Kostja ei ole kohtule vastust hagile esitanud. Kohtu põhjendused Tallinna Linnakohtu kohtumäärusega on kostjalt välja mõistetud elatis DB’le alates kuni IB kasuks. Seoses lapse vajaduste suurenemisega palub hageja muuta elatise suurust ning mõista kostjalt välja elatis igakuiselt 2 500 krooni. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 61 lg 2 ja 3 järgi määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, seega käesoleval ajal väljamõistetav elatis ei või olla väiksem kui 1500 krooni. Hageja taotleb kostjalt välja mõista elatist 2500 krooni kuus, tuginedes Harju Maakohtu otsusele tsiviilasjas nr , milles loeti 5-6 aastase lapse ülalpidamise mõistlikeks kulutusteks 5000 krooni ning leides, et kohtupraktika peab olema ühtne. Kohus leiab, et ühtset kohtupraktikat ei saa kujundada esimese astme kohtu ühe kohtuotsuse alusel. Kohus on sõltumatu ja teeb otsuse seaduse alusel, pretsedendi õigust Eesti Vabariigis ei ole. Ühtset kohtupraktikat kujundatakse Riigikohtu otsustega. Kohus leiab, et hageja arvestatud kulutused lapse ülalpidamiseks summas 5000 krooni kuus on koolimineva lapse puhul mõistlikud ning rahuldab hagiavalduse täies ulatuses ja mõistab kostjalt välja elatise 2500 krooni kuus.
lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.
lg 2 järgi otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Tallinna Linnakohtu kohtumääruse alusel on kostja maksnud elatist DB ülalpidamiseks igakuiselt 1 200 krooni alates IB kasuks. Vastavalt PKS §-le 70 mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest, s.o .a.
lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt riigilõivuseaduse § 16 lg 1 ple 2 on hageja elatise nõudmise hagis riigilõivu tasumisest vabastatud.
lg 2 2 viimase lause kohaselt kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse.
lg-le 2 on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Käesolevas asjas o hagihind 22 500 krooni, millelt riigilõiv on 1 500 krooni.
Heli Käpp Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.