) § 442 lg 6, § 632 ja § 633). I Asjaolud sõlmisid hageja maaklerina ja ET kliendina eellepingu, mille punkti 1 kohaselt andis klient maaklerile õiguse sooritada 3 kuu jooksul müügileping kliendile kuuluva objektiga ning punkti 4 kohaselt kohustus 3 kuu jooksul lepingut rikkunud pool maksma teisele poolele leppetrahvi 20 000.00 krooni. Tallinna Linnakohtu otsusega nr kuulutati kostja avalduse alusel välja hageja kui füüsilise isiku pankrot. Tallinn Ringkonnakohtu otsusega nr pankrotiotsus tühistati. II Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt ei saanud hageja lepingut täita seoses välja kuulutatud pankrotiga ja pidi kliendile maksma leppetrahvi summas 15 000.00 krooni (kokkuleppel oli leppetrahvi summat lepingus kokkulepituga võrreldes vähendatud). otsusega oli ajutisele pankrotihaldurile määratud tasu ja hüvitis kulutuste katteks, mille pankrotihaldur LM pidas kinni hageja 2 pangaarvelt summas 10 000.00 krooni. Kuna aga Tallinna Ringkonnakohtu otsusega leiti, et kostja nõue pankroti välja kuulutamiseks oli tõendamata ja vaieldav, siis tekitas kostja sellise avalduse esitamisega hagejale otsest varalist kahju kogusummas 25 000.00 krooni. III Kostja vastuväited ja põhjendused Kostja esitas taotluse aegumise kohaldamiseks. Taotluse kohaselt olid hagejal kõik eeldused kahju hüvitamise nõude esitamiseks hiljemalt pankrotiotsuse tühistamise päeval ehk . Hageja nõuab lepinguvälise kahju hüvitamist, mille esitamise tähtaeg lõppes aga tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 150 lg 1 ja võlaõigusseaduse jne rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 2 alusel juba . Seega on hageja poolt esitatud nõue aegunud. Aegumine ei ole katkenud ega peatunud. Kostja ei esita enne aegumisega seonduva otsustamist antud tsiviilasjas sisulisi vastuväiteid. Eeltoodu alusel palub kostja kohaldada aegumist ning jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. IV Hageja seisukoht nõude aegumisele Hageja esitatud taotlusega ei nõustu ja palub jätta taotlus rahuldamata, kuna leiab, et antud nõude aegumistähtajaks on kümme aastat. V Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, tutvunud esitatud hagiavalduse ja selle lisade ning kostja vastuväitega, leiab, et aegumise taotluse osas tuleb võtta seisukoht vaheotsusega
-i § 449 mõttes ja seda saab teha poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. Hageja nõue tekitatud kahju hüvitamiseks on esitatud asjaolude alusel, millised toimusid enne . Vastavalt tol ajal kehtinud TsÜS-i § 113 lg-le 1 oli hagi korras õiguste kaitse üldiseks aegumistähtajaks 10 aastat. Nimetatud tähtaeg laienes ka kahju õigusvastasest tekitamisest tulenenud nõuetele, kuna nende kohta ei olnud seaduses sätestatud lühendatud tähtaega. Samas ei kuulunud nimetatud nõuded ka selliste hulka, milledele aegumist ei kohaldatud. Vastavalt kuni kehtinud TsÜS-i §-le 116 algas aegumistähtaja kulg päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest. Seega algas menetletava nõude aegumise tähtaja kulgemine päevast, mil jõustus Tallinna Ringkonnakohtu otsus I astme otsuse tühistamise kohta. Vastavalt kuni kehtinud
-i § 241 redaktsioonile jõustus see tegemise päeval, s o . Alates kehtiv uus TsÜS-i redaktsioon, milles aegumise kohta sätestatut kohaldatakse vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse jne rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg-le 1 ka enne nimetatud kuupäeva tekkinud aegumata nõuetele. Alates kehtiva TsÜS-i § 150 lg 1 kohaselt on alates nimetatud kuupäevast kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat. Seega lühem, kui enne kehtinud seaduse kohaselt. VÕSRS § 9 lg 2 reguleerib, et kui TsÜS-i kohaselt on aegumistähtaeg lühem, kui enne kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse TsÜS-s sätestatud aegumistähtaega alates 01.07.
lg 3 kohaselt, kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.
lõigete 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lõigete 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
lõike 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Eeltoodu alusel määrab kohus antud asjas selliselt, et menetluskulud jäävad hageja kui poole, kelle kahjuks otsus tehti, kanda. Tulenevalt
lg-st 3 jääb hageja kanda ka riigilõiv, mille tasumisest oli ta hagi esitamisel kohtumääruse alusel vabastatud. Imbi Sidok (allkiri) kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE: I.Sidok
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.