EDASIKAEBAMISE KORD Kostjal on õigus esitada kohtuotsuse peale kaja 14 päeva jooksul otsuse kättesaamisest
Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni (
lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda . HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja vahel sõlmitud ja lahutatud abielust sündisid .a. MK.a. KK, kes elavad täielikult hageja ülalpidamisel. Kostja ei ole oma lastele elatist maksnud. Hageja taotleb esitatud hagiavalduses kostjalt igakuist elatist 1500,00 krooni kumbagi tütre kohta, kokku 3000,00 krooni. Kostjale saadeti hagiavaldus ja sellele lisatud tõendid hageja poolt hagiavalduse esitamisel teatatud aadressile , mis on ka R andmebaasis sisalduv kostja elukoht. Nimetatud aadressilt tagastati hagiavaldus ja selle lisad kohtule märkega: tagasi hoiutähtaja möödumisel. Ka politseile on kostja asukoht teadmata. Seetõttu on kostjale eelistungist teatatud väljaande A T kaudu. Vastavalt
Kostjat on hoiatatud, et eelistungile mitteilmumise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja, vaatamata asjaolule, et ta oli toimuvast kohtuistungist teadlik, istungile ei ilmunud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kostjat on hoiatatud, et kohtuistungile mitteilmumise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt
kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Puuduvad
S § 60 ja 61 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi. Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus alates hagi esitamisest teise vanema nõudel temalt välja elatise, mis määratakse igakuise elatisrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PkS § 61 lõike 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool VV kehtestatud kuupalga alammäära, mis on käesoleval ajal 3000 krooni. Seega ei või elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1500 krooni kuus. Kohus, lähtudes esitatud hagiavaldusest ja seadusest, leidis, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista igakuine elatis 1500,00 krooni kumbagi lapse kohta, kokku 3000,00 krooni.
lg 2 kohaselt seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. 9 x 1500 = 13500, 13500 x 2 = 27000
lg 2 teise lause järgi kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi kohtukulude kandmisel. Nimetatud sätetest ja Riigilõivuseaduse lisast nr 2 tulenevalt tuleb riigilõiv 1750,00 krooni tasuda kostja KS´il. Maie Seppo kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.