KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-06-20762 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ulvi Loonurm ja Urmas Reinola Otsuse tegemise aeg ja koht
- detsember 2006, Tallinn Tsiviilasi * OÜ pankrotiavaldus Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 13.11.2006 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik * OÜ apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Võlgnik * OÜ (registrikood xxxxxxxx), esindaja adv Maksim Greinoman Menetusosalised ja nende esindajad Ajutine pankrotihaldur O.E RESOLUTSIOON
- Jätta Harju Maakohtu 13.11.2006 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsioonkaebuse apellatsioonimenetluse Riigikohtule 30 apellant päeva või jooksul vastustaja otsuse esitada kassaatorile kättetoimetamisest alates, kuid mitte pärast viie kuu möödumist ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja menetluse käik
- * OÜ juhatuse liige esitas 03.08.2006 kohtule avalduse, milles palus PankrS § 9 lg 1 ja § 13 tulenevalt algatada võlgniku pankrotimenetlus. Avalduse kohaselt on võlgniku majandustegevus lõppenud. Võlgniku viimase bilansi järgi on võlgniku aktivad 28 493,51 krooni ja kohustused kokku 95 013,40 krooni, kahjum 106 519,89 krooni. Võlgnikul puudub vara oma kohustuste täitmiseks. Võlgnik on seisukohal, et ta ei suuda oma kohustusi maksejõuetuse tõttu täita, kusjuures maksejõuetuse aluseks olevad asjaolud ei ole ajutise iseloomuga.
- 28.09.2006 esitas võlgniku lepinguline esindaja kohtule taotluse PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, mille kohaselt võlgnik taotleb pankrotimenetluse lõpetamist raugemise tõttu ning ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste väljamõistmist riigi vahenditest. Kui võlgniku õigussuhte teine pool või pooled asuvad või elavad välisriigis, siis võlgniku hinnangul mõistlikku võimalust vara tagasivõitmiseks ja tagasinõudmiseks ei ole. Kuna võlgniku pankrotivarast ei jätku isegi juba läbiviidud pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, pole mõistlikku põhjust pankrotimenetluse edasiseks jätkamiseks ja sellest johtuvate kulude tekitamiseks.
- Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, maksejõuetust ei ole põhjustanud kuritegu või rasked juhtimisvead, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused võivad esineda seoses võlgniku poolt teostatud rahaliste maksetega oma lähikondsele. Ajutine haldur palub välja kuulutada võlgniku pankrot. Esimese astme kohtu otsus
- Kohus kuulutas välja * OÜ pankroti PankrS § 31 tulenevalt.
- Kohaldamisele ei kuulu PankrS § 29 lg 1, kuna ajutine haldur on välja toonud vara tagasivõitmise võimaluse ning võlgniku lepinguline esindaja ei ole välistanud sellise võimaluse olemasolu. Pankrotimenetluse lõpetamine raugemisega pankrotti välja kuulutamata riivab võlausaldajate õigusi ja huve, kuna vara tagasivõitmise võimalus ajutise halduri hinnangul esineb. Asjaolu, et tagasivõitmine võib olla keerukas ja/või kulukas, ei anna alust pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotihaldur saab pankrotimenetluse käigus anda hinnangu vara tagasivõitmise võimalustele ning pankrotimenetluse raugemine on võimalik ka pärast pankroti väljakuulutamist. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
- * OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada tervikuna.
- PankrS § 29 lg 2 johtuvalt lõpetab kohus pankrotimenetluse raugemise tõttu ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti PankrS § 30 lõikes 2 nimetatud summat. Pankrotivara koosneb sisuliselt ainult eeldatavast tagasivõitmise nõudest, mille lisandub teadmata asukohaga tähtsusetu sularaha summas ca 714 krooni. Deposiiti makstud ei ole.
- Seaduslik ja majanduslikult otstarbekas on lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu, sest võlgniku vara koosneb ühest välismaal tunnustamisele ja täimisele kuuluvast tagasivõitmise nõudest; pankrotimenetluse läbiviimise kulud on eelduslikult sama suured kui tagasivõidetu vara väärtus; pankrotimenetluse jätkamine põhjustab asjatud kulud võlausaldajatele ja ka võlgnikule; võlausaldajatel puudub mistahes huvi pankrotimenetluse läbiviimise vastu.
- Ajutine pankrotihaldur O.E leiab, et maakohtu otsus on põhjendatud otsuses toodud motiividel. 2 Tsiviilkolleegiumi seisukoht
- Kohtukolleegium leiab, et Harju Maakohtu 13.11.2006 otsus on seaduslik ja põhjendatud. Kuna kohtukolleegium nõustub maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS §-st 654 lg 6 korrata.
- Maakohus on otsuses põhjalikult motiveerinud, milline on võlgniku majanduslik olukord ja leidnud õigesti, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ajutine haldur on asjas leidnud, et esineb vara tagasivõitmise võimalus, samuti on leidnud, et on võimalik esitada kahju hüvitamise nõue juhatuse liikme vastu. Võlgnikul on kohustusi võlausaldajate ees 100000,00 kr ulatuses. Maakohus on õigesti leidnud, et tagasivõitmise võimaluse keerukus või kulukus ei välista võlgniku pankroti väljakuulutamist.
- Apellatsioonkaebuses kordab võlgnik maakohtule esitatud taotluses toodud põhjendusi. Kõigile neile on kohus otsuses hinnangu andnud. Kaebuse väited ei lükka ümber ajutise halduri hinnangut tagasivõitmise võimalusele. Võlgnik ise esitas tõendi, et Eesti Vabariigi näol on olemas võlausaldaja, kelle huve kahjustati 05.09.2005 tehinguga, millega 78 039 krooni kanti üle E. J. M, kes on võlgniku lähikondne PankrS § 117 lg 2 mõistes.
- Maakohus on jõudnud õigele järeldusele, et pankrotihaldur saab pankrotimenetluse käigus anda hinnangu vara tagasivõitmise võimalustele ning PankrS § 158 alusel on pankrotimenetluse raugemine võimalik ka pärast pankroti väljakuulutamist.
- Ükski kaebuses toodud väide ei anna alust kaevatava otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Kaebus tuleb ülaltoodud põhjustel jätta rahuldamata. R. Allikvere U. Loonurm U. Reinola 3