Määrus jõustub päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti, kui seadusest ei tulene teisiti (
Määrusele saab määruskaebuse esitada isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus (
I Avaldus ja selle põhjendused Avalduse kohaselt on IT r, kel arstliku ekspertiisi otsuse järgi esineb tegevusvõime piiratud ning kes vajab kõrvalabi ja juhendamist eneseteenindamisel ning järelevalvet, kuna võib tekitada kahju iseenda või teiste elule, tervisele või varale. Tema abikaasa on määratud talle hooldajaks ning tema varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitseks ning kohustuste täitmiseks on vajalik määrata talle eestkostja. Eestkostja kohustusi on nõus hakkama täitma IT´i abikaasa A-LT. IT´i elukohajärgse kohaliku omavalitsusena palub avaldaja määrata nimetatud isikule eestkostjaks tema abikaasa. Menetluse kestel jäi avaldaja esindaja avalduse ja selle aluseks olevate asjaolude juurde ning palub menetluskulud jätta puudutatud isiku PT´i kanda. Sellesisulise avalduse kohaselt (t lk 29) lähtub avaldaja
lg-st 1 ja § 146 lg 1 p-st 2 ning lähtub asjaolust, et P.T on asjast huvitatud isik, kuivõrd eestkoste seatakse tema isa üle; vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 64 lg-le 1 on täisealine laps kohustatud oma abivajavat töövõimetut vanemat ülal pidama; suuliselt on avaldanud P.T avaldaja sotsiaalhoolekande osakonnale nõusolekut menetluskulude kandmiseks. 2 II Puudutatud isiku IT´i seisukoht Puudutatud isik ei olnud ärakuulamisel võimeline väljendama oma üheselt mõistetavat seisukohta avalduse osas. Küll aga väljendas ta usaldust oma abikaasa tegevuse vastu ja valmisolekut abikaasat ka edaspidi aktsepteerida. III Puudutatud isiku IT´i esindaja v/adv ET seisukoht Puudutatud isiku esindaja on seisukohal, et avaldus on seaduslik ja kuulub rahuldamisele. Eestkostja määramine on vajalik esindatava isiklike varaliste õiguste kaitseks, asjaajamisteks seoses ühisvaraga ning esindatava igapäevaelu korraldamiseks. On põhjendatud seada eestkoste I.T ´i kõigi asjade ajamiseks kolmeks aastaks. IV Puudutatud isiku A-LT´i kui IT´i abikaasa seisukoht Puudutatud isik toetab avaldust ja selle aluseks olevaid asjaolusid ning on nõus enda määramisega abikaasa eestkostjaks. Samuti kinnitab, et on teadlik eestkostja kohustuste ja õiguste sisust. V Puudutatud isikute PT´i ja TT´i kui IT´i seisukohad Puudutatud isikud on nõus avaldusega ja selle aluseks olevate asjaoludega ning ema määramisega isa eestkostjaks. V Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud menetlusosalised ära ja uurinud ning hinnanud kogutud tõendeid, sealhulgas ambulatoorse kohtupsühhiaatria eksperdi arvamust, leiab, et avaldus on tõendatud ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Riiklikult tunnustatud eksperdi PV arvamusega (ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi akt nr t lk 31) ja arstliku ekspertiisi otsusega nr (t lk 7-8) tõendatud, et IT kannatab nõdrameelsuse (dementsus tõvest) all, mistõttu ta ei ole võimeline kestvalt oma tegudest aru saama ja neid juhtima. Eksperdi arvamuse kohaselt vajab eestkoste seadmist kuni kolmeks aastaks ning eestkostja ülesandeks on kindlustada isiku ööpäevaringne hooldus ja järelevalve. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 kohaselt, kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Perekonnaseaduse (PKS) § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks, kes on tunnistatud teovõimetuks või kelle teovõimet on piiratud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 526 lg 1 kohaselt määrab kohus piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määrusega. Sama sätte lg 2 määrab kindlaks nimetatud määruse sisu. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsÜS § 8 lg-st 3, PKS § 92 lg-st 4 ja § 95 lg-dest 1, 2 ja 3 ning
ja § 531 lg 6 jõudis kohus järeldusele, et IT´i teovõimet tuleb piirata ja tema eeskostjaks on mõistlik määrata tema abikaasa A-LT, kes on andnud selleks ka kirjaliku nõusoleku. Eestkoste tuleb seada IT´i kõigi asjade ajamiseks, mis tähendab, et nimetatud isik on tunnistatud teovõimetuks muuhulgas valimisõiguse tähenduses ja ta kaotab käesoleva määruse jõustumisega hääleõiguse. Käesoleva määrusega seatud eestkoste lõpetamine või pikendamine tuleb kohtul otsustada määruse tegemisest hiljemalt kolme aasta möödumisel. 3
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. Sama sätte lg 3 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Antud asja puhul on tegemist hagita menetlusega, mille menetluskuludega seonduvat reguleerib
. Nimetatud sätte lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus on seisukohal, et lahend eestkostja määramiseks tehakse selle isiku huvides, kellele eestkostja määratakse. Nimelt selle isiku suhtes on sellisel juhul tuvastatud, et ta ei ole võimeline oma varalisi ja isiklikke õigusi ning kohustusi realiseerima ning tema huvides on, et tema õiguste/kohustuste teostamiseks ja tema igapäevase elu korraldamiseks oleks määratud konkreetne isik. Kohus ei nõustu avaldaja seisukohaga nagu tehtaks selline lahend eestkostet vajava isiku laste huvides. Laste õigused/kohustustused vanema suhtes ei muutu, kui viimasele ka määratakse eestkostja. PKS-i § 64-st tulenev ülapidamiskohustus oli nii enne vanema piiratud teovõimeliseks muutumist kui on ka edasi. Samas nimetatud kohustus ega PKS-i sätted ei reguleeri kohtumenetluses menetluskulude kandmist. Menetluskulude hüvitamine kohalikule omavalitsusele ei saa kuidagi sisalduda PKS-i §-st 64 tulenevas kohustuses. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kohtukulud antud asjas peavad jääma avaldaja kanda. Avaldaja näol on tegemist kohaliku omavalitsuse üksusega, mille ülesannete hulka kuulub vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) §-le 8 eestkosteasutuse töö korraldamine. PKS-i 11.peatüki sätetest aga tuleneb, et eestkosteasutuse kohustuste hulka kuulub nii eestkoste seadmiseks vajalike andmete kogumine ja ettevalmistamine kui kohtule eestkoste seadmise otsustamiseks avalduse esitamine. Avaldajal on võimalik saavutada P.T kohtuväline kokkulepe kulude hüvitamiseks, kuid kulude jätmine kohtulahendiga P.T kanda ei ole kooskõlas
-i mõtte ega eelpool analüüsitud sätetega. Imbi Sidok kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.