kohaselt kui vanemad elavad lahus , lepivad nad kokku , kumma vanema juures elab laps. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Pooltel on kooselu ajal sündinud AA, kes elab poolte kokkuleppel isa elukohas. elukoht on , .
, mille kohaselt kohus lähtub lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lapse huvidest, Lastekaitse seaduse § 3 järgi on lastekaitse põhimõtteks alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. Vanem on
lg 1 järgi kohustatud ülal pidama oma alaealist last tagamaks talle igakülgse hoolitsuse ja täisväärtusliku arengu võimalused. Seega ei saa primaarseks pidada vanemate väljaminekuid ja laenukohustusi, vaid lapse vajadusi ja huve.
Kohus arvestab vajalikuks elatisraha suuruseks lapsele 1800 krooni. Elatisraha määratlemine ja väljamõistmine ei võta ära vanematelt võimalust oma lapse arendamiseks lisakulutusi teha. Kostja on esile toonud, et tema sissetulek on 550 eurot, ülal pidada teisi isikuid ei ole. Hageja sissetulek on 9500 krooni igakuiselt, teisi ülalpeetavaid ei ole temalgi.
lg 2 kohaselt määratakse elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Kohus hinnanud hageja poolt esile toodud kulutusi lapsele, poolte sissetulekuid ja arvestades lapse vanust peab vajalikuks elatise suuruseks 1800 krooni. Kohus juhib ka tähelepanu, et makstav elatis on deklareeritav kui kulu, samuti hagejal saadava tuluna. Kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest, teisest lõikest tulenevalt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustusi ning ei esinenud perekonnaseaduse § 61 kuuendas lõikes nimetatud asjaolusid. Kohus asub seisukohale, et elatis kuulub väljamõistmisele alates hagi esitamisest .a. Kostja on selgitanud ja tõendanud, et tal puudus varasemalt sissetulek ning hagejal oli piisav võimalus last ülal pidada. Hageja on ka ise pidanud vajalikuks elatise nõue esitada alles .a. Kohus leiab ka et kostja vastuväited, mis puudutavad lapsega suhtlemist, ei kuulu lahendamisele käesolevas menetluses. Tulenevalt TsMS § -st 162 lg 1 tuleb hagimenetluse kulud jätta kostja kanda, kostjalt tuleb EV kasuks TsMS § 143 lg 4 ja 173 lg 1 ja 2 alusel välja mõista postikulu ning TsMS § 179 lg 1 alusel riigilõiv. Hageja on riigilõivuseaduse § 16 kohaselt elatisraha hagi esitamisel vabastatud riigilõivu tasumisest, kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele, tuleb elatis välja mõista kostjalt riigituludesse. Liili Lauri kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.