← Eesti

2-06-11385/8

Obsah (4)§ 82§1043§113§94

2-06-11385 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-06-11385 Otsuse kuupäev Jõhvi, 28. detsember 2006.a kell 15.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi Ergo Kindlustuse

§ 82

lg 7, 94 lg 1, lg2, 113 lg 1, lg2, välja mõista kostjalt: 1) võlgnevus 115 858.23 krooni; 2) määraga 9% aastas (9/365 ehk 0.0253424% päevas) arvestatud viivis 29,36 krooni päevas alates 12.05.2006 kuni kohustuste kohase täitmiseni; 3) hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. HAGI TAGAMINE

  1. Koos hagiga esitas hageja kohtule taotluse hagi tagamiseks, milles palus seada kostjale kuuluvale kinnisasjale kohtulik hüpoteek.
  2. Viru Maakohtu 17.05.2006 kohtumäärusega jäeti hagi tagamise avaldus käiguta ja anti hagejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, st. kohtuliku hüpoteegi ulatuse täpsustamiseks ja hagi tagamise kautsjoni tasumiseks.
  3. 22.05.2006.a hageja kõrvaldas puudused ja täpsustas, et taotleb kohtuliku hüpoteegi seadmist kostjale kuuluva kinnisasjale haginõude 115 858.23 krooni ulatuses.
  4. Viru Maakohtu 23.05.2006.a kohtumäärusega rahuldati hagi tagamise taotlus ja hagi tagamiseks seati kohtulik hüpoteek summas 115 858.23 krooni kostjale kuuluvale kinnistu Pärna ½ mõttelisele osale, asukohaga X hageja kasuks. KOSTJA VASTUS 2

(6)2-06-11385
  2. juunil 2006.a esitatud vastuses kostja tunnistas hagi osaliselt, s.o summas 56 769.68 krooni.
  3. Kostja tunnistas, et 12.08.2002.a toimunud liiklusõnnetuse põhjustajaks oli kostja, samuti seda, et kostja juhtis sõidukit olles alkoholijoobes.
  4. Kostja leiab, et hageja poolt 21.04.2003.a liikluskahju väljamaksu arvestus-otsuse nr 1 alusel tehtud nõue summas 46 088.55 krooni kostja vastu on aegunud.
  5. Pole millegagi tõendatud käsitluskulud summas 12 500 krooni. Kostja on hagejale teinud ettepaneku, tasuda 500 krooni kuus, kuid hageja polnud sellega nõus. Kostja väitel on ta tasunud 1 000 krooni, mitte 500 krooni, nagu kinnitab hageja.
  6. Kostja leidis, et seoses tema raske majandusliku olukorraga tuleks ta vabastada viivisnõudest. HAGEJA VASTUS
  8. juunil 2006.a esitatud hageja vastuse kohaselt aegumise kohaldamise nõue on alusetu. TsÜS §158 lg1 alusel katkeb aegumine ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnistamisega. Sama paragrahvi lõike 2 alusel võib nõude tunnistamine muuhulgas seisneda õigustatud isikule võlgnevuse osalises tasumises. 20.02.2006.a kostja tunnistas oma nõuet kirjalikult. Seega kostja väide, et 46 088.55 krooni nõue on aegunud, on alusetu.
  9. 03.02.2006.a kirjaga selgitas hageja kostjale, kuidas arvestatakse ning millest koosneb kahjutoimiku käsitluskulu. Oma 20.02.2006.a vastuses nõustus kostja tema vastu esitatud pretensiooniga, s.t. kostja on tunnistanud ka käsitluskulude nõuet.
  10. Hageja leidis, et hagiavalduses nõutud viivisemäär on mõistlik ning kompromissi puhul hageja on valmis loobuma viivisest. POOLTE SELETUSED KOHTUISTUNGITEL
  11. Kohtuistungil hageja esindaja jäi hagiavalduses ja oma vastuses kostja vastusele toodud põhjenduste juurde ja palus hagi rahuldada. Kuna pärast hagi esitamist kostja on tasunud hagejale 3 500 krooni, esindaja vähendas haginõuet ja palus välja mõista kostjalt 112 358.23 krooni. Esindaja palus välja mõista kotjalt viivis perioodi eest 12.05.2006.a-30.06.2006.a 0,0253424% võlgnevuselt päevas ning alates 01.07.2006.a 0,0267123% võlgnevuselt päevas. Samuti palus esindaja välja mõista kostjalt hageja poolt makstud riigilõiv ja hagi tagamise kautsjon.
  12. Kostja jäi oma vastuses hagile toodud põhjenduste juurde. Kostja võttis hagi õigeks vaid 56 769.68 krooni ulatuses, millest 4 000 krooni on juba tasutud. Ülejäänud nõudele, s.o hageja poolt 21.04.2003.a tehtud väljamaksele summas 46 088.55 krooni, palus kostja kohaldada aegumist. Viiviste osas kostja hagiga ei nõustunud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 3
(6)2-06-11385
  1. Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastustega hagile, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuid mitte hageja poolt nõutud ulatuses. Kahju hüvitamise põhjendatus
  2. Hagiavalduse kohaselt 12.08.2002.a toimus Ida-Virumaal Illuka vallas liiklusõnnetus, kus kostja, juhtides sõiduautot Volkswagen Golf reg. nr 939ALH, sõitis teelt välja vastu puud. Hagiavalduse juurde lisatud liiklusõnnetuse õiendi kohaselt kostja juhtis sõidukit alkoholijoobes ja liiklusavariis said kannatada nii kostja kui ka kaassõitja (t.lk. 12, 13). Kostjal oma vastuses hagiavaldusele ega ka kohtuistungil ei olnud vaidlust tema poolt alkoholijoobes liiklusõnnetuse põhjustamise, liiklusõnnetuses kaassõitja kannatada saamise ega hageja poolt kaassõitjale tekitatud isikukahju hüvitamise üle.
  3. Liiklusõnnetuse toimumise ajal oli kostja tsiviilvastutus kindlustatud hageja poolt, selle kohta 02.07.2002.a väljastati kostjale poolis nr L001999759T kehtivusega 03.07.2002.a - 02.01.2003.a (t.lk. 14-15). Raviteenuste arvete kohaselt kulutati kannatanu A. B. raviks ajavahemikus 12.08.2002.a kuni 22.08.2002.a 57 769.68 krooni, ajavahemikus 22.08.2002.a kuni 02.10.2002.a 44 768,55 krooni ja ajavahemikus 02.10.2002.a kuni 06.10.2002.a 1 320 krooni (t.lk. 18, 19, 21). Liikluskahju väljamaksu arvestus-otsuse nr. 1 kohaselt 25.04.2003.a hageja maksis Narva Haigla SA-le välja A. B. ravikulud 46 088.55 krooni. Liikluskahju väljamaksu arvestus-otsuse nr. 2 kohaselt 07.06.2004.a maksis hageja Ida-Viru Keskhaigla SA-le välja A. B. ravikulud 57 769.68 krooni (t.lk. 20, 22).
  4. Liikluskindlustuse seaduse (LKS ) §48 lg2 p2 tulenevalt kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kui sõiduki valdaja juhtis sõidukit, olles alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all. Kuna kostja tekitas kannatanule kahju juhtides sõidukit alkoholijoobes ja hageja on kannatanule tekitatud kahju hüvitanud, siis LKS §48 lg2 p2 alusel saab hageja nõuda kahju hüvitamist tingimisel, kui ta seaduses sätestatud korras ja tähtaja jooksul pöördub kohtusse kahju hüvitamise nõudmiseks.
  5. Kostja tekitas kahju õigusvastaselt. Kahju tekitamise ajal kehtis juba võlaõigusseadus (

).

§1043

alusel teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Alates 01.07.2002.a kehtima hakanud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §150 lg1 alusel kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat, mil õigustatud isik kahjust teada sai või pidi teada saama. LKS §42 lg1 kohaselt kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg kindlustuslepingu alusel on sama pikk kui kahju tekitamise eest vastutava isiku vastu. Sama paragrahvi 2 lõike järgi aegumine peatub nõude esitamisega kindlustusandjale kuni otsuse tegemiseni. Hageja otsused on liikluskahju väljamaksmiseks on kinnitanud 21.04.2003.a 46 088.55 krooni hüvitamiseks ja 04.06.2004.a 57 769.68 krooni hüvitamiseks. 23. Nõude 46 088.55 krooni väljamõistmiseks pole hageja pöördunud kohtusse seadusega ettenähtud tähtaja jooksul. Samas antud asjaolu ei ole hagi selles osas rahuldamata jätmise aluseks. 20.02.2006.a teatas kostja hagejale, et kahjutoimiku materjalidest selgub kahjuhüvitise 4

(6)2-06-11385 summa ja seaduslikult põhjendatud pretensiooni alus. Kostja nõustus pretensiooniga (t.lk. 56). Kostjale esitatud pretensioonis palus hageja tasuda 115 578.73 krooni, s.h käsitluskulud 12 500 krooni (t.lk. 52-55). TsÜS §158 lg1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnistamisega. Kuna alates 20.02.2006.a kuni hagile vastamiseni kostja pole hagejale nõude osaliselt mittetunnistamisest teatanud, siis pole nõude kostja vastu aegunud, sest alates 21.02.2006.a aegumine oli katkenud. Sellepärast ei saa kohus TsÜS §143 alusel kostja taotlust rahuldada ega hageja nõudele osaliselt aegumist kohaldada. §158 lg1 mõttest tulenevalt ei saa kostja ühelt poolt tunnistada nõuet kohtuväliselt ja teiselt nõuda kohtus aegumise kohaldamist. Kuna aegumine oli katkenud, on hagejal õigus nõuda kostjalt kogu enda poolt väljamakstud summa 103 858.23 krooni, millest kostja on hagejale juba tasunud 4 000 krooni. Seega hagi kuulub rahuldamisele 99 858.23 krooni ulatuses.
  1. Kostja on võtnud hagi 57 769.68 krooni ulatuses õigeks (t.lk. 41, 42). Sellest ta on juba tasunud hagejale 4 000 krooni (t.lk. 4, 50). Vastavalt TsMS §468 lg1 p1 53 769.68 krooni väljamõistmise osas kuulub kohtuotsus viivitamatu täitmisele. Juhtumi käsitluse kulud
  2. Mis puudutab kahju käsitluskulude hüvitamist, peab kohus vajalikuks märkida, et LKS §48 lg3 annab hagejale õiguse nõuda sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. Tulenevalt TsMS §230 lg1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
  3. Asjaolu, et kostja on kohtuväliselt nõude tunnistanud, ei vabasta hagejat tõendamise kohustusest. Liikluskindlustuse seadus ei kehtesta käsitluskulude määra. Põhjendamatu on hageja nõue kostjalt 15% ehk 12 500 krooni käsitluskulude saamiseks. Kohtule esitatud tõendite alusel kostja poolt põhjustatud liiklusõnnetusega seoses tegi hageja: 1) 21.04.2003.a kindlustusjuhtumiks tunnistamise otsuse (t.lk. 16); 2) 21.04.2003.a ja 04.06.2004.a liikluskahju väljamaksu arvestused-otsused (t.lk. 20, 22). Lisaks esitas hageja kostjale pretensioone. Et nimetatud tehingute tegemiseks kulus hagejal 12 500 krooni, pole tuvastatud.
  4. Hageja esindaja seletuste kohaselt käsitluskulu on arvestuslik. Olukorras, kus kostja ei ole hagiga nõus, ei saa kohus lugeda käsitluskulu põhjendatuks, ilma käsitluskulude aluseks olevatele materjalidele hinnangut andmata. Samas antud olukorras ei saa kohus ka jätta kostjalt käsitluskulu väljamõistmata. Kohus peab põhjendatud käsitluskulu suuruseks vaid 1.5% ehk 1 558 krooni, mis ei ole ülimäära kostjat koormav. Viivise määr
  5. Puudub alus viivise määra vähendamiseks. Põhjendamatu on kostja taotlus viivise tasumisest vabastamise nõudes.

§113

lg8 tulenevalt võib kohustatud isik nõuda viivise määra vähendamist vastavalt sama seaduse §162 sätestatule, kuid ei saa ta nõuda viivise tasumisest täielikult vabastamist. Hageja poolt arvestatud viivise määr on kooskõlas

§94

lg1 ja §113 lg1 sätestatud määraga, mistõttu jätab kohus viivise määra vähendamata. Kostjalt kuulub viivis väljamõistmisele alates hagi esitamisest – 12.05.2006.a kuni 30.06.2006.a määraga 0.0253424 % päevas ja alates 01.07.2006.a kuni kohtuotsuse täitmiseni määraga 0.0267123% päevas. Kohtukulud 5

(6)2-06-11385
  1. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel 6250 krooni riigilõivu, mis vastavalt TsMS §162 lg2 kuulub väljamõistmisele kostjalt. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
  2. 22.05.2006.a maksekorraldusega nr 1002755 maksis hageja Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 viitenumbriga 3100057484 hagi tagamise kautsjoni 5 792.91 krooni, mis vastavalt TsMS §149 lg5 esimesele lausele kuulub hagejale tagastamisele riigieelarvest.
  3. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §173 lg1, § 434, § 436, § 438, §440 lg1, lg2, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, §468 lg1 p1, § 631, § 632 sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.