← Eesti

2-06-32909/14

Obsah (12)§ 371§ 378§ 141§ 383§ 392§ 381§ 235§ 230§ 465§ 442§ 377§ 390

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht 1. veebruar 2007 Tsiviilasja number 2-06-32909 Tsiviilasi O.V. u hagi A.K. i vastu tehingu tühisuse tun

§-le 377 lg 1 hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha.

§-st 378 lg 1 p 6 nähtuvalt on hagi tagamise abinõuks täitemenetluse peatamine, täitemenetluse jätkamise lubamine üksnes tagatise vastu või täitetoimingu tühistamine, kui täitedokument on hagi esitamisega vaidlustatud või kui kolmas isik on esitanud hagi vara arestist vabastamiseks või muul põhjusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Arvestades avalduses ja tagamise taotluses toodut ning ka kohtule esitatud dokumente, pidas kohus põhjendatuks hagi tagamise taotlus rahuldada. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED A.K. taotleb määruskaebuses Tartu Maakohtu 29. novembri 2006 määruse tühistamist. Ülaltoodud taotluse rahuldamata jätmisel palub määruskaebuse esitaja seada hagi tagamine sõltuvusse hageja poolt vähemalt 50 000 krooni suurusest tagatise andmisest. Määruskaebuse põhjendused: 1. Kohus on jätnud läbi viimata kohase eelmenetluse ja võtnud hagi alusetult menetlusse. Kohus oleks pidanud hagi menetlusse võtmisest keelduma

§ 371

lg 1 p 4 alusel, kuna poolte vahel toimunud vaidluses on olemas jõustunud kohtulahend. Hagiavaldusele on lisatud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 27.09.2006 otsus nr 3-2-1-72-06, millega on jäetud rahuldamata O.V. u hagi A.K. i vastu laenulepingu tühisuse tuvastamiseks. Seega on hageja kostja vastu samasisulise hagiavalduse juba esitanud, seda on menetletud kõigis kolmes kohtuastmes ja Riigikohus on jätnud hagiavalduse rahuldamata. Kuna esineb

§ 371

lg 1 p 4 seaduslik alus hagi menetlusse mittevõtmiseks, tuleb käesolevas asjas menetlus lõpetada. Kohtul oli võimalik asjaoludega tutvumisel jõuda järeldusele, et hageja on kohtusse pöördunud samas asjas teistkordselt. Kuivõrd kohus on jätnud hagi menetlusse võtmisest keeldumise määruse koostamata ja asunud asja menetlema, siis selline tegevus rikub kostja õiguskindlust, et toimunud tsiviilvaidluses ei pöörduta samal alusel teistkordselt kohtusse ning ei põhjustata seeläbi tarbetut kohtuskäimist ja kulu. 2. Kohus ei ole määruses hagi tagamise vajalikkust motiveerinud ning on taotluse rahuldanud ilma, et hageja oleks oma väiteid tõendanud. Kohtulahendist jääb täiesti mõistetamatuks, mis asjaolud on hagi tagamise vajalikkuse tinginud, millise eeldatava kohtulahendi täitmist peaks täitemenetluse peatamine tagama ja milline täitedokument on hageja poolt vaidlustatud, milline on

§ 378lg 1 p 6 kohaldamise eelduseks.

Piisavaks ega ka õiguslikult põhjendatuks ei saa lugeda määruses tehtud viidet hagis ja hagi tagamise taotluses esitatud informatsioonile.

§ 378

lg 1 p 6 sätte rakendamise eelduseks on isiku õigust puudutava täitedokumendi vaidlustamine. Sisuliselt tähendab see hagi esitamist täitemenetluse seadustikus sätestatud juhtudel (TMS § 218-223) ja hagis väljendatud taotlus peab 2 olema suunatud täitedokumendi tühistamisele. Konkreetset täitedokumenti või täitemenetluses sooritatud toimingut hagis vaidlustamata ei saa

§-s 378 lg 1 p 6 sätestatud hagi tagamise alust kohaldada mõne muu hagis esitatud nõude tagamiseks. Käesoleval juhul on hageja taotlenud osa müügilepingu ja laenulepingu tühisuse tunnustamist. Kuivõrd tegu on tuvastushagiga, mille rahuldamisel ei toimu mingeid sisulisi õigusmuudatusi, siis juba olemuslikult ei ole sellise hagi tagamine võimalik. 3. Hageja ei ole tasunud hagi tagamise eelduseks olevat kautsjonit.

§ 141

lg 1 kohaselt tasutakse rahalise nõudega hagi tagamise avalduselt hagi tagamise kautsjonina 5% hagi tagamisega taotletu harilikust väärtusest, kuid mitte vähem kui 500 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kohus on hagiavaldust menetlusse võttes käsitlenud hageja nõuet varalise nõudena, kuna hageja sooviks on osa müügilepingu ja laenulepingu tühisuse tuvastamise tulemusena keelduda laenulepingus sätestatud rahalise kohustuse täitmisest. Hageja nõude sisulist rahalisust kinnitab ka taotlus täitemenetluse peatamiseks, sest täitemenetluses nõuab kostja hagejalt laenulepingust tuleneva ligikaudu 400 000 krooni tasumist.

  1. Kohus on põhjendamatult nõustunud hageja seisukohaga, et kostjal puudub vara, mille arvelt saaks hiljem teostada tagasitäitmist. Esmalt jääb arusaamatuks, millist täitmisele kuuluvat kohtuotsust on silmas peetud või mis seos on kohtuotsusel ja võimalikul tagasitäitmisel. Hageja on esitanud tuvastushagi ja selle rahuldamisest tulenev kohtuotsus ei ole seotud võimalike varaliste täitmisnõuetega. Lisaks on kostjal piisavalt kinnisvara ning rahalisi vahendeid, mistõttu ei ole kostja näol tegu varatu isikuga. Kostja lisab kolm kinnistusraamatu väljavõtet temale kuuluvate kinnistute kohta, milliste väärtus ka pärast kõigi hüpoteekide võimalikku rahuldamist ületab vähemalt kahekordselt rahalise nõude, millist kostja täitemenetluse raames hagejalt sisse nõuab.
  2. Juhul kui kohus asub seisukohale, et hagi tagamine on asjas võimalik, siis palub kostja

§ 383

alusel teha hagi tagamine sõltuvaks kostjale tagatise andmisest, et tagada hagi tagamisest tekkiva kahju hüvitamine. Tagatise suuruseks määrata vähemalt 50 000 krooni ning sätestada, et tagatise mittemaksmisel hagi tagamise määrus tühistatakse. Kostja on seisukohal, et hageja eesmärgiks hagi esitamisel ja täitemenetluse peatamise taotlemisel on lükata oma rahaliste kohustuste täitmist edasi. Hagi on esitatud teistkordselt samasisulises vaidluses, milles on jõustunud kohtulahend. Pärast kohtuvaidluse kaotust on hageja asunud oma vara vähendama ja koormama, uue hagi esitamine on pahatahtlik käitumine. Täitemenetluse peatamisega saab kostja kahju, kuna tal ei ole võimalik sundkorras nõuda hagejalt ca 400 000 krooni tasumist. Kostja tegeleb ettevõtlusega ning soovib raha investeerida. Kahju väljendub raha kasutamise võimatusest tingitud saamata jäänud tulus, samuti raha väärtuse langemises (inflatsioonis). VASTUSTAJA VASTUVÄITED O.V. taotleb määruskaebuse rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt

§ 392

, milline sätestab eelmenetluse läbiviimise eeldused, ei näe ette kohustusliku eelmenetluse läbiviimist hagi tagamise avalduse esitamise korral.

§ 381

lg 2 sätestab, et nõuet, mille tagamist soovitakse, ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid tuleb hagi tagamise avalduses põhistada.

§ 235

kohaselt on väite põhistamine kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite 3 usutavaks. Seega tõendamine

§ 230

lg 1 tähenduses ei ole samastatav põhistusega

§ 235tähenduses.

Kohtumääruse põhjendatus ei ole samastatav kohtuotsuse põhjendatusega.

§ 465

lg 2 p 8 kohaselt märgitakse kirjalikus määruses põhjendused, mille alusel kohus järelduseni jõudis, samuti õigusaktid, millest kohus juhindus.

§ 442

lg 8 kohaselt otsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Hageja põhjendas oma taotlust sellega, et hagi esitamisega on vaidlustatud täitedokument TMS § 2 lg 1 p 18 tähenduses, milleks on poolte vahel 16.12.2004 sõlmitud laenuleping, ning et hageja teada puudub kostjal vara, mille arvelt saaks hiljem taotleda tagasitäitmist. Kostja kinnitab hageja seisukohta sellega, et on lisanud määruskaebusele kinnistusraamatu väljatrükid, millistest nähtub, et kostjale kuuluvad kinnistud on koormatud hüpoteekidega. Samuti märgib kostja määruskaebuses, et soovib investeerida täitemenetluse kaudu saadud 400 000 krooni ettevõtlusesse. Seega on õige kohtu järeldus, et juhul, kui täidetakse kostja nõue 415 872 krooni ulatuses, muutub tagasitäitmine võimatuks, mis tähendab seda, et hagi tagamata jätmise korral muutub ka kohtuotsuse täitmine võimatuks. Kuna hageja on esitanud tuvastushagi, ei pidanud ta

§-s 141 sätestatud kautsjonit tasuma (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-115-03). Varalise kahju, sh saamata jäänud tulu mõiste on sätestatud VÕS §-s 128 lg 2 ja 4. Määruskaebuse esitaja ei ole põhjendanud, milles konkreetselt seisneb tema väidetav varaline kahju ülalmainitud seaduse tähenduses. Seisuga 01.01.2005 on kostja hagejalt kätte saanud ligikaudu 1 300 000 krooni. Seega ettevõtluse arendamiseks olid tal piisavad vahendid. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ning Tartu Maakohtu 29.11.2006 määrus, millega peatati tsiviilasja nr 2-06-32909 menetluse ajaks kohtutäitur R.R. poolt algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 186/2006/1902, tühistada.

§ 377

lg 1 alusel kohus võib hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Sama seadustiku § 381 lg 2 kohaselt tuleb hagi tagamise avalduses nõuet, mille tagamist soovitakse, ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid, põhistada. Eelnevast tuleneb, et hageja peab hagi tagamise avalduses põhistama asjaolusid, mille alusel ta leiab, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Hagiavaldusest nähtuvalt ei ole hageja hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid põhistanud. Samuti ei nähtu hageja poolt esitatud tõenditest asjaolusid, millest saaks järeldada, et hagi rahuldamise korral oleks kohtuotsuse täitmine raskendatud. Hageja suhtes on algatatud täitemenetlus, milles kostja nõuab hagejalt 16.12.2004 sõlmitud laenulepingu alusel 341 500 krooni. Hageja soovib hagi tagamise abinõuna nimetatud täitemenetluse peatamist, kuna on vaidlustanud teistkordselt eelnimetatud laenulepingu ning palub hagis tuvastada, et nimetatud laenuleping on näilik. Ringkonnakohus leiab, et tuvastushagi rahuldamisega ei teki hagejal varalist nõuet kostja vastu. Kohtuotsust, millega on tuvastatud laenulepingu näilisus, on võimalik täita ilma täitemenetlust peatamata. 4 Isegi kui asuda seisukohale, et laenulepingu näilisuse tuvastamisega tekiks hagejal varaline nõue kostja vastu ning seetõttu oleks täitemenetluse peatamine vajalik, ei oleks hageja avaldus hagi tagamise kohaldamiseks antud juhul põhjendatud. Ringkonnakohtu arvates peab hagi tagamise avalduse rahuldamiseks kujunema kohtul veendumus, et võimaliku hagi rahuldamise korral ei ole kostja oma varandusliku seisundi tõttu suuteline hagejale maksma 341 500 krooni. Asja materjalidest nähtub, et kostjale kuulub X vallas ja X linnas kolm kinnistut, milliste väärtus ka pärast kõigi hüpoteekide võimalikku rahuldamist ületab rahaliselt summa, millist kostja täitemenetluse raames hagejalt sisse nõuab. Lisaks on hageja kinnitanud, et 01.01.2005 seisuga on kostja saanud temalt ligikaudu 1 300 000 krooni. Seega on ka hageja ise hinnanud kostja varanduslikku seisundit sellisena, et kostjal on võimalik rahuldada 341 500 kroonine nõue. Eeltoodu kinnitab, et maakohus on ebaõigesti rahuldanud hageja avalduse hagi tagamiseks ja peatanud hageja suhtes alustatud täitemenetluse. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus veel järgmist.

§ 371

lg 1 p 4 alusel ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel. Tartu Maakohtu 28.12.2005 jõustunud otsusega jäeti rahuldamata O.V. u hagi A.K. i vastu laenulepingu tühisuse tunnustamiseks VÕS §-de 9 lg 3 ja 27 alusel. Maakohus ei arutanud laenulepingu tühisust näilikkuse alusel, samuti ei andnud maakohus eelviidatud otsuses hinnangut müügilepingu tühisusele. Seega ei ole põhjendatud määruskaebuse seisukoht, et kohus oleks pidanud keelduma

§ 371

lg 1 p 4 alusel hagi menetlusse võtmast, kuna poolte vahel toimunud vaidluses on olemas jõustunud kohtuotsus.

§ 141

lg 1 kohaselt tasutakse hagi tagamise avalduselt kautsjoni kui tegemist on rahalise nõudega hagiga. Antud juhul oli kohtusse esitatud tuvastushagi ning seetõttu ei olnud kautsjoni tasumine vajalik.

§ 390lg 1 teise lause kohaselt on käesolev määrus lõplik.

Üllar Roostoja 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.