Obsah (4)

§ 657§ 670§ 654§ 60

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-05-2751 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20.12.2006, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Kai Kullerkupp, Külli Mõlder Tsi

§ 657lg 1 p 1).

2. Apellandi kohtukulud jätta tema enda kanda. 3. Välja mõista OÜ-lt * (reg.kood xxxxxxxx,

1. x)apellatsioonikohtus kantud õigusabikulude katteks 3 000 (kolm tuhat) krooni R.N (IK xxxxxxxxxxx,
2. x)kasuks. Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates (

§ 670lg 1).

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1. R.N töötas OÜ-s * ekspediitori ametikohal alates 11.03.2002 kuni temaga töölepingu lõpetamiseni 15.01.2005 töölepingu seaduse (TLS) § 86 p.4 alusel. OÜ * teatas 15.12.2004 käskkirjaga, et lõpetab R. N töölepingu nr 15 TLS § 86 p 4 alusel töökohustuste ebarahuldava täitmise tõttu 15.01.
2. R.N ei nõustunud töölepingu lõpetamisega ja pöördus 16.02.2005 töölepingu lõpetamise vaidlustamiseks töövaidluskomisjoni. Töövaidluskomisjon tunnistas 12.05.2005 otsusega R.N töölepingu lõpetamise TLS § 86 p 4 alusel ebaseaduslikuks ja luges töölepingu lõppenuks töötaja algatusel alates 19.05.2005, mõistis välja töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitise 16 372,50 krooni, töölepingu lõpetamise hüvitise 5457,50 krooni, 2004 detsembri palga 4304 krooni ja selle maksmisega viivitamise eest 91,15 krooni, puhkusehüvitise 6086 krooni ja lõpparve kinnipidamise eest 5457,50 krooni.
3. OÜ * ei nõustunud töövaidluskomisjoni otsusega ning esitas 14.06.2005 hagi kohtusse, paludes tunnistada R. N töölepingu lõpetamise seaduslikkust ja õigust mitte maksta hüvitust summas 33 464,65 krooni (sh töölepingu ebaseadusliku lõpetamise hüvitis 16 372,50 krooni, puhkusehüvitis 6086 krooni, töölepingu lõpetamise hüvitis 5457,50 krooni, viivis 91,15 ja lõpparve kinnipidamise eest 5457,50 krooni). Kostja ei täitnud temale töölepinguga ja õigusaktidega pandud kohustusi tööoskuste puudumise tõttu. Tema kohta laekus pidevalt klientidelt kaebusi. Kuigi töötajat informeeriti pidevalt puudujääkidest töös, ei võtnud ta midagi ette enda parandamiseks, mistõttu on alus eeldada, et ta ei saanud täpselt aru (või ei tahtnud aru saada) temal lasuvatest töökohustustest ning nende täitmise olulisusest. Samuti ei suutnud ta suhelda kaastöötajatega ilma probleeme tekitamata. Tööandja pidas lõpparve käskkirja alusel kinni töötaja võlgnevuste katteks. Kostjal ei ole saada kasutamata jäänud puhkust. Kostja vastuväited
4. Kostja ei tunnistanud hagi ja palus selle rahuldamata jätta. Kostjale ei ole määratud distsiplinaarkaristusi. Oma töölepingujärgse tööga on kostja hästi toime tulnud. Kostjat ei ole kirjalikult hoiatatud, et ta ei vasta oma ametikohale tööoskuse või tervise tõttu. Kostjale ei ole kunagi tutvustatud ametijuhendit, sellel puudub kostja allkiri. Kostja oli töövõimetuslehel 27.12.2004 kuni 05.01.
5. Selle asemel, et võimaldada kostjal peale töövõimetuslehe lõppemist tööle asuda, teatas tööandja, et temaga on tööleping lõpetatud, kuna kostja ametioskused ei vasta nõutud kvalifikatsioonile, samuti haigestumise tõttu. Kostja keeldus tööandja ettepanekust esitada lahkumisavaldus. Seepeale teatati kostjale, et sel juhul ta vallandatakse usalduse kaotuse tõttu ja ta jääb ilma ka töötuskindlustushüvitusest. Tööandja ähvarduste mõjul nõustus kostja jääma palgata puhkusele alates 06.01.
6. Kuid samal päeval esitas tööandja 15.12.2004 kuupäevaga käskkirja, et kostjaga sõlmitud tööleping nr 15 lõpetatakse TLS § 86 p 4 alusel 15.01.
7. Nimetatud käskkirjaga tutvus kostja alles 05.01.
8. Käskkirjast ei nähtu, millise juriidilise isiku poolt on see välja antud. Selle dokumendi allkirjastas kostja ähvarduste mõjul. Tööraamatu sai kostja alles 24.01.
9. Lõpparvet ei ole siiani välja makstud. Töölepingu lõpetamine puhkepäeval (15.01.2005 oli laupäev) on ebaseaduslik, mistõttu vastutab tööandja TLS § 117 järgi. Tegelikult toimus töölepingu lõpetamine 05.01.2005 kostja poolt kirjeldatud viisil. Tööandja rikkus TLS § 91 lg 1 p 1, lõpetades töölepingu kostja ajutise töövõimetuse ajal. Maakohtu otsus ja põhjendused
10. Harju Maakohus jättis 22.06.2006 otsusega hagi rahuldamata. Tööandja võib TLS § 86 p 4 alusel lõpetada töölepingu töötaja mittevastavusel oma ametikohale või tehtavale tööle tööoskuse või tervise tõttu. Töötaja kutseoskuse vastavust täidetavale ametikohale või tehtavale tööle hindab TLS § 101 lg 3 kohaselt tööandja. Hagi kohaselt lõpetati tööleping põhjusel, et kaup ei jõudnud pidevalt õigeaegselt laenutus- ja müügipunktidesse, edasimüüjatele toimetati vale kaup või jõudis kaup valesse müügipunkti. Hageja väitel ei saanud kostja temal lasuvate ekspediitori kohustustega hakkama, tema tegevus tekitas tööandjale pidevalt probleeme, kliendid ei olnud rahul töötaja tegevusega klientide müügikohtades, kostja ei suutnud suhelda kaastöötajatega ilma probleeme tekitamata. Kostja on enda hinnangul tööga hästi hakkama saanud, distsiplinaarkaristusi talle määratud ei ole, ettevõtte müügitulemustele on kostja töö kasulik olnud, ametijuhendit pole talle kunagi tutvustatud. Riigikohus on oma otsuses nr 3-2-1-86-96 leidnud, et tööandja määrata on see, millised asjaolud näitavad, et töötaja võimed, teadmised, oskused ja vilumused ei vasta tehtavale tööle. Vaidluse korral peab tööandja tõendama neid asjaolusid, mille tõttu töötaja ei vasta tehtavale tööle (Riigikohtu lahend 3-2-1-46-99). Kohtule on esitatud OÜ * ekspediitori ametijuhend, mis hageja väitel on töölepingu nr 15 lahutamatu osa. Vastavalt 2 TLS § 26 lg 1 p 1 on töölepingu kohustuslikuks tingimuseks tehtav töö. Kohus on seisukohal, et tööülesanded võivad olla ametijuhendis, sel juhul viidatakse lepingu sõlmisel ametijuhendile, kuid seda tuleb töötajale tutvustada ja võtta tutvumise kohta allkiri. Kohtule esitatud ametijuhendil töötaja allkiri puudub (tl 14). Hageja müügijuhi T. P seletuskirja kohaselt oli tööandja peamine etteheide kostja suhtes kostja omavoli kauba väljapanekul laenutuspunktides (tl 10). T. P ütluste kohaselt oli kostja põhiline probleem tema liigne initsiatiiv. O.P ja L. S avalduse kohaselt on kostja tööd tehes uimane, unustab pidevalt, tõstab kaupa omavoliliselt ringi, muudab arvuti programmi (tl 17-18). Sama kinnitas L. S oma ütlustes (tl 75). Kohus on seisukohal, et olukorras kus töötaja tahtlikult või hooletusest jätab töö tegemata või ei tee seda korralikult, tuleks tööleping lõpetada TLS § 86 p 6 alusel töötajapoolsel töökohustuste rikkumisel. Hageja poolt esitatud tõendid viitavad sellele, et sisuliselt on tööandja soovinud töölepingut lõpetada TLS § 86 p 6 alusel. Töötaja mittevastavuse tõttu lõpetatakse tööleping juhul, kui töötaja subjektiivselt küll püüab ülesandeid täita, kuid töötulemused on halvad tema väheste oskuste, vilumuste, teadmiste tõttu. Kohtu arvates ei ole igas olukorras töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 4 alusel põhjendatud. Töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 6 alusel on töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § 3 kohaselt üks distsiplinaarkaristustest, mis tähendab seda, et töölepingu lõpetamine on seotud kindlate protseduurireeglitega. Tööandja ei saa ainuüksi sel põhjusel valida lihtsamat töölepingu lõpetamise viisi. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 28 lg 1 kohaselt on ebaseaduslik töölepingu lõpetamine asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks, või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes. Kostja töötas hageja juures alates
11. a ja vastas oma väitel oma ametikohale. TLS § 101 lg 4 kohaselt võib tööandja lõpetada § 86 p 4 ettenähtud alusel töölepingu, kui töötajale ei ole võimalik pakkuda teist tööd või kui töötaja on keeldunud pakutud tööst. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, et kostjale oleks enne 15.12.2004 teada antud tema mittevastavusest oma ametikohale. Töötaja osutumisel mittevastavaks oma ametikohale või tehtavale tööle peab tööandja pakkuma talle tema oskustele vastavat tööd, selle puudumisel või töötaja keeldumisel pakutud tööst võib töölepingu lõpetada. Asja materjalidest ei nähtu, et kostjale oleks teist tööd pakutud.
12. Kohus nõustus kostjaga, et töölepingu lõpetamise kuupäevaks ei saanud olla 15.01.2005, kuna nimetatud päev oli laupäev. Kohtule esitatud töölepingus nr 15 puudub märge töölepingu lõpetamise kohta. Töölepingu lõpetamise vormistamine on sätestatud TLS §-s 73, mille kohaselt teeb tööandja töölepingu lõpetamise kohta lepingusse kande, milles näidatakse töölepingu lõpetamise päev, milleks on tavaliselt töötaja tööloleku viimane päev. Kohus loeb töölepingu lõpetamise päevaks 05.01.2005, hageja sellele vastuväiteid ei esitanud. Pooltel ei ole vaidlust, et 05.01.2005 viibis kostja töövõimetuslehel (tl 46). TLS § 91 lg 1 p 1 kohaselt ei ole lubatud töölepingu lõpetamine tööandja algatusel töötaja ajutise töövõimetuse ajal. Kostja on 15.12.2004 käskkirja ja teate töölepingu lõpetamisest TLS § 86 p 4 alusel omakäeliselt allkirjastanud, seega loeb kohus tõendatuks, et kostja sai töölepingu lõpetamisest teada 15.12.
13. Tööandja on TLS § 87 lg 1 p 4 kohaselt töölepingu lõpetamisest kohustatud töötajale kirjalikult ette teatama töötaja mittevastavusel oma ametikohale mitte vähem kui üks kuu. Seega lõpetas tööandja töötajaga töölepingu etteteatamise tähtaega rikkudes. Palgaseaduse 36 lg 2 kohaselt võib töötaja palgast kinni pidada tööandjale tekitatud varalise kahju hüvitamise summasid üksnes töötaja kirjalikul nõusolekul. Sellist kirjalikku nõusolekut ei ole käesolevas vaidluses kohtule esitatud. Tunnistaja G. M ütluste kohaselt tankis kütusekaardiga tunnistaja, mitte kostja. Apellatsioonkaebuse põhjendused 3
14. Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Kaebuse kohaselt kinnitavad asjas esitatud tõendid selgelt, et kostja isikuomadused põhjustasid halvad töötulemused, mistõttu oli töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 4 alusel põhjendatud. T. P selgitas oma tunnistustes, mis põhjusel oli kostjaga probleeme. Kohus hindas tunnistaja ütlusi ühekülgselt. Hageja ei nõustu kohtuga, et nendest tulenevalt oleks saanud töölepingu lõpetada vaid töökohustuste rikkumise tõttu. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et kostja ei saanud temal lasuvate ekspediitori kohustustega hakkama, tema tegevus tekitas tööandjale pidevalt probleeme. Seetõttu oli põhjendatud lõpetada kostjaga tööleping TLS § 86 p 4 alusel. Sobimatud isikuomadused ei pruugi olla töölepingu lõpetamise aluseks TLS § 86 p 6 järgi. Kohus ei ole hinnanud kostja puhkusetasu nõude põhjendatust. Kostjal ei olnud puhkust saada, mistõttu ei ole tal õigust puhkusehüvitisele 6086 krooni. Kui 15.01.2005 oli puhkepäev, tuleb töölepingu lõpetamise päevaks lugeda lähim tööpäev. Asjaolu, et hageja eksis kuupäevaga, ei ole aluseks, et määrata töölepingu lõpetamise päevaks 05.01.
15. Hageja ei rikkunud töölepingu lõpetamise etteteatamistähtaega. Tunnistaja G. M pole väitnud, et tema tankis kütusekaardiga. Apellatsioonkaebuse vastus
16. Kostja ei pea apellatsioonkaebust õigeks, vaidleb sellele vastu ja palub jätta kaebuse rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
17. Ringkonnakohus, ära kuulanud asjast osavõtnud isikud ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.

§ 657

lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid

§ 654lg 6 alusel.

1. Vastavalt TLS § 101 on tööandjal õigus lõpetada tööleping TLS § 86 p 4 ettenähtud aluse, kui töötaja ei tule toime oma tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse või tervise tõttu. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt hindab töötaja kutseoskuste vastavust täidetavale ametikohale või tehtavale tööle tööandja, kes on kohustatud oma hinnangut töötajale TLS § 87 lg 1 kohaselt antud töölepingu lõpetamise kirjalikus teatises põhjendama. Töölepingu lõpetamise asjaolude tõendamise kohustus lasub tööandjal. Vaidlus puudub selles, et tööandja on töötajale töölepingu lõpetamise põhjuseid selgitanud, mille kohaselt oli vallandamise aluseks ebarahuldav töökohustuste täitmine. Samas ei ole tööandja tõendanud, et rikkumised põhjustas töötajal tööoskuste puudumine. R.N töötas kostja juures ekspediitorina alates 11.03.2002 ning enne töölepingu lõpetamist ei olnud tööandja temal ekspediitori tööks vajalike võimete puudumist täheldanud. On õige, et tööga mittetoimetulek võib olla põhjustatud ka töötajapoolsest töökohustuste rikkumisest ja töötaja võib osutuda mittevastavaks TLS § 101 mõttes. Kuid seda vaid siis, kui ta täidab tööülesandeid, kuid tema võimed, oskused, teadmised jms ei võimalda tööülesandeid täita nõutaval viisil. Töölepingu lõpetamisel mittevastavuse tõttu on tööandja kohustatud pakkuma töötajale teist võimetekohast tööd. Selle nõude rikkumisel on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik. Seega on maakohtu otsus töölepingu lõpetamise ebaseaduslikkuse tuvastamisel põhjendatud ja seaduslik.
2. Apellant vaidlustas kohtuotsuse puhkusehüvituse väljamõistmise osas, väites, et töötaja on kasutanud talle ettenähtud puhkuse. Ringkonnakohus leiab, et kaebuse väited ei anna alust teha asjas vastupidist otsust. Apellant esitas maakohtus oma väidete kinnituseks kaks tõendit: puhkuse graafiku 2004 kohta ja tõendi, mille kohaselt oli töötaja väidetavalt puhkusepäevi kasutanud (t.lk.20, 21). Vaidlust ei ole selles, et töötajal oli õigus saada kokku 79 kalendripäeva puhkust, kuid R.N kinnitas, et 2003 puhkas ta 28 ja 2004 17 kalendripäeva. 4 Nimetatud tõendid ei lükka ümber kostja väidet, et ta tegelikult puhkust hageja poolt graafikus näidatud ajal ja ulatuses ei saanud. Ringkonnakohus leiab, et OÜ * ei tõendanud R.N alates tema tööle asumisest 11.03.2002 kuni 15.01.2005 väljateenitud puhkuse andmist. Vastavalt puhkuseseaduse § 15 lg-le 1 peab tööandja puhkuste ajakava iga kalendriaasta kohta tegema töötajale teatavaks jaanuarikuu jooksul. Asja materjalidest ei nähtu, et puhkusegraafikut oleks töötajale allkirja vastu tutvustatud ja tööandja ei esitanud tõendeid, et töötajale oleks välja makstud puhkusetasu ja et töötaja oleks tegelikult puhkust kasutanud. Ringkonnakohus leiab, et ükski apellatsioonkaebuse väide ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks ja kaebuse rahuldamiseks.
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud (s.t enne 01.01.2006 kehtinud) tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kostja esitas apellatsiooniastme kohtukulude väljamõistmise taotluse ja palus välja mõista 5 000 krooni., milline kuulub

§ 60lg-te 1 ja 8 alusel rahuldamisele osaliselt.

Kuna maakohus on ühelt nõudelt riigilõivu välja mõistnud seaduses sätestatud 5% ulatuses, mõistab ringkonnakohus välja (mitterahalise nõude menetlemise õigusabikuluna) apellatsioonimenetluses 3 000 krooni hagejalt - apellandilt kaebuse rahuldamata jätmisel. U.Loonurm, K.Kullerkupp K.Mõlder 5