lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Kohus, kuulanud ära hagejad, hagejate nõustaja ja kostja esindaja seletused ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et .a. sõlmiti hageja 1 ja kostja vahel (t lk 12-19) ning hageja 2 ja kostja vahel (t lk 20-27) lepingueelsete kavatsuste protokoll elamu müügilepingu sõlmimiseks. Samuti on kohtule esitatud maksekorraldustega tõendatud, et hageja 1 (t lk 7-9) kui ka hageja 2 (t lk 10) on tasunud ettemaksuna 1 % müügihinnast, mis moodustab 2 223 000 kroonist 22 230 krooni. Kohus leiab, et kinnisasja omandamisele suunatud võlaõiguslik leping peab asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 lg 1 järgi olema notariaalselt tõestatud. Samasugune vorminõue kehtib VÕS § 33 lg 2 järgi ka kinnisasja omandamise eellepingu suhtes. Selle vorminõude järgimata jätmisel on tehing tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg 1 järgi tühine. Vastavalt TsÜS § 84 lg 1 ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi ning sellise tehingu alusel saadu tuleb tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele. Seega kuna protokoll on sõlmitud lihtkirjalikus vormis, on see vormipuuduse tõttu tühine ja kohus ei pea vajalikuks analüüsida muid vaidlusaluseid asjaolusid. Kohus on seisukohal, et lepingueelsete kavatsuste protokoll on vormivea tõttu vastuolus tsiviilseaduse sisu ja mõttega. Kuivõrd kohus on seisukohal, et vaidlusalune protokoll ei ole hagejatele ja kostjale siduv, ei ole kostjal õiguslikku alust omandada hagejate poolt tasutud 22 230 krooni (kokku 44 460) ja nimetatud summa tuleb hagejatele tagastada VÕS § 1028 lg 1 alusel kui alusetult saadu. Seoses sellega, et kostja on tagastanud hagejatele pool nimetatud summast ehk 22 230 krooni, loeb kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja 1 kasuks välja 11 115 krooni ja hageja 2 kasuks 11 115 krooni. TsÜS § 85 kohaselt tehingu ühe osa tühisus ei too kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata. Pole alust eeldada, et kinnisasja omandamisele suunatud kokkuleppe mittesõlmimisel oleks sõlmitud elamu ehitamise leping. Ka Riigikohus on oma otsuses nr leidnud, et tuleb eeldada, et kinnisasja omandamisele suunatud kokkuleppe tühisus toob üldjuhul kaasa ka kõrvalkokkulepete (nt ehitamise) tühisuse. Seega on kohus seisukohal, et .a. sõlmitud lepingueelsete kavatsuste protokoll elamu müügilepingu sõlmimiseks on tervikuna tühine ja kehtetu algusest peale. 4 Kuna poolte vahel sõlmitud lepingueelsete kavatsuste protokoll on tühine algusest peale, siis ei saa hagejad nõuda tühise tehingu alusel viiviste tasumist ning selles osas tuleb jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
lg-te 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. .a. kohtuistungil tegid hagejad ettepaneku lõpetada käesolev vaidlus kompromissi teel, et kostja tagastaks neile 20 000 krooni, kuid kostja ei nõustunud sellega. Seetõttu jätta kõik menetluskulud tervikuna kostja kanda.
lg-te 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Lukiina Vismann Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.