lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud ja nõue. TN ja K EES sõlmisid .a. asuva eluruumi kasutamiseks üürilepingu nr tähtajaga viis aastat. Eluruum tunnistati .a. õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tallinna Linnakomisjoni otsusega nr omandireformi objektiks ja tagastati õigustatud subjektile. Üürileping on pikenenud ORAS 12` lg 1 alusel kolmeks aastaks elamu üleandmisest ja ORAS 12`lg 3 alusel .a. , ES § 32 lg 2 kohaselt on üürileping pikenenud kuni .a. Kuni .a. kehtis Tallinna linna haldusterritooriumil üüri piirmäär 15 krooni üüripinna ruutmeetri kohta, millest lähtuvalt on üüri makstud. .a. teatas üürileandja, et alates .a. on eluruumi üürimäär 40 krooni üüripinna ruutmeetri kohta. Tähtajalise üürilepingu puhul üüri tõstmine ühepoolselt ei ole võimalik, seega tuleb üüri tõstmine lugeda tühiseks. T Ü .a. otsusega üürivaidlusasjas ÜK – otsustati TN avaldus rahuldada ja tunnustada eluruumi üüri tõstmise tühisust, nimetatud otsusega ei nõustunud EP esitades sellekohase avalduse Harju Maakohtule .a. Üürivaidluse lahendamise seaduse § 21 lg 3 kohaselt kui komisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas, lg 4 kohaselt kui komisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine poole esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks komisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja komisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule avalduse esitanud pool. Üürivaidluse lahendamise seaduse § 21 lg 6 kohaselt komisjonile esitatud avaldus loetakse hagiavalduseks. Kohus annab pooltele vajaduse korral tähtaja avalduse esitamiseks hagimenetluses ettenähtud vormis oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ja täiendavaks tõendite esitamiseks. Ester Palm seisukoht. Üürileandja on seisukohal, et korterit kasutavad IN ja KN, TN elukoht on Kiri aastal ES § 32 lg 2 järgi ei olnud saadetud tähitult, kuna TN ja tema perekonnaliikmed ei nõustunud korterit vabatahtlikult vabastama, siis hakkas üürileandja eluruumi valdajalt nõudma varasemast piirmäärast kõrgemat tasu. Üürileandja saatis kirja sellele lisatud arve selgitamiseks nõutava üürimäära 40 kr/m² osas. Üüripiirangute kehtetuks tunnistamise järgselt esitatud üürinõue ei ole antud juhul mitte üüritõstmine vaid tegu on õiguspärase üüri taotlemisega. Üürilepingust tulenevalt ei ole üüri suurus lepinguga määratud ja vastavalt senisele praktikale on üürileandja saanud üüri nõuda vastavalt kehtivale praktikale. VÕS § 301 järgi ei ole üüri suurus ülemäärane, kui see ei ole kõrgem samasuguse asukoha ja seisundiga eluruumi turuüürist. Üürimäära ei ole lepinguliselt kindlaks määratud ja seega ei saa olla tegemist üüri tõstmisega. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning tuleb rahuldada.
kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Käesolevas tsiviilasjas ei ole vaidlust asjaolu üle, et eluruumi asukohaga kasutamise õigus T N tuleneb üürilepingust, mis sõlmiti .a. EEV – ga. Kohtuistungil kinnitasid menetlusosalised, et puudub vaidlus ka asjaolu üle, et tegemist on tähtajalise üürilepinguga. Üürnik vaidlustab üürileandja poolt esitatud üürimäära suurust, sest senise 15 kr/ m² asemel esitati arve 40 kr/m² nõudes . Kohtule on esitatud kiri pealkirjaga ``Üürimäära kohta``, mis on adresseeritud I N .a., sellest nähtub, et EP esindaja AK on teates kirjeldanud üüri arvestust ja kokkuvõtvalt on suurus senise 15 kr/ m² asemel 40 kr/m² . Kohus asub seisukohale, et .a. kirja sisuks ei ole üürimäärast teavitamine, vaid .a. teates. Üürileandja esindaja selgitas kohtuistungil, et mingit kirja üüri tõstmise kohta daatumiga .a. esitatud üürnikule ei ole. Üürnikule on saadetud arved nr , .a. , mille järgi on põhiüür 15 kr/m², samas on arve nr , .a. esitatud üürimääraga 40 kr/m², mis on ilmselgelt üüri tõstmine ja kooskõlas ka üürnikule üürileandja esindaja poolt saadetud kirja sisuga. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seadus § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne sõlmitud kestvuslepingutele alates . tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002.a, kohaldatakse seni kehtinud seadust, § 11 kohaselt võlasuhtele , mis on tekkinud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Võlaõigusseaduse § 292 lg 1 kohaselt lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid üksnes juhul , kui selles on kokku lepitud. VÕS § 299 kohaselt on üürileandja õigustatud üüri tõstma nimetatud sättes toodud tingimustel vaid tähtajatu üürilepingu korral, pooltevaheline üürisuhe on aga tähtajaline, milles puudub vaidlus. VÕS § 300 järgi on tähtajalise üürilepingu korral üüri tõstmise aluseks vastav kokkulepe eluruumi üüri perioodilise suurenemise kohta, nimetatud kokkulepet ei ole käesoleva üürisuhte pooled sõlminud. Vastavalt
lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti, teise lõike kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised. Üürileandja väide aga , et üüri suurus ei ole ülemäärane , kui see ei ole kõrgem samasuguse asukoha ja seisundiga eluruumi tavalisest üürist ei ole tõendatud ega asjakohane, üüri tõstmiseks peab eelkõige alus olema. Kohus saab lähtuda hagiavalduses esiletoodud asjaoludest, ning üürnik on vaidlustanud üüri tõstmist, pidades seda ühepoolseks, milles puudus kokkulepe. Seega saabki kohus hinnata tulenevalt VÕS § st 303 , kas nõutav üürimäär 40 kr/m² on seaduspärane või mitte. Põhjendatud ei ole ka seisukoht, et kuivõrd üürimäära ei ole lepingus fikseeritud, siis ei saagi nõutavat üürimäära lugeda üüri suurendamiseks. Lepingu kohaselt tuli üürnikul tasuda kindlaksmääratud suuruses üüri ja kommunaalteenuste eest, kuni .a. kehtinud ES § 37` lg 2 kohaselt kehtis kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud vastav üüri piirmäär, üürileandja on esitanud arveid 15 kr/m². Kuivõrd pooltel puudus kokkulepe üüri perioodilises suurenemises ning ühepoolne üüritõstmine VÕS § 299 mõttes on välistatud tähtajalise üürisuhte puhul, siis tuleb lugeda üüri tõstmine üürileandja poolt tühiseks.
lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega tuleb EP kulud jätta tema enda kanda. TN ei ole kohtukulude nõuet esitanud. Liili Lauri kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.