2-05-2402/2

(4)kes omakorda omab õigust saada eluruumide omanikelt tasu neile osutatud ja nende poolt ostetud teenuste eest. Kuna elumaja Jxxx 53 Kohtla-Järve korteriomanikud ei moodustanud korterühistut ega valinud elamu majandamiseks muud vormi, siis kuni

1. juunini 2002 teostas elamu haldamist AS Kohtla Elamu kui eluruumide erastamisel kohustatud subjekt. Kostja eluruumi teenindamiseks on pooled sõlminud
2. detsembril 1995 eluruumi teenindamise lepingu, mille punktide 2 ja 4 alusel kohustus kostja tasuma hagejale igakuiselt jooksva kuu 25 kuupäevaks elumaja ehituskonstruktsioonide ja elamuosade teenindamise ja remondi eest vastavalt hageja poolt kinnitatud tariifidele. Tariifide muutmiseks ei olnud vaja saada eluruumi omanike nõusolekut. Vastavalt lepingule punktile 3 oli piisav teatada selleks korteri omanikele, kusjuures teatamine võiks olla ka suuline. Seoses elumaja Järveküla tee 53 elanike poolt esitatud avaldusega lõpetati hoolduskulude arvestamine alates
3. juunist 2002 ja eluruumide hooldamine anti üle eluruumide omanikele ja elanikele vastavalt elamu haldamise üleandmise-vastuvõtmise aktile. Korter kuulub kostjale omandiõiguse alusel. Kostja ei ole endale lepinguga võetud kohustusi täitnud. Hageja poolt osutatud ja ostetud teenuste eest ei ole kostja õigeaegselt tasunud. Alates
4. detsembrist 1995 kuni maja hooldamise üleandmiseni eluruumide omanikele
5. juunil 2002 on kostjale arvestatud hooldus- ja remondikulud põhisummas 9810,58 krooni, millest kostja on tasunud 5816,50 krooni. Seisuga
6. juuni 2002 moodustab kostja võlgnevus hageja poolt osutatud või ostetud teenuste eest põhisummas 3994,08 krooni, millele vastavalt eluruumi teenindamise lepingu punkti 5 järgi on arvestatud viivis seisuga
7. juuni 2002 summas 667,85 krooni. Kokku võlgnevus 4661,93 krooni. Hageja palub mõista välja kostjalt hageja kasuks hooldus- ja halduskulud summas 4661,93 krooni ning välja mõista kostjalt hageja kasuks kohtukulud summas 420 krooni. Kostja vastus Kohtule
8. detsembril 2005 esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja selgitab, et alates
9. detsembrist 1995 on ta korteri asukohaga Järveküla tee 53-10 KohtlaJärve omanik ja elas seal üksi. Kostja sõlmis
10. detsembril 1995 hagejaga lepingu, millega viimane kohustus teenindama eelmainitud elamut. Hageja oma kohustusi ei täitnud. Oma elamistingimuste kõlblikuks muutmiseks pöördus kostja mitmeid kordi, nii kirjalikult kui ka suuliselt, hageja poole järgmiste probleemidega: debalansseeritud küttesüsteem (ühte maja poolt köeti üle, teine pool, kus elas ka kostja, oli võimatult külm), veevarustuse ja kanalisatsiooni rikked, elektrisüsteemi rikked, hoovisisese liikluse piiramine. Mitte ühelegi pöördumisele ei järgnenud praktilisi samme. Hoolduslepingus, mis sõlmiti
11. detsembril 1995, oli elamu teenindamise tariif 1,85 kr/m
12. Korter, pindalaga 48,9 m2 pidi maksma 1,85 x 48,9 = 90,47 krooni kuus ning vaidlusaluse perioodi teenindamise summa on seega 7132,18 krooni, mitte aga 9810,58 krooni nagu seda on märgitud hagiavalduses. Lepingu kohaselt oli hagejal kohustus osutatavate teenuste tariifide muutumisel teatada sellest korteriomanikele üks kuu varem muutuste kehtima hakkamise päevast. Ajavahemikul 12/1995-06/2002 suurendas hageja tariife üheksal korral ning seega oli hagejal kohustus teavitada kostjat tariifide muutmisest samuti üheksal korral. Hageja seda tingimust mitte ühelgi korral ei täitnud ja seega rikkus lepingut. Kostjal oli raske orienteeruda tariifis ning küsimuses, kuhu raha kulutati, kuna makseteatisi esitati ebaregulaarselt. Kostja sai esimese ja ainukese makseteatise veebruaris 1997 (rohkem kui aasta peale lepingu sõlmimist). Selle makseteatise saamisega sai kostja teada, et tariif on 1,93 kr/m2, mitte 1,85 kr/m2, nagu oli märgitud 2

(4)lepingus. Kostja sai ka teada, et ta ei olegi selle korteri omanik, vaid on üürnik. Makseteatises ei selgitatud kostjale, millistest teenustest on jutt. Hoolduslepinguga nr 26

1. juunist 1996 kohustus hageja hooldama vara heaperemehelikult. Eluruumi teenindamise lepinguga on fikseeritud hageja konkreetsed kohustused. Küttesüsteemi debalansseerituse tõttu on talvel korteris temperatuur kõigest 14°C ja probleemi ei lahendatud. Sama oli ka veevarustuse ja kanalisatsiooniga, mis vanas elamus töötas väga halvasti. Korduvatele pöördumistele vaatamata keegi midagi ei teinud. Lepingus nr 26 sätestatud tasulisi teenuseid oli võimatu saada. Teenuste osutamisest keeldumist põhjendati materjalide ja detailide puudusega ning teenindava personali madala kvalifikatsiooniga. Kostja avaldusi hageja ei registreerinud. Kostja on seisukohal, et ta ei ole kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud. Kostja taotleb viivise maksmisest vabastamist. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning kohtukulud hageja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, et kostjale kuulub alates
2. detsembrist 1995 korter aadressil Jxxx Kohtla-Järvel üldpinnaga 48,90 m
3. Hageja ja kostja sõlmisid
4. novembril 1995 eluruumi teenindamise lepingu, mille kohaselt hageja kohustus teostama elumaja ehituskonstruktsioonide ja elamu osade teenindamist ja remonti ning majasiseste ja maja juurde kuuluvate tehnosüsteemide teenindamist ja remonti, kostja aga kohustus tasuma hagejale tariifi järgi 1,85 krooni m2 eest kuus, kusjuures hagejal oli õigus tariife muuta. Hageja lõpetas maja teenindamise
5. juunil
6. Alates detsembrist 1998 kuni teenindamise lõpetamiseni on kostja jätnud tasumata 3994,08 krooni ja perioodi eest juuni 1999 kuni teenindamise lõpetamiseni arvestas hageja viivist 667,85 krooni. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud eluruumi teenindusleping (tl 21). Kuni
7. juulini 2002 kehtinud tsiviilkoodeksi § 173 lg 1 sätestas, et kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse, planeerimisakti või lepingu sätetele. Lepingu kohaselt hageja kohustus teostama elumaja ehituskonstruktsioonide ja elamu osade teenindamist ja remonti ning majasiseste ja maja juurde kuuluvate tehnosüsteemide teenindamist ja remonti, kostja aga kohustus tasuma hagejale tariifi järgi 1,85 krooni m2 eest kuus, kusjuures hagejal oli õigus tariife muuta sellest kostjale teatades. Hageja esitatud arvetest novembrist 1999, detsembrist 2000, detsembrist 2001 ja juunist 2002 võib teha järelduse, et hageja on igakuiselt esitanud kostjale arveid ning arvetel kajastub ka tariif (november 1999 2,49 krooni, detsember 2000 2,84 krooni, detsember 2001 3,14 krooni ja juuni 2002 3,29 krooni). Seega on hageja kostjat kehtivast tariifist ja selle muutumisest regulaarselt teavitanud, kusjuures arvetel on ka näha tariifi järgi laekuvate summade kasutamise otstarve. Vastavalt lepingu p-le 4 kohustus korteriomanik tasuma hagejale igakuiselt jooksva kuu 15 kuupäevaks ning vastavalt lepingu p-le 5 arvestatakse mitteõigeaegse tasumise korral viivist 0,2% ulatatuses maksusummast iga viivitatud päeva eest. Hageja esitatud võlgnevuse arvestusest nähtub, et alates detsembrist 1998 kuni teenindamise lõpetamiseni on kostja jätnud tasumata 3994,08 krooni ja perioodi eest juuni 1999 kuni teenindamise lõpetamiseni arvestas hageja viivist 667,85 krooni. Samuti ilmneb, et võlgnevuse arvestus on kooskõlas tariifidega, mis nähtuvad esitatud arvetest. Vaidlust ei ole selles, et viivise arvestus on korrektne ja vastab lepingujärgsele viivisemäärale. 3

(4)Kostja väitel ei ole hageja oma kohustusi täitnud. Kostja on selle tõendamiseks esitanud avaldused Kohtla-Järve Linnavalitsusele 1994 ja 2000 aastast ning ühe dateerimata avalduse. Kohus leiab, et avaldused 1994 aastast ei ole asjakohased, kuna ei puuduta võlgnevuse perioodi. Avalduses 2000 aastast kaebab kostja selle üle, et detsembris on palju suurem küttearve kui oktoobris ja palub abi küttevõla kustutamisel. Kohus leiab, et nimetatud avaldus ei ole asjakohane, kuna puudutab küttevõlga ning sellest ei saa järeldada hooldustööde tegemata jätmist. Ka sellest, et kostja palus küttesüsteemi reguleerida, ei saa järeldada, et küttesüsteem tegelikult rikkis oli ja reguleerimist vajas ning et hageja seda põhjendamatult ei teinud. Muid tõendeid kostja oma väidete tõendamiseks esitanud ei ole, mistõttu kohus ei loe tõendatuks väidet, nagu oleks hageja jätnud oma kohustused täitmata või täitnud neid ebakvaliteetselt. Kohtu arvates ei saa lugeda tõendatuks kostja väidet, et kostja sai esimese ja ainukese makseteatise veebruaris 1997, kuivõrd see on vastuolus faktiga, et kostja on võlgnevust tasunud veel 1998, 1999 ja 2000 aastal, millest võib järeldada, et kostja oli võlgnevusest ja selle suurenemisest teadlik (vt laekumised võlgnevuse arvestuses). Kohus leiab, et viivisest vabastamiseks puuduvad kostjal alused, kuna kostja ei ole näidanud kohtule mõjuvate või vabandavate põhjuste olemasolu, mis takistasid tal võlgnevust tasuda või oleksid muutnud selle ebamõistlikuks. Toodud põhjustel asub kohus seisukohale, et kostja on õigustamatult jätnud tasumata lepingujärgse võlgnevuse ning temalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 3994,08 krooni ja viivis 667,85 krooni, kokku 4661,93 krooni. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /---/. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadus § 3 kohaldatakse enne 01. jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi on esitatud kohtule 06. juunil 2005. Kooskõlas enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1, mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hageja esitas hagiavalduses taotluse kostjalt kohtukulude väljamõistmiseks. Hageja kohtukuludeks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 420 krooni. Kohus rahuldab hagi täies ulatuses ning seega kuulub kostjalt välja mõistmisele hageja kohtukulud kokku 420 krooni. Peeter Pällin Kohtunik 4