2-06-1375/2

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Lukiina Vismann Määruse tegemise aeg ja koht 19. detsember kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-1375 Tsiviilasi Tallinna linna avaldus AS vastu vanema õiguste äravõtmiseks Asja läbivaatamise kuupäev 28.11.2006 kohtuistungil Menetlusosalised ja nende Avaldaja: TL P-T V kaudu Avaldaja esindaja: K P Asjast puudutatud isik:AS Asjast puudutatud isik :VS Tunnistaja: AM Tunnistaja EL, Tunnistaja VO Tunnistaja MM Tõlk: JT Avaldus rahuldada. esindajad RESOLUTSIOON 2006, Tallinn, Kentmanni Võtta ära AS`ilt VS`i suhtes. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele (TsMS § 478 lg 3). PKS § 54 lg 5 kohaselt saadab kohus kohtulahendi ärakirja 10 päeva jooksul lahendi jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus sünniakt asub ja kus laps asub. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 200 krooni. 1 Avalduse kohaselt AS on alaealine VS. V on korduvalt viibinud keskuse varjupaigas. Laps põhjendab kodust ärajooksmist te joomise ja kaklemisega. Mitmel korral on laps koju lubatud, kuid kodune olukord pole muutunud ja laps on tagasi pöördunud. kuni viibis laps sotsiaalse , sinna suunamise põhjuseks , hooldamatus õigusrikkumised, koolikohustuse eiramine ja alkoholi liigtarvitamine on töösse kaasatud MTÜ Lapsele oma kodu, mille klienditööst nähtub, et V hoiak suhtes oli süüdistav. Selgus, et peres tarvitati alkoholi, mille tulemusena tekkisid te vahel sageli tülid, mis lõppesid aeg-ajalt füüsilise vägivallaga. Kuna laps on väljendanud kindlat seisukohta, et koju tagasi minna ei taha, taotleb eestkosteasutus . Avalduse aluseks olevad asjaolud ja avaldaja nõue Puudutatud isiku AS seisukoht tunnistab, et milleski polnud tal õigus, on nõus vaatamas käima , suhtleb teel. Puudutatud isik VSi seisukoht V ei tea kas avaldab talle halba mõju. Ta kirjutas kirja ema kohta selleks, et tahtis minna kuna arvas, et seal on parem kui kodus. Tunnistaja AM tunneb last kuna laps on tema hoolealune ja tema on lapse tugiisik. Tema ei pea vajalikuks. Tema on nõus esindaja arvamusega, et ilma võõra abita kasvatamisega hakkama ei saa. Laps kuni aastani. Tema arvates linnal on aega, kui anda mingid tingimused ja kontrollida nende täitmist. Tunnistaja EL leiab, et on põhjendatud, kuna peres on vägivald. on . Laps on , on sellest teadlik, on olnud läbipekstuna. Tunnistaja VO kinnitab, et VSi allakäik on toimunud põhjusel, et tal ei laabunud kodused suhted. Suhted lapsega peaksid siiski säilima, sest on suur sõnaõigus. Tunnistaja peab oluliseks äravõtmist. Tunnistaja M M on seisukohal, et laps ei leia kodus emapoolset toetust. Tema arvates ei tule kasvatamisega toime ja seepärast pooldab . Tema on seisukohal, et emal puudub tahe midagi muuta. Kohtu määruse põhjendused Kohus, kuulanud ära avaldaja esindaja, asjast puudutatud isikud ja tunnistajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 50 lg-le 1 on l õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Vastavalt PKS § 54 lg 1 p-le 1 ja p-le 4 võib kohus ühe , eestkostja või eestkosteasutuse nõudel ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või avaldab lapsele muul viisil kahjulikku mõju. Asjas on tuvastamist leidnud, et puudutatud isik on kõrvale hoidnud oma kohustuse täitmisest kasvatamisel, jättes lapse ilma vanemlikust hoolitsusest. Avaldaja arvamusest selgub, et AS ei taga oma vajalikku turvalisust ja arengut soodustavat kasvukeskkonda ning tema käitumine avaldab lapsele negatiivset mõju. Tunnistajad on seisukohal, et kuna ei tegele pikemat aega hooldamise ega kasvatamisega, on parem kui . Kodus ei leia tähelepanu ja hoolitsust. TsMS § 559 lg 1 kohaselt kohus kuulab õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kohus võib lapse ärakuulamisest loobuda üksnes 2 mõjuval põhjusel. Tulenevalt eeltoodust lapse ärakuulamisest tuleks seega loobuda ainult erandlikel juhtudel, kui sellega kaasneks tõsine oht lapse tervisele või hingelisele tasakaalule. Asjast puudutatud isik VS oma tugiisiku juuresolekul kinnitab istungil, et ema kohta kirjutas, kuna tahtis minna arvates, et seal on parem, kuid siiski ei tea, kas avaldab talle halba mõju. Kohus leiab, et lapse on antud juhul vajalik lapse elu, tervise, arengu ja heaolu kaitseks ning toimub üksnes . vajab kasvamiseks elutervet sotsiaalset keskkonda. Seda on kinnitanud ka lapse kasvatamisega käesoleval ajal tegelev M märkides, et lapse kasvatamisega ei tule lapse toime. Turvalise kodu peavad lapsele tagama tema . ei suuda antud hetkel ega antud olukorras luua vajalikke minimaalseid sotsiaalseid ega materiaalseid tingimusi lapse normaalseks arenguks ja kasvamiseks ning tal puudub selleks ka vajalik tahe. on seisukohal, et on nõus last vaatamas käima ja kinnitab, et on abi palunud, kuid ei tunnista . Asjaoludest lähtuvalt on ilmne, et puudutatud isiku käitumine ei anna alust loota tema eluviiside muutumisele. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et esitatud avaldus on seaduslik, põhjendatud ja tõendatud, vastab lapse huvidele ja kuulub rahuldamisele. Samal seisukohal on ka avaldaja. PKS § 54 lg 5 kohaselt saadab kohus kohtulahendi ärakirja 10 päeva jooksul lahendi jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub, ja kasvatusasutusele, kus laps asub. Vastavalt TsMS § 172 lg 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. õiguste äravõtmise asjas tehakse lahend lapse huvides. Antud juhul ei ole põhjendatud lapselt menetluskulud välja mõista, mistõttu leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta täielikult riigi kanda. Lukiina Vismann Kohtunik 3