2-06-39464/1

2-06-39464 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Reet Laasmaa Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2007.a., Tallinn, Kentmanni 13 Tsiviilasja number 2-06-39464 Tsiviilasi AA hagi SA vastu elatise nõudes. Menetlustoiming Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine RESOLUTSIOON
2. Keelduda menetlusse võtmast AA hagi SA vastu elatise nõudes.
3. Määrus saata hagejale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada 10 päeva jooksul alates kättetoimetamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 200 krooni. Menetluse käik maakohtus .a on AA esitanud kohtule hagi SA vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt AA elab juures. Alates täisealiseks saamist ei ole hageja kostjalt elatisraha saanud. Hageja õpib . Hageja leiab, et kuivõrd ta õpib ülikoolis päevases õppes ning see põhjusel ei saa töötada, tuleb kostjalt vastavalt perekonnaseaduse § 60 lg-le 1 hageja kasuks välja mõista elatis 1 500 krooni kuus. Tulenevalt perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg-st 1 vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abivajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Hageja sünnitunnistusest nähtub, et ta on sündinud , mistõttu ta ei ole alaealine. Riikliku pensionikindlustusseaduse (RPKS) § 16 lg 2 kohaselt püsivalt töövõimetu on täielikult töövõimetu on isik, kellel esineb haigusest või vigastusest põhjustatud tugevasti väljendunud funktsioonihäire, mille tõttu ta ei ole võimeline tööga elatist teenima. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt osaliselt töövõimetu on isik, kes on võimeline tööga elatist teenima, kuid kes haigusest või vigastusest põhjustatud funktsioonihäire tõttu ei ole võimeline tegema talle sobivat tööd tööaja üldisele riiklikule normile vastavas mahus. Sama paragrahvi lõige 9 sätestab, et püsiv töövõimetus, selle tekkimise aeg, põhjus ja kestus tuvastatakse arstliku töövõimetuse ekspertiisiga VV kehtestatud korras. Hagiavalduse kohaselt on hageja töövõimetu, kuna ta õpib ülikoolis päevases õppes. Kohus on seisukohal, et ülikoolis õppimine ei tähenda, et isik on töövõimetu ning kuna hageja ei ole töövõimetu RPKS tähenduses, siis sel alusel ei saa hageja kostjalt elatist nõuda. 2-06-39464 PKS § 60 lg 2 kohaselt kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. tõendist nähtub, et hageja õpib alates bakalaureuseõppes. Haridusseadus sätestab eraldi põhikooli ja gümnaasiumi mõiste, kutseõppeasutuse mõiste ja ülikoolide mõiste (§-d 20, 21 ja 23). Kuivõrd hageja õpib ülikoolis, ei ole tal seaduslikku alust nõuda kostjalt elatist ka PKS § 60 lg 2 alusel, sest elatise saamise õigus on lapsel, kes õpib kas põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ning jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel. TsMS § 487 lg 3 kohaselt kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagiavalduse vastuvõtmisest tuleb keelduda. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 08.01.2007.a 2