) § 550 lg 1 p 2 toimub kohtus vanema õiguste määramine lapse suhtes hagita menetluse korras.
kohaselt algatab kohus hagita menetluse omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel.
kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi; sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega menetlusosaliste hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 1 kohaselt võib kohus hagita perekonnaasja menetlemisel avalduse alusel või omal algatusel määrusega esialgse õiguskaitsena rakendada hagi tagamise abinõusid. Esialgse õiguskaitse rakendamisel kohaldatakse hagi tagamise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Lapse ema P M , kelle elu- ja töökohaks on xxxx, on samuti esitanud kohtule avalduse lapse R A ´i suhtes tema õiguste määramiseks ning taotleb lapse elukohana tema elukoha määramist. Kuna vanemate elukohad asuvad Euroopa Liidu erinevates liikmesriikides, siis kuuluvad edaspidi kohaldamisele ka Euroopa Liidu Nõukogu määruse nr 2201/2003 (määrus Brüssel II A ) sätted. Nimetatud määrus nr 2201/2003 käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega. Määruse art 8 kohaselt on liikmesriigi kohtutel vanemliku vastutuse asjus pädevus lapse suhtes, kelle alaline elukoht on hagi esitamise ajal selles liikmesriigis. Eelnevast tulenevalt on antud asjas pädevaks kohtuks vanema õiguste määramisel lapse suhtes Eesti kohus ning konkreetselt lapse elukohajärgne kohus , s.o. Viru Maakohus. Määruse nr 2201/2003 art 20 võimaldab kohtutel ka lapse suhtes vanema õiguste määramise asjades selles riigis viibivate isikute suhtes ajutiste kaitsemeetmete rakendamist vastava liikmesriigi õigusaktide alusel. Eeltoodud asjaoludel ning
lg 1 ja
lg 3 p 1 tulenevalt võib kohus hagi 3 tagamise abinõuna perekonnaasjas menetluse ajaks reguleerida vanema õigusi ühise lapse suhtes.
lg 2 kohaselt peab kohus enne alaealist puudutava esialgse õiguskaitse rakendamist küsima tema elukohajärgse valla- või linnavalitsuse arvamust, välja arvatud juhul, kui sellest tingitud viivitus kahjustaks ilmselt alaealise huvisid (
lg 2).
tulenevalt on kohus teavitanud Rakvere Linnavalitsust alaealisega seonduvast kohtumenetlusest.
lg 3 ja 4 tulenevalt peab kohus vajadusel ära kuulama mõlemad vanemad ning § 384 lg 4 ja § 559 tulenevalt võimaluse korral ka lapse enda. Kohus võib lapse ärakuulamisest loobuda üksnes mõjuval põhjusel. Esialgse õiguskaitse rakendamiseks on kohus 22.01.2007 Rakvere kohtumajas ära kuulanud mõlemad vanemad; nende ärakuulamise juures osales linnavalitsuse esindaja. Lapse isa E A peab esialgse õiguskaitse rakendamist vajalikuks, kuna tema õigused lapse suhtes on määramata ja tal puuduvad võimalused takistamaks ema poolt lapse äraviimist Eestist. Lapse ema P M teatas kohtule, et tema sooviks jääb edaspidi ise last kasvatada ning elada temaga koos xxxxl. Samas ta kinnitas, et on teadlik lapse Eestist kaasaviimiseks teiselt vanemalt nõusoleku saamise vajadusest. Lapse ärakuulamist ei pidanud kohus tema iga arvestades võimalikuks, leides, et laps oma ea tõttu ei oma veel piisavat kaalutlus- ja otsustusvõimet ning menetluse esemest teavitamisel võivad menetluse antud etapis kaasneda lapse kasvatusele kahjulikud tagajärjed. Vastavalt Rakvere Linnavalitsuse seisukohale on taotlus esialgse õiguskaitse korras lapse elukoha määramiseks põhjendatud, kuna laps on eelnevalt elanud koos isaga ning lapse huvidest lähtuvalt on vajalik säilitada ka kohtumenetluse ajaks talle võimalikult turvaline keskkond. Lähtudes taotluse aluseks olevatest asjaoludest ning vanemate poolt nende ärakuulamisel esitatud seisukohtadest, peab kohus põhjendatuks asjas esialgse õiguskaitse rakendamist ja kohtumenetluse ajaks lapse suhtes vanemate õiguste esialgset reguleerimist. Taotluse rahuldamine on kooskõlas ka hagi tagamise aluspõhimõtetega (
lg 1 ja 2), kuna vanemate õigused nende ühise lapse R A `i suhtes on seni määramata ning lapse teise riiki elama asumise korral oleks antud kohtumenetlus takistatud, samuti võib õiguskaitse rakendamata jätmine raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Kohtunik Ärakiri õige: Nooremreferent /allkiri/ Kohtumäärus jõustus 05. veebruaril 2007.a Nooremreferent I.Külavee I.Golubev I.Golubev 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.