lg 1 p 3 alusel tühistada seoses menetlusnormi olulise rikkumisega ja saata tsiviilasi uueks arutamiseks maakohtule.
järgi on tsiviilkohtumenetluse ülesandeks tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Eeldused asja õigeks lahendamiseks loob 4
lg 1 järgi peab kohus eelmenetluses välja selgitama hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende suhtes, poolte taotlused, poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma väidete põhjendamiseks. Kohus võib eelmenetluses määrata
Käesoleva asja materjalide kohaselt saatis kohus esitatud hagi kostjale ja kohustas teda kirjalikult vastama 16.01.2006. Kostja vastas kohtule 30.01.2006 ja selgitas, et ta hagi ei tunnista, kuna hageja ei ole kokkulepitud töid lõpetanud ja on töid tehes rikkunud kostja elamu fassaadi. Hageja juhatajaga oli kostjal väidetavalt kokkulepe tööde hinna alandamise kohta. Töid kostjale üle antud ei ole ega ole esitatud talle tasumiseks arveid. Kohus määras asjas eelistungi 02.03.2006 ja saatis pooltele kutsed. Toimikus ei ole andmeid eelistungi toimumise kohta. 09.03.2006 on maakohus määranud asja läbivaatamisele kohtuistungil 02.05.2006 (t. l. 44). 02.05.2006 toimunud kohtuistungil on maakohus ära kuulanud hageja tunnistaja ja asja arutanud sisuliselt. Apellant on kaebuses väitnud, et ta esitas kohtuistungil taotluse kuulata üle tunnistaja, kes teab tegelikult tehtud tööde kohta, kuid kohus oli juba asja arutamise lõpetanud ja jättis taotluse rahuldamata. Hinnates menetluse läbiviimist maakohtu poolt leiab kolleegium, et maakohus on jätnud asja menetledes eelmenetluse ülesanded täitmata. Kuna kostja vaidles hagile vastu põhjendustel, mis õiguslikult võivad anda aluse hagi rahuldamata jätmiseks, siis oleks pidanud maakohus eelmenetluses tegema pooltele ettepaneku tõendite esitamiseks. Kolleegium selgitab, et poolele, kellel ei ole esindajat ja kes ei oma õigusteadmisi, peab kohus vajadusel selgitama seadust ja võimalusi oma väiteid kohtumenetluses tõendada. Saates kutsed eelistungile, samas jättes selle läbi viimata, ning määrates koheselt asja läbivaatamiseks kohtuistungile, on maakohus menetlenud asja viisil, mis on menetlusosalistele segadust tekitav ja raskendab neil oma väidete ja neid põhistavate tõendite esitamist. Formaalselt läbi viidud eelmenetlus ei taga asjas õige lahendi tegemist.
lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsuse ja saata asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule ka selliste menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, mida ei ole sätestatud
Kolleegium leiab, et puudulikult läbiviidud eelmenetlust, kus on jäetud välja selgitamata olulised faktilised asjaolud ja neid põhistavad tõendid, ei ole võimalik läbi viia ringkonnakohtu poolt. Asjaolude esmakordne tuvastamine ja esitatud tõendite hindamine ringkonnakohtu poolt rikuks oluliselt poolte kaebeõigust. Riigikohus lähtub ringkonnakohtu otsuse põhjendatust kontrollides
Seega ei saaks ringkonnakohtu poolt esmakordselt tuvastatud asjaolusid pooled Riigikohtus vaidlustada. Eeltoodu tõttu leiab kolleegium, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja asi saata uueks arutamiseks maakohtule. Seoses asja uue läbivaatamisega tuleb menetluskulud jaotada maakohtul. Reet Allikvere Ülle Jänes Margo Klaar 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.