alusel ajutise eestkostja määramiseks ilma vanemliku hoolitsuseta jäänud kaksikutele E S ja ES. Avalduse kohaselt MM ja HS kooselust on E ja ES. Pere elas , suvilatüüpi soojustamata majas, mis oli mõeldud ainult suvel elamiseks. Kodu oli väga antisanitaarses olukorras, kütmata, koristamata, kõikjal vedelesid suitsukonid. Voodipesu oli väga määrdunud, puudusid küttepuud ja elekter. E ja ES elasid koos vanematega kuni , IH p konstaabel AZ toimetas alaealised varjupaika põhjusel, et laste MM oli mitu päeva , ning ei suutnud seetõttu hoolitseda laste eest. Laste HS viibis . E ja ES viibisid alates Sealt läksid nad elama oma tädi, MO juurde. MO on laste M M . MO oli laste käekäiguga kursis ning leidis, et sellistes tingimustes ei saa lapsed elada ning eakohaselt areneda. Ta avaldas soovi tüdrukud enda kasvatada võtta. Lastel on M O väga lähedased suhted ning nad olid nõus tema juurde elama minema. vestles ML lastekaitse töötaja AL E ja ES. Lapsed tunnistasid, et vanemad olid sundinud neid , õppima pidid nad küünlavalgel, vanemate külalised tapsid ära laste jänese. Laste sõnul ei töötanud. Isa töötas, kuid tõttu vahetas ta tihti töökohti. ML korraldusega nr määrati E ja ES hooldajaks MO ning sõlmiti temaga perekonnas hooldamise leping. Leping lõppeb . MO pere koosseisu kuuluvad peale E ja ES veel tema elukaaslane MS ja MO KR kes on nõus sellega, et E ja ES elavad nendega koos ja ka sellega, et MO määratakse tüdrukute eestkostjaks. Perekond elab PL aadressil kolmekordses ridaelamus. Tüdrukutel on kahe peale üks tuba, neil on olemas kõik tingimused normaalseks arenguks. Lapsed kutsuvad MO ja M S „..” ja „…” ning bioloogilisi vanemaid nimepidi. Tüdrukud on oma eluga rahul ning soovivad elada koos MO ja MS ning nad on selle kohta andnud ka kirjaliku tunnistuse. MM tunnistas PL V toimunud ümarlaua koosolekul, ML lastekaitse spetsialisti AL, P LV lastekaitse spetsialisti MV ja laste hooldaja MO juuresolekul ,et ta ei ole võimeline oma lapsi E a ES kasvatama. Ta on nõus sellega, et tema lapsed jäävad elama tema MO juurde ja et PLV alustab menetlust äravõtmiseks ning eestkoste seadmiseks. E ja ES vanemate MM ja HS kooselu on lõppenud. MM elab oma tuttavate juures HS elukoht on avaldajale teadmata. MO sõnul ei toeta nad laste kasvatamist ning ei ole lastega kohtuda soovinud. HS on tütardele helistanud, kuid enamasti on ta olnud olekus. HS on ähvardanud lapsed MO ära võtta, seetõttu tunnevad E ja ES ennast ebakindlalt ning kardavad, et peavad koju tagasi minema. MM ja HS kuritarvitavad jooke, neil puudub stabiilne sissetulek ja elukoht. Nende elustiil ei võimalda neil täita oma vanema kohustust ning võimaldada oma E ja ES normaalseid tingimusi eakohaseks arenguks. PLV on alustanud toiminguid vanema õiguste äravõtmiseks MM ja HS ning MO määramiseks alaealiste E ja ES eestkostjaks. E ja ES on jäänud ilma vanemliku hoolitsuseta. ML ja MO vahel sõlmitud hooldusleping lõppeb . Eja ES kasvatamiseks ning isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks on vajalik seada eestkostjaks füüsiline isik. Juhindudes eeltoodust ja Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 555 lg 1 ja 5 palub avaldaja määrata ajutiselt kuueks kuuks alaealiste E ja ES eestkostjaks MO. 2 Kohtuistungil jäi TL esindaja avalduses esitatud seisukohtade juurde, kinnitades avalduses esitatud faktide õigsust ja palus avaldus ajutise eestkostja määramiseks rahuldada. Kahe ülejäänud MM lapse suhtes ( I ja ÕR) on samuti juba seatud eestkoste. Eestkostjaks on nende laste . .a toimunud istungil kinnitas puudutatud isik MO, et temaga on sõlmitud M LS osakonna juhataja poolt perekonnas hooldamise leping, mille alusel on ta võtnud enda juurde oma perekonda oma õe MM E ja ES. Koos elab perekond Lapsed õpivad teises klassis. Puudutatud isik kinnitas, et on nõus ka edaspidi lastele kodu pakkuma ja nende eest hoolitsema ning ta palus vormistada end ajutiseks eestkostjaks. Laste pärisvanemad ei ole aasta jooksul laste kasvatamisprotsessis osalenud ega nende käekäigu vastu huvi ilmutanud. Hooldusleping lõpeb ja selle lõppedes puudub laste perrejätmiseks juriidiline alus. Kohus vestles mõlema lapsega istungiväliselt. Vestlusest lastega selgus, et nad elavad juba üle aasta oma tädi MO juures Seal on suur ridaelamu boks, kus elab veel ka tädimees M S ja nende 14-aastane M ja M peavad lapsed oma emaks ja isaks, sest nad hoolitsevad nende eest hästi ja on heatahtlikud. Lapsed seletasid, et nad õpivad klassis. Koolis läheb hästi, hinded on head. Õppeained raskusi ei valmista. Kodus on neil omaette tuba. Oma pärisvanemate (MM ja HS) kohta rääkisid tüdrukud, et nad ei taha mingil juhul enam nende juurde sattuda, sest seal käisid kodus pidevalt tarvitasid vanemad. Neil käis külas tuttavaid, kes samuti jõid. Lastega kurjustati. Lapsed meenutasid palju meeldejäänud halba: ükskord olid nad nädala vältel praktiliselt söömata. Ema on purjus peaga ajanud taga nende ida-euroopa lambakoera. Isa purjus külalised laste silme ees ära nende sest tahtsid saada selle valget karusnahka endale. Ema ja isa käskisid tüdrukutel asju, sest varastasid ka ise (peamiselt ). Kogu aeg olid lapsed teadmatuses ja hirmul. Praegu uues kodus on neil hea ja kindel tunne ning nad tahavad sinna jääda kindlasti ka edaspidi. MM peavad nad oma emaks ja isaks. Kohus uuris avalduse juurde lisatud dokumentaalseid tõendeid: koopiaid E ja ES sünnitunnistustest (lk 8), koopia MO passist (lk 7), ES kirjalik nõusolek (lk 5), ES kirjalik nõusolek (lk 6), perekonnas hooldamise leping (lk 9), väljavõtted rahvastikuregistrist (lk 10, 13-21). Kohtumääruse põhjendused Kohus, ära kuulanud avaldaja esindaja seisukohad, puudutatud isiku, keda soovitakse määrata eestkostjaks, vestelnud lastega ja uurinud avaldaja poolt kogutud ja esitatud tõendeid, leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus juhindub oma järelduses Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 92-98. PKS § 92 kohaselt eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega, kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud või lapse üle, kes muudel põhjustel on jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. PKS § 95 sätestab, et eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja, kelle valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus ja isikut võib eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul.
lg 1 p 8 ja § 550 lg 1 p 1 kohaselt menetleb kohus avaldust hagita menetluse sätteid järgides. 3
sätestab esialgse õiguskaitse rakendamist.
lg 1 kohaselt kohus võib määrusega rakendada esialgset õiguskaitset ja määrata muu hulgas ajutise eestkostja, kui võib eeldada, et eestkostja määramise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht alaealise huvidele ning vähemalt seitsmeaastane piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega laps on eelnevalt ära kuulatud.
lg 4 kohaselt ajutise eestkostja valikul ei pea arvestama avaldaja tahet ega seaduses eestkostjale ettenähtud nõudeid.
Kohus võib ajutise eestkostja määrusega ametist vabastada, kui vabastamise eeldused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht eestkostetava huvidele (
lg 6).
lg 7 kohaselt määrus ajutise eestkostja määramise ja vabastamise kohta jõustub selle avalikult teatavakstegemisega. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et Eja ES vanemate täpne elukoht ja viibimiskoht ning tegevusala on avaldajale, puudutatud isikule MO, lastele ja ka kohtule teadmata. On tuvastatud ülalkirjeldatud tõenditega, et laste bioloogilised ehk seaduslikud vanemad ei hoolitse laste eest juba pikemat aega. Lapsed elavad uues perekonnas, kus kohtu arvates on tagatud nende turvalisus, tervis ja heaolu ning loodud vajalikud tingimused kasvamiseks, õppimiseks ja arenemiseks. Laste vajadused on rahuldatud. Lastele eestkostja määramine (esialgu küll ajutiselt) on seepärast kohtu veendumuse kohaselt põhjendatud ja kooskõlas nii Perekonnaseaduse kui Lastekaitseseaduse põhimõtetega, samuti Lapse õiguste konventsioonis sätestatuga. Kohus leiab, et täidetud on PKS § 95 lg 2-4 nõuded ja Marika Ojasalu puhul ei esine PKS § 96 nimetatud eestkostjaks olekut välistavaid asjaolusid. Kohus on jõudnud järeldusele, et Marika Ojasalu on sobiv isik oma õelaste E ja ESkasvatajaks ja nende teda võib määrata laste ajutiseks eestkostjaks. Kohus leiab, et laste pärisvanemate MM ja HS ära kuulamata jätmine ei ole hagita menetlust sätestavate menetlusnormidega vastuolus, sest
lg 3 kohaselt ei pea kohus vanemaid ära kuulama, kui sellest tekkiva viivitusega kaasneks ilmselt oht lapse huvid E.
lg 2 kohaselt, kui vanemate lapsed on antud eestkoste alla, ei pea kohus neid ära kuulama, kui ärakuulamine asja lahendamis E või asjaolude selgitamis E ilmselt kaasa ei aita. Kuigi last E ei ole eestkostjat seni veel määratud, on nad sisuliselt juba aasta aega elanud uues perekonnas vastavalt ML ja MO vahel sõlmitud lepingule. See asjaolu võimaldab kohtul kujundada oma veendumust vastavalt seaduse analoogiale, kui taoline on otseselt seaduses reguleerimata jäetud. Kohus viitab ka asjaolule, et hooldusleping lõpeb , laste bioloogiliste vanemate täpsed aadressid ja asukohad ei ole kohtule teada, sest Rahvastikuregistri elanike andmebaas annab mõlema vanema elukoha kohaliku omavalitsuse täpsusega (s.o. ML). Viivitus tooks kaasa määramatuse olukorra ja oleks ilmselt vastuolus laste huvidega ning kujutaks neile ohtu, mis tähendaks, et laste saatus pärast oleks juriidiliselt determineerimata. Seda ei saa kohtu arvates lubada. Raivo Einula kohtunik 4 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.