ja 409 lg 1 tulenevalt kohtule taotluse hageja I B `i poolt kohtukutsete vastuvõtmisest keeldumise ja korduvalt kohtuistungitele mitteilmumise tõttu hagi läbivaatamata jätmiseks ning kostja kantud kohtukulude väljamõistmiseks. Asja menetluse käik Tsiviilasi I B `i hagis AS MEKE Sillamäe vastu küttekulude ümberarvestuse nõudes on Narva Linnakohtu 17.11.2003 määruse alusel saadetud Lääne-Viru Maakohtu alluvusse sel ajal kehtinud
Tsiviilasi saabus saatekirjaga Lääne-Viru Maakohtusse 30.01.2004. Kuivõrd hagiavaldus ja selle lisad olid venekeelsed, tõlgiti need eesti keelde. 29.09.2004 määrati Lääne-Viru Maakohtu määrusega kohtu algatusel hagejale esindajaks advokaat riigi arvel: arvesse võeti hageja tervislikku seisundit, hageja ebapiisavat eesti keele oskust ja juriidilise ettevalmistuse puudumist. Hageja esindajaks määrati vandeadvokaat Lembit Nirgi, kelle abist on hageja menetluse käigus keeldunud. 17.08.2005 rahuldas kohtunik Maido Roots määrusega hageja taotluse kohtuniku taandamiseks. Peale taanduse rahuldamist algas asja arutamine uues kohtukoosseisus. 13.09.2005 väljastas kohus hagejale määruse tsiviilasja materjalide hulgas leiduvate dokumentide osas puuduste kõrvaldamiseks, s.o. dokumentide esitamiseks eesti keeles ja trükituna, muu hulgas ka tsiviiltoimiku teises köites lk 227 ja 234 sisalduvate uute avalduste (hagide) vormistamiseks vastavalt
Kuni puuduste kõrvaldamiseni ei pidanud kohus võimalikuks avaldustes sisalduvate uute nõuete osas seisukohta võtta. Puuduste kõrvaldamiseks määrati hagejale tähtaeg kuni 29.09.2005, märkides ühtlasi, et
lg 5 tulenevalt võib kohus üksnes vene keeles esitatud dokumendid jätta tähelepanuta. Hageja keeldus eesti keeles väljastatud dokumente vastu võtmast. 20.09.2005 väljastas kohus hagejale 13.09.2005 määruse tõlgituna vene keelde, selgitades ühtlasi võimalust puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja pikendamiseks, samuti põhjendatud taotluse esitamisel riigi kulul teise advokaadi abi kasutamiseks. Hageja tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldanud, samuti ei esitanud taotlust tähtaja pikendamiseks. 10.10.2005 kohtumäärusega jäeti
lg 1 ja 5 tulenevalt 13.09.2005 hagejale väljastatud määruses märgitud dokumendid tähelepanuta, teatades, et dokumendid tagastatakse hagejale määruse jõustumisel. 17.10.2005 esitas hageja kirjalikult taotluse kohtuniku taandamiseks, samuti taotluse asja saatmiseks Narva Linnakohtule. Kohtumäärusega 21.10.2005 jäeti hageja taotlus kohtuniku taandamiseks rahuldamata. 24.10.2005 edastati Viru Ringkonnakohtu poolt puuduste kõrvaldamiseks I B erikaebus Lääne-Viru Maakohtu määrusele 13.09.2005. 28.10.2005 kirjas kohustas kohus hagejat kõrvaldama erikaebuses esinevad puudused: tõendama määruse kättesaamise aega või esitama taotluse tähtaja ennistamiseks, tasuma erikaebuselt ettenähtud riigilõivu 60 krooni ning järgima
Puuduste kõrvaldamise tähtajaks määrati 10.11.2005, hoiatades, et
lg 2 tulenevalt võib kohus puuduste kõrvaldamata jätmisel tagastada erikaebuse määrusega. Kiri väljastati ka vene keeles. 28.10.2005 kaaskirjaga väljastati veelkordselt kohtumäärus 10.10.2005, samuti kohtumäärus 21.10.2005. 01.11.2005 tagastas Sillamäe postkontor kohtu väljastatud materjalid märkusega „hageja loobus nende vastuvõtmisest“. Ümbrikule tehtud käsikirjalise märkuse kohaselt nõudis hageja dokumentide väljastamist vene keeles „aknaga ümbrikus“. Dokumendid väljastati uuesti. 16.11.2005 edastas Viru Ringkonnakohus maakohtule „ekslikult ringkonnakohtusse saabunud“ hageja erikaebuse maakohtu 10.10.2005 kohtumääruse peale. 22.11.2005 tagastas kohus oma määrusega hageja 17.10.2005 esitatud erikaebuse selles tähtaegselt puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu. 22.11.2006 kirjaga kohustas kohus hagejat kõrvaldama 15.11.2005 ringkonnakohtule esitatud erikaebuses esinenud puudused hiljemalt 09.12.2006, s.o. tõendada määruse kättesaamise aeg või esitada tähtaja ennistamise taotlus, tasuda riigilõiv ning esitada kaebus
Kohus selgitas ka, et taotlust kohtualluvuse osas ei ole võimalik lahendada enne maakohtu määrustele esitatud erikaebuste lahendamist või kaebuste tagastamist hagejale. Kostja AS MEKE Sillamäe teatas 08.12.2005 kirjalikult, et veelkordseks kohtualluvuse muutmiseks alus puudub, kuna just hageja taotlusel oli antud tsiviilasi Narva Linnakohtust edastatud arutamiseks Lääne-Viru Maakohtule. 22.11.2005 väljastatud kiri koos kohtumääruste ja muude dokumentidega tagastati Lääne-Viru Maakohtule 28.12.2005 I B `poolt vastuvõtmatult. Kohus väljastas materjalid hagejale veelkordselt 06.01.2006, määrates puuduste kõrvaldamiseks uueks tähtajaks 26.01.2006. 06.01.2006 edastati Viru Maakohtu Rakvere Kohtumajale hageja taotlus asja üleandmiseks Narva Kohtumaja alluvusse, kuna nimetatud kohtumaja asub nii hageja elukoha kui kostja asukoha läheduses. Rakvere Kohtumajast väljastatud materjalid tagastati hageja poolt ümbrikule tehtud märkustega: „asi muudab alluvust, saata Narva kohtule“. Hageja poolt 25.01.2006 kohtumaterjalide vastuvõtmisest keeldumisel luges kohus
06.02.2006 jõustas 22.11.2005 kohtumääruse 17.10.2005 esitatud erikaebuse hagejale tagastamisega. Kuna hageja ei kõrvaldanud 15.11.2005 esitatud erikaebuses esinenud puudusi ka kohtu antud täiendavaks tähtajaks 26.01.2006, luges kohus postiasutuse poolt saadetise tagastamisel 11.01.2006 tehtud märkuse kohaselt „hageja keeldus vastuvõtmisest“, samuti 24.01.2006 materjalide tagastamisel märkusega „hageja sai saadetise 24.01.2006, hiljem loobus“
Ka alates 01.01.2006 kehtiva
lg 2 kohaselt, kui kaebuse esitaja jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata, keeldub kohus määrusega kaebust menetlusse võtmast 09.02.2006 Viru Maakohtu Rakvere Kohtumaja kohtumäärusega tagastati I B `ile tema poolt 10.10.2005 Lääne-Viru Maakohtu kohtumääruse peale esitatud erikaebus selles esinevate oluliste puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu. Saadetis tagastati Rakvere Kohtumajale 13.02.2006 märkusega „loobunud saadetisest“ 11.02.2006.
21.02.
tulenevalt kohtukutse hageja poolt kättesaaduks, rahuldas kostja taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks ning määras uueks kohtuistungi toimumise ajaks 14.08.2006, mille kohta väljastas pooltele kohtukutsed 02.06.
lg 1 p 1 kohaselt, kui hageja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, siis kohus kohale ilmunud kostja taotlusel p 1) jätab hagi läbi vaatamata; p 2) teeb hagi õigeksvõtul põhineva otsuse, kui kostja võtab hagi õigeks; p 3) lahendab asja sisuliselt; 4) lükkab asja arutamise edasi.
tulenevalt, kui isik seadusliku aluseta keeldub dokumendi vastuvõtmisest, loetakse dokument kättetoimetatuks alates selle vastuvõtmisest keeldumisest. Dokument jäetakse sel juhul saaja elu- või äriruumi või pannakse saaja postkasti. Ruumi ja postkasti puudumisel tagastatakse dokument kohtule. Asja materjalidest nähtub, et hageja, selleks seaduslikku alust omamata, on korduvalt jätnud Rakvere Kohtumajast tema aadressil väljastatud dokumendid vastu võtmata, seda ka siis, kui ta ise on konkreetse dokumendi (27.03.2006 kohtumäärus) väljastamist kohtult nõudnud. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et
sätestatu alusel saab kohus lugeda korduvalt väljastatud kohtudokumendid (ka kohtukutsed) hageja poolt kättesaaduks. Kohtuistungitele seadusliku takistuseta mitteilmumise tõttu on ka kostja taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks põhjendatud. Asja arutamise veelkordne edasilükkamine ei oleks põhjendatud, kuna hageja eelnevast käitumisest on ilmne, et ta jätkuvalt keeldub Rakvere Kohtumajast väljastatud dokumentide vastuvõtmisest.
§-is 409 toodud hageja kohtuistungile ilmumata jätmise õiguslikud tagajärjed on hagejale väljastatud kohtukutsetel teatavaks tehtud.
sätestatud menetlusdokumendi vastuvõtmisest keeldumise tagajärgi on kohtu poolt hagejale selgitatud alates 09.02.2006 asjas koostatud kohtumäärustes ja menetlusdokumentide väljastamise kaaskirjades. Kohus leiab ka, et
lg 1 sätestatud hagi läbivaatamata jätmise piiranguid antud asjas ei esine: hageja ei ole taotlenud asja läbivaatamist kirjalikus menetluses, kohtukutsete väljastamisel on järgitud selleks sätestatud nõudeid, kohtusse ilmumata jätmise põhjustest ei ole teatatud (
lg 1 p 1-3); samuti ei ole kostja hagi tunnistanud ega esitanud taotlust asja sisuliseks arutamiseks hageja osavõtuta (
lg 1 p 4 - 5).
lg 1 kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata määrusega.
lg 3 ja 4 tulenevalt võib hageja taotleda 14 päeva jooksul hagi läbivaatamata jätmise määruse kättetoimetamisest alates samas kohtus menetluse taastamist.
lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle uuesti kohtusse.
kohaselt maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, võib esitada määruskaebuse. Kostja on 18.10.2006 esitanud ka taotluse kohtukulude väljamõistmiseks hagejalt summas 1325.30 krooni seoses esindaja poolt asjas kantud sõidukuludega 17.05.2006 ja 14.08.2006.
Kohus leiab, et kostja kohtukulud koos vastavate tõendite esitamisega kuuluvad antud asjas väljamõistmisele hagejalt järelmenetluses.
lg 1 ja 3 alusel asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohus juhindus eeltoodust ja kohaldas
Kohtunik Ärakiri õige: Nooremreferent /allkiri/ Kohtumäärus jõustus 18. jaanuaril 2007.a Nooremreferent I.Külavee I.Golubev I.Golubev
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.