tasu vähendamiseks poolte vahel sõlmitud suulise kokkuleppe olemasolu. Kohtu seisukoht on ebaloogiline ning täielikus vastuolus hageja muude seletuste ja seisukohtadega. Hageja on kogu aeg eitanud töövõtutasu vähendamise kokkuleppe olemasolu, kuna tasu vähendamiseks puudusid igasugused põhjused. Kohus on põhjendamatult suure tähelepanu omistanud 3
(6)asjaolule, et hageja
- a. ja
- a. raamatupidamise aruannetes ei kajastunud nõudeõigus kostja vastu. Nõude kajastamine raamatupidamises on äriühingu sisene toiming ja sellel puudub igasugune äriühingust väljapoole ulatuv toime. Tegemist oli raamatupidamiseeskirjade rikkumisega, mis aga ei saa endaga kaasa tuua tsiviilõigusliku nõude lõppemist. Mõningase ebaselguse kostja poolt lepingu täitmiseks tasutud summade osas tingisid eelkõige hageja ja AS J vahel sõlmitud ehituse töövõtulepingud, sh ka leping uue x tn elamu piirkonna tehnovõrkude rajamiseks. Kostja ei tasunud oma elamu ehitustööde eest ise, vaid tema soovil tegi seda AS J. Samas ei märkinud AS J kostja eest tehtud maksekorraldusele seda, et maksed tehakse kostja eest ja nimel ning kostja ei teavitanud sellest hagejat ka muul viisil. AS J
- a. majandusaasta aruandes ei kajastunud AS J poolt kostjale elamu ehitamiseks antud laen. Kohus on ebaõigesti seostanud 14.04.1994 AS J ja hageja vahel sõlmitud kolme ühepereelamu ehituslepingu poolte vahel 18.03.1994 sõlmitud lepinguga. Eelnimetatud lepingute vahel puudub seos. Ebaõige on kostja väide, et seoses AS J omanike vahetumisega tehti lepingud ümber, kuna seda ei toimunud. Hagejale teadaolevalt vahetus aastatel 1995-1996 AS J aktsionäridest kõigest üks põhiomanik, samas jäi AS J juhatuse koosseis muutmata. Kostja ei ole kunagi kuulunud AS J juhatuse koosseisu. 08.08.1995 koostatud elamu vastuvõtukomisjoni aktil on märgitud hoonestajana kostja, mis tõendab veelkord 18.03.1994 poolte vahel sõlmitud lepingu ehtsust. Kohus on asunud ekslikule seisukohale, et kostja elamu ehitushind 720 000 krooni on kõrgem kui Nõlva tänavale ehitatud elamutel, kuna hageja kohustus paigaldama kostja elamusse basseinitehnikat. Kohus jättis kindlaks tegemata kostja elamu suuruse, mis on enam kui kaks korda suurema pinnaga kui y ja c ehitatud elamud. Hageja ning L. P ja E.S vahel sõlmitud töövõtulepingutest nähtuvalt oli kostja elamu ühe ruutmeetri ehitushind ca 512-665 krooni madalam kui y ja c elamutel, arvestamata asjaolu, et kostja kui ettevõtte juhi elamu ehitamisel kasutati oluliselt kallimaid materjale, kui seda said endale lubada kostja alluvuses meistri ametikohal töötavad L. P ja E. S. Kohus on jätnud kohaldamata tsiviilkoodeksi (TsK) § 373 lg 2 ja § 374 lg 2 ning jätnud motiveerimata, miks need õigusnormid kohaldamata jäävad. Pooled leppisid ehituse töövõtulepingus kokku üksnes põrandast allapoole jääva osa rajamises, mitte selle varustamises tehnoloogiliste seadmetega. Seadmete hankeks ja monteerimiseks oleks tulnud sõlmida eraldi leping. Elamu ehitamise ajal ei teadnud kostja, kas ta soovib süvendi asukohta basseini või hoopis talveaia tegemist. Seda kinnitab muuhulgas ka asjaolu, et elamu valmimisest on möödunud rohkem kui kümme aastat, kuid kostja ei ole nn basseinisüvendit siiamaani basseinina kasutusele võtnud. Kohus on jätnud kohaldamata ka TsK § 191 ja §
- Leppetrahvi tagajärjel lepingu hinna vähendamist oleks kohus saanud aktsepteerida üksnes juhul, kui esmalt oleks leidnud tõendamist leppetrahvi tasumise nõude esitamine ja seejärel tasaarvestuse tegemine lihtkirjalikus vormis. Kummagi õigustoimingu tegemise kohta tõendid puuduvad, ehkki vastava asjaolu tõendamise kohustus lasus kostjal. Juhul kui hagejale oleks leppetrahvi nõue esitatud, oleks ta selle kindlasti vaidlustanud, kuna esiteks ei olnud ta lepingut rikkunud, teiseks viivitas kostja ise põhjendamatult vastuvõtukomisjoni kokkukutsumisega ja kolmandaks oleks leppetrahvi summa (10,5 % lepingu maksumusest) olnud põhjendamatult suur. Kohtul puudus alus eeldada, 4
(6)nagu oleks hageja poolt olnud mõistlik sellises suuruses leppetrahviga nõustuda. Kohus on ebaõigesti jätnud kohaldamata ka TsK § 366 lg 1 ja § 373 lg
- Vaidlus puudub selles, et kostja on hageja poolt valmis ehitatud ehitise vastu võtnud. Basseiniseadmete, basseiniruumi valgustuse ja basseini katte mittepaigaldamise fakt pidi olema kostjale teada elamu üleandmisel. Juhul kui kostja oli seisukohal, et nimetatud tööd olid töövõtulepingu objektiks, oleks ta pidanud esitama hageja vastu hagi TsK § 367 lg-s 1 toodud 6-kuulise tähtaja piires. Seda kostja teinud ei ole, mistõttu on ta minetanud võimaluse viidata kõnealustele väidetavatele puudujääkidele käesolevas menetluses. Samuti on kohus jätnud kohaldamata tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 58 ja § 91 lg
- Ebaõiged on kostja ütlused, et
- a. sügisel tegi kostja hagejaga suulise tasaarvestuse. Mingit suusõnalist tasaarvestuse kokkulepet kostjaga ei ole olemas ja seda ei saagi olla, kuna hageja on kõik ehitustööd lepingus ettenähtud mahus teostanud ja kostjale õigeaegselt üle andnud. Sel ajal kehtinud TsÜS § 91 lg 4 kohaselt saab tehingut muuta samas vormis, milles tehing on tehtud, järelikult oleks kostja pidanud esitama tasaarvestuse avalduse hagejale kirjalikult. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja kaevatava kohtuotsuse muutmata. Vastustaja palub jätta apellandi menetluskulud apellandi enda kanda ning mõista apellandilt vastustaja kasuks välja viimase menetluskulud. Varasem menetlus Tallinna Ringkonnakohtu 07.06.2006 otsusega Pärnu Maakohtu 13.02.2006 otsus tühistati ja tehti uus otsus hagi rahuldamiseks ja mõisteti kostjalt hagejale välja 172 000 kr. kohustuse täitmiseks ja 28 6000 kr. kohtukulu. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 17.11.2006 otsusega tühistati ringkonnakohtu 07.06.2006 otsus kostjalt hageja kasuks 96 400 kr. ületava summa ning kohtukulude väljamõistmise osas ja saadeti asi tühistatud osas ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Muus osas jäeti ringkonnakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu istung Istungil palus apellant maakohtu otsuse tühistada hagi rahuldamata jäetud osas ja uue otsusega see nõue rahuldada. Kostja esindaja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonkaebus tuleb vaieldavaks jäänud nõude osas jätta rahuldamata ja maakohtu otsus selles osas jätta muutmata. Mõlema poole kohtukulu tuleb jätta nende endi kanda. Viimasega seoses tuleb maakohtu otsus tühistada hagejalt kostjale väljamõistetud 8600 kr. kohtukulu osas. 5
(6)Vaieldavaks küsimuseks on praeguseks jäänud maakohtu otsus 75 600 kr. välja mõistmata jätmise osas, ehk siis küsimus, kas kostjal oli õigus lepingujärgsete viiviste võrra vähendada tööettevõtulepingujärgset tasu. Maakohus on selles osas üksnes tuvastanud (konkretiseerimata), et ehitaja ei suutnud eramut kokkulepitud tähtajaks valmis ehitada. Riigikohtus on oma otsuses teinud ringkonnakohtule ülesandeks hinnata selles osas kostja vastuväiteid lepingutasu automaatsest vähendamisest viivist võrra ja võtta seisukoha, kas asjas on võimalik kohaldada pooltevahelises lepingus kokkulepitud p.3.4 sätteid, mille kohaselt töö mittetähtaegsel lõpetamisel maksab ehitaja viivist 0.5 % objekti maksumusest iga viivitatud päeva eest ja viivise summa arvestatakse maha objekti maksumusest. Ringkonnakohus leidis, et kostja vastuväide hagile on selles osas põhjendatud ja täiendab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi järgmisega. Poolevahelise lepingu kohaselt oli lepingu objekti maksumuseks 720 000 kr., töövõtja kohustus eramu valmis ehitama ja tellijale üle andma hiljemalt 18.07.1995 (lepingu p.3.1) ja objekti valmimise ajaks loetakse objekti vastuvõtukomisjoni akti vormistamise kuupäev (p.4.2). Samuti leppisid pooled kokku, et töö mittetähtaegsel lõpetamisel maksab töövõtja viivist 0,5 % objekti maksumusest iga viivitatud päeva eest ja viivise summa arvestatakse maha objekti maksumusest (p.3.4). Elamu vastuvõtukomisjoni akt koostati ja allkirjastati 08.08.1995. Seega on õige, et hageja sattus objekti valmimisel ja tellijale üleandmisel viivitusse 21 päeva ja sellega vähenes lepinguobjekti maksumus automaatselt 75 600 kr., mistõttu kostja ei pidanud hagejale viivise nõuet esitama ja selle summa väljamõistmiseks kostjalt puudub alus. Kuivõrd pooled olid kokku leppinud, et objekti valmimise ajaks loetakse vastuvõtu akti vormistamise kuupäev, siis peab kolleegium arvestamisele mittekuuluvaks ja alusetuteks hageja väiteid, et objekt anti tellijale üle juba 1995.a. kevadel, et vastuvõtukomisjoni akti hilinemine oli tingitud tellijast või et lepingus objekti tellijale üleandmise ja töö vastuvõtmise seostamine elamu vastuvõtmise aktiga oli nende poolt ekslik ja nende huve kahjustav. Kolleegiumi hinnangul oleks need väited, mis kujutavad endast osundamist kostja vastuvõtuviivitusele, kaalumist väärt siis, kui hageja oleks ka vastavalt tegutsenud, s.o. nõudnud kohe, kui pidas objekti valminuks (väidetavalt 1995.a. kevadel), kostjalt objekti kokkulepitud vormis vastuvõtmist ja sellekohase akti koostamist. Viimase kohta aga tõendeid ega isegi väiteid hageja esitanud ei ole. TsMS ja TSM RakS § 3 järgi kohaldamisele kuuluva kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg.1 alusel jätab kolleegium poolte kohtukulu nende endi kanda, kuivõrd hagi lõppkokkuvõttes rahuldati osaliselt. Tiit Kollom Ülle Jänes Ulvi Loonurm 6
(6)