§-id 152 lg 1 ja 146 lg 1. Hageja selgitas, et üüritud varale parenduste tegemise nõudeõigus tuleneb VÕS §-st 286, mis sätestab, et kui üürilepingu lõppemisel ilmneb, et asja väärtus on üürileandja nõusolekul tehtud parenduste või muudatuste tõttu oluliselt suurenenud, võib üürnik nõuda selle eest mõistlikku hüvitist. Muude kui käesoleva paragrahvi lg-s 1 nimetatud kulutuste hüvitamist võib üürnik nõuda üürileandjalt vastavalt käsundita asjaajamise kohta sätestatule. Kohus leidis, et kohaldada tuleb VÕS § 338, mille kohaselt on antud vaidluses hagi aegumise tähtajaks 6 kuud. VÕS § 338 on võrreldes
sätetega erinormiks. Seejuures kehtib VÕS § 338 ka lepingust tulenevate nõuete suhtes.
Pooled ei ole lepingus aegumise suhtes kokku leppinud. Kohtu hinnangul kuuluvad kõik üürisuhtest tulenevad VÕS § 338 sätestatud vaidlused lahendamisele lühendatud aegumistähtaja jooksul. Rendisuhte mõttega ei ole kooskõlas, et parenduste või halvenduste üle saaks vaielda ka aastate möödudes, kui asja valdavad ammu uued isikud. Seetõttu pidas kohus hagi aegumise tähtajaks 6 kuud üürilepingu lõppemisest VÕS § 338 lg 2 alusel, s.o alates 01.09.2004.
lg-te 1 ja 2 kohaselt peatub nõude aegumine õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste jätkamisest keeldub. Õigustatud isiku poolt kohustatud isikule kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja määramise korral on aegumine peatunud kuni täiendava tähtaja möödumiseni või kohustatud isiku poolt oma kohustuse täitmisest lõpliku keeldumiseni. Kohus asus seisukohale, et pooled on pidanud antud nõude asjaolude üle läbirääkimisi alates 01.09.2004 kuni 22.06.2005 (hageja kirjad t.lk 122-125, 127, 131, 132-134; kostja vastused t.lk 126, 128-129, 135-136). Kohtu hinnangul ei pea läbirääkimised olema suulised ja toimuma ühe laua taga, vaid võivad olla ka kirjalikud. Seda on pooled käesoleval juhul teinud. Kohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et läbirääkimiste pidamiseks
tähenduses tuleks esitada nõue, kuivõrd
lg 1 järgi võib läbirääkimisi pidada mitte ainult nõude, vaid ka nõude aluseks olevate asjaolude üle. Viimane nähtub kõigis hageja kirjades. Hageja on kirjades piisavalt viidanud tehtud parenduste või kulutuste hüvitamise küsimusele ning kostjale ei saanud see olla arusaamatu. Kohus ei nõustunud ka kostja käsitlusega, mille kohaselt tuleb aegumise tähtajast maha arvata iga kirja ja vastuse aeg, mitte aga terviklik läbirääkimiste aeg. Kohus, kooskõlas
lg-ga 2, tõlgendas läbirääkimiste 2 kestvust kuni kohustuse täitmisest lõpliku keeldumiseni. Pooled on ühisel meelel, et lõplik keeldumine toimus 22.06.
Isegi kui pidada kirjavahetust läbirääkimisteks, sätestab
lg 1 teine lause, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik nende jätkamisest keeldub. Kostja väljendas kahel korral selgelt, et ei nõustu parendusi hüvitama, seega olid läbirääkimised kostja jaoks lõppenud. Apellatsioonkaebuse vastus Hageja arvates on vaidlustatud vaheotsus piisavalt põhjendatud ja õige ning selle tühistamiseks puudub alus. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja vaheotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosaliste esindajad ja tutvunud esitatud materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks põhjenduste osas. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel.
lg-te 1 ja 2 kohaselt peatub nõude aegumine õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Ekslik on apellandi väide, mille kohaselt poolte vahel läbirääkimisi ei toimunud ja esitatud nõue on aegunud. Maakohus tuvastas õigesti, et käesoleva vaidluse puhul toimusid poolte vahel läbirääkimised nõude aluseks oleva asjaolu, s.o üüripinnal üürniku poolt tehtud parenduste hüvitamise nõude üle. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et läbirääkimised poolte vahel toimusid 01.09.2004 kuni 22.06.2005 ja seda kinnitavad kirjalikud tõendid (poolte kirjavahetus t.lk.122-136). Apellant ei saa väita, et läbirääkimisi poolte vahel nõude aluseks oleva ajaolu üle ei peetud, kuna tema poolt selge keeldumine toimus alles 22.06.2005. Asjaolu, et läbirääkimised ei andnud tulemusi ei anna alust väita, et neid ei toimunud. Hagi esitati 13.07.2005 ja nõue ei ole aegunud. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga selles, et maakohus on asja lahendamisel rikkunud TsMS § 442 lg 8 nõudeid, kuna kohus on esitatud tõendeid hinnanud ja oma seisukohta piisavalt põhjendanud. Samuti on kohus õigesti kohaldanud materiaalõigust ja leidnud, et kohaldamisele 3 kuulub VÕS § 38 lg 1. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad apellandi kohtukulud tema enda kanda. U.Loonurm U.Reinola I.Nõmm 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.