← Eesti

3-06-2016/11

Obsah (8)§ 62§ 50§ 61§ 137§ 46§ 149§ 64§ 102

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Viive Ligi ja Ivo Pilving Määruse tegemise aeg ja koht 15. detsember 2006, Tallinn Haldusasja number 3-06-2016 Haldusasi O.Pi ka

§ 62lg 1 alusel esitama 31.08.

2006 kõik dokumendid tema poolt saadud 3-06-2016 füüsilise isiku maksustatavate tulude ja tuludest tehtud mahaarvamiste kohta ajavahemikul 01.01.2003 kuni 31.12.

  1. 04.09.2006 avalduses andmete ja dokumentide mitteesitamiseks märkis O. P esindaja, et kuivõrd Maksu- ja Tolliameti algatatud kontrollmenetluse esemeks on kriminaalmenetluse uurimisobjektiks olevad tehingud ja uurimise ese on kattuv, ei pea kaebaja lähtuvalt kaitseõigusest kriminaalasjas võimalikuks soovitud dokumentide või andmete esitamist maksumenetluses. Juhul, kui asjaolud kriminaalmenetluse raames muutuvad (nt kriminaalasi lõpetatakse), on O. P valmis esitama kõik tema valduses olevad ja asjassepuutuvad dokumendid ning andmed.
  2. MTA Põhja maksu- ja tollikeskuse 21.09.2006 korraldusega nr 12-2.1/14668-2 pikendati 21.08.2006 korralduse täitmise tähtaega ja kohustati O. P esitama korralduses nõutud dokumendid 02.10.2006 kell 10.00 kontrollosakonda. Korralduses leiti, et advokaadibüroo avaldus ei ole põhjendatud, kuna Keskkriminaalpolitsei andmetel ei ole eraldi uuritud O. P maksustatavaid tulusid ja tasumisele kuuluva tulumaksu tasumise õigsust tulenevalt 21.08.2006 korralduses märgitud äriühingute vahendusel tehtud tehingutega perioodil 2003 kuni
  4. 11.10.2006 halduskohtule postitatud kaebuses palus O. P tühistada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 21.08.2006 korraldus nr 12-2.1/14668 ja 21.09.2006 korraldus nr 12-2.1/14668-2 ning peatada esialgse õiguskaitse korras kaevatavate korralduste kehtivus. Kaebuse kohaselt rikuvad korraldused kaebaja kaitseõigust kriminaalasjas. Kaebaja suhtes on algatatud kriminaalasi nr 5700000269, mille kahtlustuse kohaselt tegi kaebaja siseinfol põhinevaid tehinguid kokku 54 väärtpaberiga jaanuarist 2005 kuni 28.oktoobrini 2005, milline tegevus on uurimisorgani poolt kvalifitseeritud KarS § 398 järgi. Kahtlustusest nähtub, et vastustaja poolt algatatud kontrollmenetluse esemeks on kriminaalmenetluse uurimisobjektiks olevad tehingud ning et uurimisese on kattuv. Seega saab kaebaja kaitseõigus rikutud, kui ta on kohustatud esitama andmeid ja dokumente, mida võidakse kasutada tema vastu. Korralduste kohaselt rakendatakse kaebaja suhtes, kui ta ei esita nõutud dokumente ja andmeid määratud tähtajaks, sunniraha esimesel korral 1000 krooni ja edaspidi vastavalt maksukorralduse seaduse (

) § 67 sätestatule. Seega haldusakti kehtima jäämine kohtumenetluse ajal looks vastustajale õiguse kohaldada kaebaja suhtes sunniraha, kui kaebaja ei täida oma kaitseõiguse tagamiseks vaidlustatud korraldusi. Kaebaja olukorra halvendamise vältimiseks kohtumenetluse ajal ja kohtuotsuse täitmise tagamiseks on vaja peatada korralduste kehtivus.

  1. Halduskohtu 16.10.2006 määrusega jäeti kaebus käiguta, kuna kaebus 21.08.2006 korralduse peale oli esitatud pärast HKMS § 9 lg 1 sätestatud tähtaja möödumist. Kaebajal tuli esitada tähtaja ennistamise taotlus ja tähtaja möödalaskmise põhjused. Kohus märkis, et lahendab esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse koos kaebuse tähtaegsuse küsimusega.
  2. Vastuses selgitati, et kaebaja esindaja 04.09.2006 avaldust tuleb käsitleda vaidena 21.08.2006 korralduse peale ja 21.09.2006 korraldust vaideotsusena. Seda seisukohta toetab Riigikohtu lahend nr 3-3-1-32-03, mille kohaselt tuleb avaldust käsitleda vaidena ka siis, kui selles ei ole selgesõnaliselt formuleeritud taotlus haldusakti muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks, kuid avalduse sisust selgub siiski, et avaldaja tahe on sellele suunatud. Seega on kaebus 21.08.2006 korralduse nr 12-2.1/14668 tühistamiseks esitatud tähtaegselt. Kui kohus leiab, et kaebus 21.08.2006 korralduse tühistamiseks on esitatud tähtaegselt, siis loobub kaebaja 21.09.2006 korralduse kui vaideotsuse vaidlustamisest. Kui kohus leiab siiski, et kaebuse esitamise tähtaeg 21.08.2006 korraldusele oli möödas, palub kaebaja rahuldada tähtaja ennistamise taotluse. 04.09.2006 esitas kaebaja maksuhaldurile avalduse eesmärgiga tühistada talle pandud kohustus, mida võidakse tema vastu ära kasutada 2

(7)3-06-2016 kriminaalmenetluses. Kaebaja uskus, et avaldus rahuldatakse ja mitterahuldamisel käsitatakse avaldust vaidena, mistõttu kaebajal säilib halduskohtusse pöördumise õigus.
  1. Vastustaja palus jätta tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, leides, et 21.08.2006 korraldus on õiguspärane. Kaebaja teatas tähtaegselt, et ei pea hetkel võimalikuks nõutud andmete ja dokumentide esitamist. Seega on korraldus maksukohustuslase seisukohast täidetud (sisuliselt esitati taotlus täitmise tähtaja edasilükkamiseks). Maksuhaldur ei nõustunud maksukohustuslase seisukohaga ja andis uue tähtaja korralduse täitmiseks. Seega saab kaebaja õiguste võimalikku riivet kontrollida 21.09.2006 korralduse vaidlustamise raames ja puudub vajadus 21.08.2006 korralduse vaidlustamiseks (tähtaja ennistamiseks). Õiguste potentsiaalne riive ei seisne teabe küsimises, vaid teabe andmisest keeldumise mitteaktsepteerimises.
  2. Tallinna Halduskohtu 06.11.2006 määrusega jäeti MTA Põhja maksu- ja tollikeskuse 21.08.2006 korralduse nr 12-2.1/14668 tühistamise kaebuse esitamise tähtaeg ennistamata ja lõpetati selles osas menetlus järgmistel põhjendustel: 1) Kaebaja ei esitanud maksuhaldurile tahteavaldust haldusakti muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks (HMS § 72 lg 1), vaid teavitas vastustajat, et keeldub andmete avaldamisest. Kaebaja poolt viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-32-03 oli vaide esitajaks kinnipeetav, kellel puudus kvalifitseeritud juriidiline kõrgharidus. Antud juhul esitas avalduse vandeadvokaat, kellel on juriidiline kvalifikatsioon ja kes omab kõrgemal tasemel õigusalaseid teadmisi. Lisaks oli ta tutvunud 21.08.2006 korraldusega, milles otsesõnu viidati vaide esitamise võimalusele. Maksuhaldur pikendas

§ 50lg 5 alusel korraldusega enda poolt määratud menetlustähtaega.

Kaebaja 04.09.2006 avaldus ei ole käsitatav vaidena ja 21.09.2006 korraldus vaideotsusena. Seetõttu ei ole 21.08.2006 korraldust vaidlustatud tähtaegselt. 2) Selles, kas 21.08.2006 korraldus rikkus kaebaja õigusi ja huve või mitte, pidi kaebaja selgusele jõudma seaduses sätestatud tähtaja jooksul (30 päeva jooksul korralduse tegemisest). Kaebaja väide, et ta uskus, et maksuhaldur käsitleb tema avaldust vaidena, ei ole mõjuvaks põhjuseks 21.08.2006 korralduse vaidlustamise tähtaja ennistamiseks. Vandeadvokaat peab olema võimeline esitama vaide, mis vastab nii vormiliselt kui ka sisuliselt vaide tunnustele. Ei ole usutav, et vandeadvokaadi tegelikuks tahteks oli vaide esitamine.

  1. Tallinna Halduskohtu 06.11.2006 määrusega jäeti MTA Põhja maksu- ja tollikeskuse 21.09.2006 korralduse nr 12-2.1/14668-2 täitmise peatamise taotlus rahuldamata. 21.08.2006 korraldusega nr 12-2.1/14668 kohustati kaebajat esitama 31.08.2006 kõik dokumendid tema poolt saadud füüsilise isiku maksustatavate tulude ja tuludest mahaarvamiste kohta ajavahemikul 01.01.2003 - 31.12.
  2. 21.09.2006 korraldusega nr 12-2.1/14668-2 muudeti dokumentide esitamise tähtaega ja dokumendid tuli esitada 02.10.
  3. 06.11.2006 määrusega lõpetati menetlus 21.08.2006 korralduse nr 12-2.1/14668 peale esitatud kaebuses. Kuna dokumentide esitamise kohustus tuleneb 21.08.2006 korraldusest, ei aita 21.09.2006 korralduse peatamine kaitsta kaebaja õigusi, kuna 21.09.2006 korraldusega ainult pikendati dokumentide esitamise tähtaega. Lisaks ei nähtu asja materjalidest, et maksuhaldur oleks

§ 62lg 1 nõudeid eiranud.

Maksukohustuslasel ei ole õigust nõuda, et talle maksuotsust ei tehtaks. Maksuotsuse formaalse ja materiaalse õiguspärasuse üle saab vaielda vastava otsuse tühistamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel. Niikaua kui korralduse vaidlustamine on kantud üksnes eesmärgist hoida ära väidetavalt õigusvastase maksuotsuse tegemine, tuleb esitatud kaebust lugeda ilmselgelt ka perspektiivituks. Tallinna Halduskohtu 30.11.2006 määrusega jäeti O. P määruskaebus rahuldamata ning saadeti läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. 3

(7)3-06-2016 ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 9. O. P määruskaebuses paluti tühistada halduskohtu 06.11.2006 määrused, tuvastada uue määrusega, et kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 21.08.2006 korralduse tühistamiseks on esitatud tähtaegselt, ning peatada esialgse õiguskaitse korras 21.08.2006 ja 21.09.2006 korralduste kehtivus kohtumenetluse ajaks. Kaebaja esindaja poolt 04.09.2006 esitatud avaldust dokumentide ja andmete mitteesitamiseks tuleks käsitleda vaidena, kuna tahteavaldus oli suunatud kaebajale 21.08.2006 korraldusega pandud kohustuse tühistamisele. Avalduse vaidena käsitlemist kinnitab ka asjaolu, et korraldusega jäeti avaldus rahuldamata, mistõttu on tegemist vaideotsusega. Antud juhul ei saa kohtu eesmärgiks olla kaebaja esindaja käitumise tõlgendamine kaebaja kahjuks. Kuna isiku kriminaalmenetlusliku kaitseõiguse näol on tegemist fundamentaalse põhiõigusega, tuleks asjaolusid tõlgendada isiku kasuks ja kaitseõigust soodustavas suunas. Asjas menetluse lõpetamisega on kaebajalt võetud õigus kaitsta ennast kaitseõiguse rikkumise vastu, kuna kaitseõigust rikkuv kohustus tuleneb 21.08.2006 korraldusest. Kohus põhjendas esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmist kaebetähtaja ennistamata jätmise ja menetluse osalise lõpetamisega. Kaebus oli esitatud tähtaegselt, mistõttu esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine üksnes sel alusel on põhjendamatu. Kaebust ei saa lugeda ka ilmselgelt perspektiivituks. Kaebaja eesmärk on ära hoida tema kaitseõiguse rikkumine ja läbi maksumenetluse tõendamiskoormuse asetamine kaebajale. Vaidlustatud korralduste tühistamine ei hoiaks kuidagi ära kaebajale maksuotsuse tegemist, sest nagu korraldusteski märgitud ning lähtudes

§ 61

on vastustajal õigus koguda andmeid ja teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kohta kolmandatelt isikutelt.

  1. Vastustaja leidis jätkuvalt, et 21.08.2006 korraldus nr 12-2.1/14668 on täidetud. Kuna kaebaja ei ole taotlenud kaebuse esitamise tähtaja ennistamist, on 21.08.2006 korraldus jõustunud. Juhul, kui lugeda 04.09.2006 avaldust vaideks, oleks kaebaja pidanud esitama maksuhaldurile või kohtule taotluse tegevusetuse lõpetamiseks ehk taotlema vaide lahendamist. Kaebaja ei ole seda teinud, mis viitab asjaolule, et avalduse esitamise ajal ei pidanud kaebaja seda vaideks. Samuti on põhjendamatu avalduse vaideks pidamine asjaolul, et avaldus ei vastanud vaidele ettenähtud nõuetele, kuigi selle esitajaks oli juriidilist eriharidust omav isik (vandeadvokaat). Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole põhjendatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses väljendatud seisukohaga, et kaebaja esindaja 04.09.2006 avaldust maksuhaldurile tuleks tõlgendada vaidena

§ 137lg 1 tähenduses.

Kaebaja esindaja 04.09.2006 avalduse sisust ei nähtu, et kaebaja tahe oleks olnud suunatud MTA Põhja maksu- ja tollikeskuse 21.08.2006 korralduse nr 12-2.1/14668 kehtetuks tunnistamisele ehk teisisõnu sellest vabanemisele. Kuna Maksu- ja Tolliameti algatatud kontrollmenetluse esemeks on kriminaalmenetluse uurimisobjektiks olevad tehingud ja uurimise ese on avalduse väitel kattuv, ei peetud avalduses lähtuvalt kaitseõigusest kriminaalasjas võimalikuks korralduses nõutud dokumentide/andmete esitamist kuni kriminaalmenetluse raames asjaolude muutumiseni. Avalduse kohaselt ei olnud selle eesmärgiks Maksu- ja Tolliameti seaduslike ülesannete täitmise takistamine, vaid O. P kuuluvate menetlusõiguste kasutamine vajalikuks peetud viisil ja ulatuses ning juhul, kui asjaolud kriminaalmenetluse raames muutuvad (näiteks kriminaalasi lõpetatakse), on O. P avalduse kohaselt valmis esitama kõik tema valduses olevad ja asjassepuutuvad dokumendid ning andmed. Seega oli avalduse sisust nähtuvalt kaebaja tahe suunatud MTA Põhja maksu- ja 4

(7)3-06-2016 tollikeskuse 21.08.2006 korralduse nr 12-2.1/14668 täitmise edasilükkamisele, mitte aga korralduse kehtetuks tunnistamisele, nagu väideti määruskaebuses. 12. MTA Põhja maksu- ja tollikeskuse 21.09.2006 korraldus nr 12-2.1/14668-2 on antud 21.08.2006 korralduse nr 12-2.1/14668 täitmise tähtaja pikendamiseks. See nähtub korralduse õiguslikust alusest (

§ 46

lg 7, § 50 lg 5 ja lg 7), korralduse pealkirjast ja resolutsioonist.

§ 46

lg 7 näeb ette, et haldusakti andmise või toimingu sooritamise taotlus rahuldatakse või otsus taotluse rahuldamata jätmise kohta tehakse teatavaks 30 päeva jooksul taotluse saamisest arvates, kui seadusega ei ole sätestatud teist tähtaega.

§ 50

lg 5 kohaselt võib maksuhaldur menetlusosalise põhjendatud taotluse korral või oma algatusel pikendada enda poolt määratud menetlustähtaega, mille tähtpäev ei ole veel saabunud. Vastavalt

§ 50

lgle 7 teeb otsuse menetlustähtaja ennistamise või pikendamise kohta menetlustoimingut sooritava maksuhalduri juht, juhi asetäitja või juhi poolt volitatud isik. Eeltoodust tulenevalt saab järeldada, et ka maksuhaldur on käsitlenud kaebaja esindaja 04.09.2006 avaldust MTA Põhja maksu- ja tollikeskuse 21.08.2006 korralduse nr 12-2.1/14668 täitmise tähtaja pikendamise taotlusena. Maksuhaldur on asunud seisukohale, et menetlustähtaja pikendamise taotlus ei ole põhjendatud ja maksukohustuslasel tuleb korralduses nõutud dokumendid esitada. Selleks, et maksukohustuslasel oleks võimalik nõutud dokumentide esitamise kohustust reaalselt täita, pikendati dokumentide esitamise tähtaega kuni 02.10.2006. Asjaolu, et kaebaja esindaja 04.09.2006 avaldus jäeti MTA Põhja maksu- ja tollikeskuse 21.09.2006 korraldusega nr 12-2.1/14668-2 rahuldamata, ei anna alust käsitada korraldust vaideotsusena

§ 149tähenduses.

13. Kuna kaebaja esindaja 04.09.2006 avaldust maksuhaldurile ei saa tõlgendada vaidena

§ 137

lg 1 tähenduses ja MTA Põhja maksu- ja tollikeskuse 21.09.2006 korraldust nr 122.1/14668-2 vaideotsusena

§ 149

tähenduses, siis ei ole ringkonnakohtul võimalik tuvastada MTA Põhja maksu- ja tollikeskuse 21.08.2006 korralduse nr 12-2.1/14668 tühistamise kaebuse tähtaegset esitamist, nagu taotleti määruskaebuses. Halduskohus leidis õigesti, et kaebus MTA Põhja maksu- ja tollikeskuse 21.08.2006 korralduse nr 12-2.1/14668 tühistamiseks on 11.10.2006 postitatud halduskohtule HKMS § 9 lg-s 1 sätestatud tähtaja rikkumisega. Kuigi halduskohtule esitati ka kaebetähtaja ennistamise taotlus, ei ole määruskaebuses kaebetähtaja ennistamata jätmist vaidlustatud. Määruskaebuses leitakse vaid, et tühistamiskaebus esitati tähtaegselt. 14. Maksuhaldur ei rahuldanud MTA Põhja maksu- ja tollikeskuse 21.09.2006 korraldusega nr 12-2.1/14668-2 kaebaja esindaja taotlust MTA Põhja maksu- ja tollikeskuse 21.08.2006 korralduse nr 12-2.1/14668 täitmise tähtaja pikendamiseks, pidades seda põhjendamatuks. Kaebuses taotletakse nimetatud korralduse tühistamist. Kaebuse põhjendustest nähtub aga, et kaebuse eesmärk on kaebaja esindaja 04.09.2006 avalduse rahuldamise saavutamine ehk teisisõnu maksuhaldurile dokumentide esitamise kohustuse edasi lükkamine kaebaja suhtes läbiviidava kriminaalmenetluse ajaks ja vältida kaebaja suhtes sanktsioonide kohaldamist. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebajal võimalik MTA Põhja maksu- ja tollikeskuse 21.09.2006 korralduse nr 12-2.1/14668-2 tühistamise kaebusega oma eesmärki saavutada ja kaebuse sisust nähtuvalt tuleks tõlgendada seda ühtlasi ka kaebusena MTA Põhja maksu- ja tollikeskuse 21.08.2006 korralduse nr 12-2.1/14668 sundtäitmise keelamiseks. Seejuures tuleb silmas pidada, et ainuüksi kaebajal on õigus määrata kaebuse ese ning kohus peab seda valikut aktsepteerima ka juhul, kui tulemusena ei osutu võimalikuks isiku õiguste efektiivne kaitse. Samas on õiguspärane ja sageli ka nõutav, et kohus selgitab kaebajale kaebuse eseme määramise tagajärgi ning annab võimaluse ka kaebuse eseme täpsustamiseks (vt Riigikohtu 5

(7)3-06-2016 halduskolleegiumi 17.11.2005 kohtuotsuse nr 3-3-1-54-05 p 14 ja 01.12.2005 kohtumääruse nr 3-3-1-67-05 p 6). 15. Nagu eespool märgitud on ringkonnakohtu arvates kaebuse eesmärgiks lükata maksuhaldurile dokumentide esitamise kohustuse täitmine edasi kaebaja suhtes läbiviidava kriminaalmenetluse ajaks ja vältida kaebaja suhtes sanktsioonide kohaldamist, mitte aga väidetavalt õigusvastase maksuotsuse tegemise ärahoidmine, nagu leidis halduskohus. Kaebust ei saa lugeda ilmselgelt perspektiivituks. Põhiseaduse § 22 lg 3 ning KrMS § 34 lg 1 p 1 ja § 75 lg 2 keelavad ka väljaspool kriminaalmenetlust avalikul võimul kasutada õiguslikku sundi, kallutamaks isikut andma ütlusi enda võimaliku süüteo kohta. Iseenda vastu tunnistamiseks sundimise keeld ei välista maksukohustuslase suhtes

§-s 60 sätestatud ettekirjutuse tegemist.

§ 64

lg 1 p 6 kohaselt on isikul küsimustes, millele vastamine tähendaks enda õiguserikkumises süüditunnistamist, õigus teabe andmisest või tõendite esitamisest, s.t ettekirjutuse täitmisest keelduda. Õigusest ettekirjutuse täitmisest keelduda tuleneb keeld kohaldada ettekirjutuse täitmiseks sunnivahendit ja karistada isikut ettekirjutuse mittetäitmise eest.

§ 64

lg 1 p-le 6 saab iseäranis tugineda juhul, kui süüteomenetlus on alanud, s.t tehtud on esimene uurimis- või menetlustoiming ning menetluse alustamiseks on olemas ajend ja alus ning puuduvad menetlust välistavad asjaolud. Maksukohustuslane peab põhistama ohtu, et andmeid või tõendeid võidakse tema süüdistamiseks kasutada. Ehkki Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 01.06.2005 otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-39-05, p 14 on asutud seisukohale, et enese mittesüüstamise privileeg ei sõltu formaalsest menetluslikust seisundist, tuleb silmas pidada ka Euroopa Inimõiguste Kohtu 08.04.2004 otsuses asjas nr 38544/97, p-s 45 võetud seisukohta, et juhul, kui puudub käimasolev või kavandatav kriminaalmenetlus isiku suhtes, ei pruugi olla tegu enese mittesüüstamise privileegi rikkumisega. Õigus keelduda teabe andmisest ei ole absoluutne ja iseenesest ei ole väljaspool süüteomenetlust keelatud ka vaikimisest järelduste tegemine (sealsamas, p 46). Seos teabe ja võimaliku süüteomenetluse vahel ei tohi olla kauge ega hüpoteetiline (sealsamas, p 56). Eeltoodu alusel võib kaebaja esindaja 04.09.2006 avaldust käsitada teabe andmisest ja tõendite esitamisest keeldumisena

§ 64lg 1 p 6 alusel.

  1. Ettekirjutuse täitmisest keeldumine ei keela iseenesest maksuhalduril maksuotsuse tegemist ega muuda maksukohustuslase kaasaaitamiskohustusest tulenevat võimalikku tõendamiskoormust ega lükka ümber võimalikku kahtlust maksuõigusrikkumise toimepanemise suhtes. Ettekirjutuse täitmisest keeldumine ei välista kriminaalmenetluses samade andmete või tõendite kogumist muul viisil, nt läbiotsimise või võetusega ega sel teel saadud andmete või tõendite kasutamist maksumenetluses.
  2. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral võib osutuda kaebaja kasuks tehtava kohtuotsuse täitmine võimatuks. Tõlgendades kaebust keelamiskaebusena, on ajutiselt põhjendatud kohaldada HKMS § 121 lg 3 p-s 2 ette nähtud esialgse õiguskaitse vahendit – keelata vastustajal kaevatava korralduse alusel 21.08.2006 korralduse nr 12-2.1/14668 sundtäitmine kahe kuu jooksul määruse jõustumisest. Selle aja jooksul on kaebajal võimalik esitada halduskohtule oma põhjendused, et halduskohus saaks otsustada esialgse õiguskaitse edasise vajalikkuse üle, arvestades seejuures ka avalikku huvi. 6

(7)3-06-2016 Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei välista maksuhalduril olemasolevate ja kaebaja abita kogutud tõendite alusel kaebaja suhtes maksuotsuse tegemist. Riigikohtu halduskolleegiumi 07.12.2006 kohtuotsuse nr 3-3-1-63-06 p-s 9 põhjendati maksu määramist enne kriminaalmenetluse tulemuste selgumist ja märgiti, et juhul, kui kriminaalmenetluses tuvastatakse hiljem uued asjaolud, mis seavad kahtluse alla jõustunud maksuotsuse õigsuse, on maksukohustuslasel õigus taotleda maksuotsuse muutmist või kehtetuks tunnistamist vastavalt

§ 102lg-le 1.

Asjaolu, et maksuotsuse kohta on olemas jõustunud kohtuotsus, ei võta ära õigust rakendada

§ 102lg-t 1.

Jõustunud kohtuotsus vaid kinnitab haldusakti õiguspärasust, mitte ei keela haldusorganil õiguspärast haldusakti muuta, kui seadus näeb ette sellise võimaluse. 18. Neil põhjendustel tuleb rahuldada määruskaebus osaliselt. Viive Ligi Ivo Pilving Lilianne Aasma 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.