2-05-21141/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Tiit Kollom, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2006, Tallinn Tsiviilasja number 2-05-21141 Tsiviilasi T.L hagi S.H vastu vara väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest ja 1050 krooni saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 25.05.2006 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik T.Li apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja T.Li Kostja S.H, esindaja v.adv. Priit Tartu RESOLUTSIOON
2. Tühistada Pärnu Maakohtu 25.05.2006 otsus osaliselt põhjendavas osas, jättes sellest välja kohtu käsituse hageja õiguse puudumise kohta saada kostjalt 25 000 krooni garaaži ehitamiseks tehtud kulutuste hüvitamiseks VÕS § 1042 alusel.
3. Ülejäänud osas jätta kohtuotsus muutmata.
4. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5. Jätta poolte apellatsioonimenetluse kohtukulud kummagi poole enda kanda. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused
6. Hagiavalduse kohaselt elas hageja kuni
7. a juulini x asuvas korteris, mis kuulus tema tütrele K.Le. Maja juures asub kaks garaaži, mis ehitati hageja initsiatiivil ja osavõtul lammutatud kütusehoidla asemele. Neist üks kuulub hagejale ja teine x asuva korteri omanikule V. H. K.Li müüs oma korteri 02.06.2005 kostjale. Garaaži kostjale ei müüdud. Hageja sai 18.08.2005 teada, et tema garaaži on sisse tungitud. Hageja nõudis kostjalt omavoli kohest lõpetamist ja garaaži vabastamist, kuid kostja seda ei teinud.
8. Hageja palus tunnistada kostja tegevuse garaaži hõivamisel omavoliliseks ja seadusevastaseks asjaõigusseaduse (AÕS) § 40 lg 2 alusel, kostja garaažist välja tõsta ja keelata tal valduse käsutamine ning välja mõista kostjalt garaaži omavolilise kasutamise eest 1050 krooni. 2 Kostja vastuväited
9. Kostja hagi ei tunnistanud. Vastavalt 02.06.2005 sõlmitud notariaalsele ostumüügilepingule oli korteriomandi müügihinnaks 540 000 krooni ja kokkulepe oli, et korter müüakse koos garaažiga. Tulenevalt korteriomandiseaduse §-st 1 puudus vajadus viidata müügilepingus eraldi garaažiboksile. Garaažiboksi näol on tegemist maatüki olulise osaga ning selle omand ei saa mingil juhul kuuluda hagejale vaid x kinnistu kaasomanikele. Teisele isikule saab omand kinnistul paiknevale ehitisele kuuluda üksnes hoonestusõiguse alusel. Hageja ei esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et tegemist on õiguslikul alusel püstitatud ehitisega. Tulenevalt asjaõigusseaduse rakendusseaduse (AÕS RakS) §-st 14 on ehitusloata püsitatud ehitis maatüki oluline osa. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
10. Kohus jättis hagi rahuldamata. Asjas leidis tuvastamist, et hageja ei ole käesoleval ajal ega ole olnud ka varem ühegi X elamus asuva korter omanik. Ehitisregistrist nähtuvalt asub sel aadressil lisaks elamule abihoonena kütusehoidla. Hageja esitatud dokumentidega ning tunnistajate S. A ja M. K ütlustega leidis tõendamist, et kütusehoidla lammutati ja selle asemele ehitati hageja initsiatiivil
11. a garaažiboksid. Ehitisregistrist ei nähtu, et garaažiboksid oleksid püstitatud antud kinnisasjale ehitusloa alusel. Ka ei esitanud hageja ühtegi muud tõendit hoonestusõiguse seadmise vms kohta, mis tõendaks, et hageja on rajanud ehitise X maatükile õiguslikul alusel või oleks taotlenud ehitisele hiljem kasutusluba ehitusseaduses ettenähtud korras.
12. Kohus leidis, et tulenevalt AÕS RakS § 14 lg-st 1 on X asuvale maatükile õigusliku aluseta püsitatud garaažiboksid selle maatüki olulised osad ja kuuluvad sellisena kinnisasjal asuva elamu nelja korteriomandi omanike, s.h. kostja kaasomandisse. AÕS RakS § 14 lg-st 2 tulenevalt võib ehitaja küll esitada maa omaniku suhtes võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 1042 sätestatud nõude kulutuste hüvitamiseks, kuid maakasutusõiguseta või ehitusloata ehitise ehitajal seda nõudeõigust ei ole.
13. Hageja kui X asuva kinnisasja kaasomanike ringi mittekuuluva isiku hagi valduse kaitseks AÕS § 40 lg 2 alusel on põhjendamatu. Hageja taotles alternatiivselt vindikatsioonihagile garaaži maksumuse väljamõistmist, selgitamata, mis alusel nõue on esitatud ning esitamata ühtegi tõendit kulutuste kohta. Hageja nõue garaaži kasutamise eest üüri saamiseks summas 1050 krooni tuleb jätta rahuldamata, kuna üürisuhet poolte vahel ei esine.
14. Kuivõrd hageja ei olnud K.Li ja kostja vahel 02.06.2005 sõlmitud notariaalse ostumüügilepingu ja asjaõiguslepingu pooleks, ei oma ta õigustatud huvi ka müügilepingu esemeks olnud kinnisasja omandi suhtes ning seega ei saa vaidlustada lepingusse puutuvaid asjaolusid, s.h. lepingu eset ega hinda. Hageja apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
15. Hageja palus maakohtu otsuse tühistada osaliselt ja uue otsusega rahuldada hageja 25 000 krooni suurune nõue kostja vastu VÕS § 1042 alusel.
16. Kostja ei vaielnud vastu hageja väitele, et vaidlusaluse garaažiboksi ehitas hageja, kandes ka kõik ehitamisega seotud kulud. Samas väitis kostja, et garaaži ei saanud üldse müüa, kuna see on ebaseaduslik ehitis. AÕS RakS § 14 lg 1 teisest lausest tuleneb selgesti, et ehitist saab käsutada alles pärast kasutusloa saamist. Vaidlusalusele garaažiboksile ei ole kasutusluba antud. Kohus ei vastanud küsimusele, kuidas K.Li sai garaaži osta, arvestades AÕS RakS § 14 lg-st 1 tulenevat käsutamiskeeldu. Kohus ei selgitanud, kuidas saab lähtuda AÕS §-st 16, kui see säte kaotas kehtivuse juba 3 01.07.
17. Kohus ei põhjendanud, millistel asjaoludel tuleb garaažiboksi käsitleda maakasutusõiguseta või ehitusloata püstitatud ning omandireformi aluste seaduse ja sellest tulenevate õigusaktide alusel üleantava ehitise või selle osana. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik aru saada kohtuotsuses AÕS RakS § 14 lg 2 teises lauses sätestatu rakendamise põhjendustest, sest otsuses ei ole neid esitatud. Isegi kui peaks leiduma mingeid formaalseid põhjendusi hagejal VÕS § 1042 alusel nõude esitamise puudumiseks kostja vastu, siis on need vastuolus põhiseaduse §-dega 11 ja
18. Vastus apellatsioonkaebusele
19. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
20. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohtuotsus tuleb tühistada osaliselt põhjendavas osas, jättes sellest välja käsituse hageja õiguse puudumise kohta saada kostjalt VÕS § 1042 alusel 25 000 krooni garaaži ehitamiseks tehtud kulutuste hüvitamiseks.
21. Vaidlustatud kohtuotsuse sissejuhatuses märkis maakohus, et hagi esemeks oli vara väljanõudmine kostja ebaseaduslikust valdusest ning 1050 krooni saamiseks (üür vara kasutamise eest). Kohtuotsuse resolutsiooniga jättis kohus need nõuded rahuldamata. Kohtuotsust ei ole selles osas vaidlustatud.
22. Kohtuotsuse kirjeldavas osas märkis kohus, et hageja esitas kohtuistungil alternatiivse nõude 25 000 krooni saamiseks (garaaži ehitamiseks tehtud kulutuste hüvitamine). Kohus seda nõuet otsuse sissejuhatuses ei märkinud ja resolutsiooniga ei lahendanud, kuigi märkis põhjendavas osas, et hagejal ei ole sellise nõude esitamise õigust, ta ei ole selgitanud, millisel alusel on nõue esitatud ja ta ei ole kohtule esitanud sellekohaseid tõendeid.
23. Ringkonnakohtu hinnangul käsitas maakohus otsuse põhjendavas osas ebaõigesti asjaolusid ja tegi järeldusi nõude kohta, mida ei ole kohtule esitatud. TsMS § 334 lg 1 ja 363 lg 1 sätestavad hagiavaldusele esitatavad nõuded. Hagiavaldus tuleb esitada selgesti loetavas masina- või arvutikirjas A4 formaadis ja selles tuleb märkida hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese), hagi aluseks olevad asjaolud, tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid jm seaduses sätestatud andmed. Seadus ei sätesta võimalust esitada nõue suuliselt kohtuvaidluse käigus (t/lk 55), hagi aluseks olevaid asjaolusid esile toomata, tõendeid esitamata ja nõudelt riigilõivu maksmata. Kui kohus leidis, et hagejale tuleb anda võimalus alternatiivnõude esitamiseks, tulnuks asja sisuline läbivaatamine uuendada ja anda hagejale selle esitamiseks aega (TsMS § 437). Kuna hageja nõuet 25 000 krooni saamiseks ei saa lugeda esitatuks, tuleb maakohtu otsuse põhjendavast osast seda käsitavad asjaolud ja järeldused välja jätta. Ringkonnakohtul ei ole võimalik teha otsust nõude kohta, mida ei ole esimese astme kohtule esitatud. Seetõttu jätab ringkonnakohus tähelepanuta ka apellatsioonkaebusele lisatud tõendid, millega hageja soovis seda nõuet tõendada. Hagejal on õigus esitada kohtule vastav nõue seaduses sätestatud nõudeid järgides.
24. Apellatsioonkaebuse osalisel rahuldamisel jäävad poolte apellatsioonimenetluse kohtukulud kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 järgi kummagi poole enda kanda. 4 G. Kivinurm T. Kollom A. Tänav