← Eesti

2-05-1950/1

Obsah (5)§ 415§ 142§ 468§ 410§ 143

2-05-1950 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht 30.06.2006, Kentmanni 13 Tallinn Tsiviilasja numbe

§ 415ja § 416 sätestatu alusel ning korras.

Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni (

§ 142

lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda . 5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (

§ 468lg 1 p 2).

Menetluse käik .a. esitas OÜ hagi AS vastu võlgnevuse nõudes. Nõue tulenes kostja ja OÜ vahel sõlmitud lepingust nr. , mis hageja poolt täideti ja mille kohaselt esitatud arved jättis kostja maksmata. Kohtule esitatud hagiavalduses taotleb hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse 751 847,00 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 38 000,00 krooni ja õigusabikulu katteks 37 592,35 krooni. Kohus loeb kostjale kohtukutse kätteantuks , milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega. toimunud eelistungile kostja ei ilmunud ja esitas taotluse istungi edasilükkamiseks, kohal olnud hageja palus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohtuotsuse põhjendused Poolte vahel .a. sõlmitud lepingust nr nähtub, et poolte vahel on võlaõiguslik suhe. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja eelistungile ei ilmunud. Kostja põhjus istungile mitteilmumiseks ei ole piisav, kostjal oleks olnud võimalik leida endale esindaja. Kostjat on hoiatatud, et istungile mitteilmumise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt

§ 410

teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on VÕS § 101 lg 1 p 1, mis sätestab võlausaldaja õiguse nõuda raha maksmise kohustuse täitmist, kui võlgnik seda rikub. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Juhindudes kuni kehtinud

§-ga 60 lg 1 tuleb hageja kohtukulud jätta kostja kanda. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 38 000,00 krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigituludesse ja § 61 lg 1 p 1 alusel õigusabikulu 35 592,35 krooni, so 5 % hagi rahuldatud osast.

§ 143

p 4 ja § 162 lg 1 alusel kuuluvad kostjalt väljamõistmisele riigituludesse ka kostjale hagimaterjalide ning kohtuotsuse ärakirja kättetoimetamise kulud summas 154,00 krooni. Maie Seppo kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.