KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Iko Nõmm Otsuse tegemise aeg ja koht 06.12.2006.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-05-1106 Tsiviilasi xxx hagi xxx vastu 72 062 krooni saamiseks ja tahteavalduse tegemise kohustuse tuvastamiseks ning AS xxx Eesti vastu lepingu sõlmimise kohustuse tuvastamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja xxx (isikukood xxx, elukoht xxx), hageja esindaja Eleonora Pihlakas, kostja xxx (isikukood xxx, elukoht teadmata), kostja AS xxx Eesti (registrikood xxx, asukoht xxx Tallinn) ja kostja esindaja Kadri Valdre Kohtuistungi toimumise aeg 21.11.2006.a Kohtuistungil osalenud Hageja xxx ja kostja AS xxx Eesti esindaja esindaja Kadri Valdre isikud RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada xxx vastu osaliselt. 1.1 Välja mõista xxx 52 789,18 (viiskümmend kaks tuhat seitsesada kaheksakümmend üheksa krooni ja kaheksateist senti) krooni xxx kasuks. 1.2 Tuvastada xxx kohustus teha tahteavaldus anda üle xxx liisinglepingu nr xxx täitmisest tulenev õigus saada Tallinnas xxx asuva Harju Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr 12767001 kantud korteriomandi omanikuks.
- Jätta hagi AS-xxx vastu rahuldamata. Kohtukulude jaotus Välja mõista xxx kohtukuludena riigilõiv 3 750 (kolm tuhat seitsesada viiskümmend) krooni xxx kasuks. 1 Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt elab hageja koos perega Tallinnas xxx asuvas korteris. 1999.aastal sattus hageja pere majanduslikult raskesse olukorda ega suutnud tasuda korteri kommunaalkulude eest. Hagejal tekkis kommunaalmaksete võlg 14 000 krooni. Hagejat ähvardati väljatõstmisega ja laenu võtmise võimalust hagejal ei olnud. Kostja xxx pakkus hagejale abi majanduslikult raske olukorra lahendamiseks selliselt, et soetab hageja korteri AS-iga xxx sõlmitava liisinglepingu alusel 260 000 krooni eest ja hakkab igakuiselt ise maksma liisingmakseid kuni liisingu summa tasumiseni. Peale liisingu summa tasumist vormistatakse korter tagasi hageja nimele ning sellega seotud kulud jäävad kostja kanda. Hageja aga omalt poolt kohustub andma kostjale liisinguettevõttelt korteri eest saadud 142 000 krooni ja kinnitama, et on liisingettevõttelt saanud täiendavalt 104 000 krooni, mida arvestatakse kostja omafinantseeringuna. Kokku annab sellisel viisil hageja kostjale 246 000 krooni, millest on maha arvatud 14 000 krooni, mida hageja vajas kommunaalkulude võlgnevuse kustutamiseks. Eeltoodu paikapidavuseks allkirjastas xxx 25.08.1999.a kinnituskirja. 16.08.1999.a müüski hageja talle kuulunud korteri AS-ile xxx hinnaga 260 000 krooni. Hageja pangaarvele kanti üle 156 000 krooni ja lepingusse märgiti, et ülejäänud 104 000 krooni sai hageja AS-ilt xxx enne lepingu sõlmimist. Pangaarvele laekunud 156 000 kroonist andis hageja 142 000 krooni xxx liisingmaksete tasumiseks ja 14 000 krooni kasutas kommunaalmaksete võlgnevuse kustutamiseks. 2004.a lõpetas xxx liisingmaksete tasumise. Kartes korteri sundmüüki oli hageja sunnitud võtma laenu liisingmaksete võla tasumiseks ja hakkas alates 2004.a märtsikuust tasuma ise kostja eest igakuiseid liisingmakseid AS-ile xxx Eesti. Kokku on hageja tasunud kostja eest seisuga 15.07.2006.a liisingmakseid 72 062 krooni, kindlustusmakseid 942 krooni ja maa erastamise eest 490 krooni. Hageja on püüdnud jõuda xxx kokkuleppele, et viimane täidaks liisinglepingust tulenevaid kohustusi või annaks liisinglepingust tulenevad liisinguvõtja õigused ja kohustused hagejale üle. Kostja ei ole vaatamata lubadustele liisinglepingut täitnud ega liisinglepingust tulenevaid kohustusi ja õigusi hagejale üle andnud. Tänaseks on hageja kostja eest kõik liisinglepingust tulenevad kohustused AS xxx Eesti ees täitnud, kuid õigus saada korteriomandi omanikuks kuulub liisinglepingu järgi endiselt xxx. Eeltoodu põhjal palub hageja tuvastada xxx kohustus loovutada Tallinnas xxx asuva korteri omanikuks saamise õigus hagejale. Samuti palub hageja mõista xxx välja hageja poolt kostja eest tasutud liisingmaksed summas 72 062 krooni ja jätta kohtukulud xxx kanda. Esialgselt palus hageja mõista xxx välja ka korteriomandi ümbervormistamise kulud 7 000 krooni, kuid kohtuistungil hageja loobus nimetatud nõudest (tl 114). 2 Et saada korteri omanikuks, palub hageja kohustada AS-i xxx Eesti sõlmima hagejaga xxx sõlmitud liisinglepingut. Kostjate vastuväited Kostja xxx elukoht ei ole kohtule teada. Hagimaterjalid ja kutse kohtuistungile toimetati kostjale kätte Ametlikes Teadaannetes 19.06.2006.a ja 26.09.2006.a avaldatud teadaannete kaudu. Kostja ei ole hagile vastuväiteid esitanud ega kohtuistungile ilmunud. Kostja AS xxx poolt esitatud vastuväidete kohaselt ei ole kostjal midagi selle vastu, kui vaidlusaluse korteriomandi omanikuks saab xxx asemel hageja. Kostja kinnitab, et kõik liisinglepingu järgsed kohustused on kostja ees täidetud, kuid ilma xxx vastavasisulise nõusolekuta ei ole kostjal õiguslikku alust anda korteri omandit üle hagejale. Kuna tegemist on vaidlusega hageja ja xxx vahel, jääb kostjale tema roll ja osalemisvajadus käesolevas kohtumenetluses arusaamatuks. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad, uurinud esitatud dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi on xxx vastu osaliselt põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada. Hagi AS xxx Eesti vastu ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtule esitatud kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt kuulub xxx asuv ja Harju Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr 12767001 kantud korteriomand AS-ile xxx (tl 17). xxx Eesti on saanud enne korteriomandi kinnistamist nimetatud korteri kui vallasasja omanikuks hagejaga 16.08.1999.a sõlmitud ostu-müügilepingu alusel (tl 11). Vastavalt ostu-müügilepingu p-le 2.1 on hageja müünud korteri AS-ile xxx Eesti 260 000 krooni eest ja kinnitanud p-s 2.2, et on enne lepingu allkirjastamist saanud ostjalt 104 000 krooni (tl 11). Ülejäänud 156 000 krooni on AS xxx maksnud 24.08.1999.a hageja pangaarvele (tl 22 pöördel). Samal kuupäeval on hageja nimetatud summast 155 629 krooni sularahas pangaarvelt välja võtnud. Liisinglepingu nr 993137L maksegraafikust nähtuvalt on kostja xxx liisinguvõtjana kohustunud tasuma AS-ile xxx Eesti Tallinnas xxx asuva korteri eest kokku 260 000 krooni. Nimetatud summast on arvestatud 104 000 krooni avansiliseks makseks ja 156 000 krooni maksegraafiku järgselt tasumisele kuuluvaks summaks (tl 17 pöördel). AS xxx Eesti poolt 15.10.2004.a xxx saadetud teatise kohaselt ei ole xxx täitnud liisinglepingust nr xxx tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ja on võlgnenud 15.10.2004.a seisuga tasumata liisingmaksetena kokku 42 290,56 krooni. Ühtlasi on xxx hoiatatud, et võlgnevuse likvideerimata jätmise korral kavatseb AS xxx liisinglepingu üles öelda ja liisinguesemeks oleva korteriomandi enampakkumise korras võõrandada (tl 19). Hageja pangakonto väljavõttest nähtuvalt on hageja asunud alates 15.03.2004.a tasuma xxx eest liisingmakseid. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1018 lg 1 p 2 sätestab, et kui isik teeb midagi teise isiku kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal VÕS §-s 1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele. Vastavalt VÕS § 1023 lg-le 1 võib käsundita asjaajaja nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused. Kulutuste hüvitamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist pidada mõistlikult vajalikuks. 3 Arvestades asjaolu, et xxx oli 15.10.2004.a seisuga tekkinud liisingmaksete võlgnevus AS xxx Eesti ees ja viimane oli xxx hoiatanud liisinglepingu üles ütlemise ja liisingueseme enampakkumisel võõrandamisega (tl 19), vastas kohtu hinnangul hageja poolt xxx eest liisingmaksete maksmine xxx huvile ja eeldatavale tahtele. Samuti vastas xxx huvile ja eeldatavale tahtele hageja poolt liisingueseme juhusliku hävimise riski maandamine liisingperioodi jooksul kindlustusmakse tasumise läbi. Kuna AS xxx on hageja poolt makstud summade näol lugenud xxx kohustused täidetuks, tuleb pidada hageja poolt tehtud kulutusi mõistlikult vajalikuks. Tõendeid selle kohta, et xxx oleks andnud hagejale õiguse tema eest liisingu- ja kindlustusmaksete tasumiseks, ei ole kohtule esitatud. Hageja pangakonto väljavõttest nähtuvalt on hageja tasunud kostja eest perioodil 15.03.2004.a-06.12.2006.a liisingmakseid kokku 29 727,12 krooni (tl 21 ja 21 pöördel). Hageja on samal perioodil tasutud summade arvestuses liitmistehte tegemisel eksinud (tl 93). Perioodil 11.01.2005.a14.09.2005.a on hageja tasunud kostja eest kokku 22 167,06 krooni (tl 95 ja 96). Hageja on toonud arvestuses välja ka kostja eest väidetavalt
- aastal makstud summad, kuid tõendeid nende tasumise kohta ei ole hageja esitanud. Eeltoodu põhjal saab hageja pangakonto väljavõtete põhjal lugeda hageja poolt kostja eest liisingmaksetena tasutuks kokku 51 894,18 krooni. Pangakonto väljavõttest nähtub samuti, et hageja on tasunud 02.07.2005.a korteriomandi kindlustusmakse summas 895 krooni (tl 96). Arvestuses toodud 942 krooni suuruse kindlustusmakse (tl 93) tasumise kohta ei ole kohtule tõendeid esitatud. Samuti ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja on kostja eest tasunud korteri erastamisele kulunud 495 krooni. Eeltoodu põhjal tuleb xxx mõista hageja kasuks välja käsundita asjaajamise kulutuste hüvitisena 52 789, 18 krooni. Kohtule esitatud xxx poolt 25.08.1999.a antud kinnituskirjast nähtuvalt on kostja kohustunud liisinglepingu järgsete summade tasumise järel andma õiguse saada korteri omanikuks üle hagejale (tl 10, tõlge tl 94). Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-le 11 kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, enne võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse jõustumist kehtinud seadust. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu sätetele ning vastavalt TsK §-le 174 ei ole kohustise täitmisest ühepoolselt keeldumine lubatud. TsK § 216 lg 1 võimaldab nõudeõigust loovutada, kui see ei ole vastuolus seaduse või lepinguga või kui nõue ei ole seotud võlausaldaja isiksusega. Kehtiva tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, võib tahteavaldust asendada kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu. Kuna kostja ei ole endale 25.08.1999.a kinnituskirjaga võetud kohustust anda hagejale üle õigus saada peale liisinglepingu täitmist korteriomandi omanikuks senini täitnud, tuleb kinnituskirjale tuginedes tuvastada xxx kohustus teha sellesisuline tahteavaldus. Hageja nõue AS xxx vastu kohustada viimast sõlmima hagejaga xxx sõlmitud liisinglepingut tuleb jätta rahuldamata. Nagu eelpool märgitud, ei ole vaidlust selle üle, et liisinglepingust nr 993137L tulenevad kohustused on AS-i xxx Eesti ees juba täidetud ja et AS-l xxx Eesti on tekkinud kohustus anda liisinguesemeks olnud vara omandiõigus üle selleks õigustatud isikule. Kostja xxx Eesti on õigusliku aluse tekkimise tingimusel nõustunud hageja sooviga saada xxx asemel korteri omanikuks. Kuna kohus on tuvastanud xxx kohustuse anda liisinglepingu täitmise järgselt tekkinud omanikuks saamise õigus üle hagejale, saab AS xxx käesolevale kohtuotsusele tuginedes anda korteri omandiõiguse xxx asemel üle hagejale. AS-i xxx Eesti ja hageja vahel liisinglepingu sõlmimine ei ole nimetatud kohustuse täitmiseks vajalik. 4 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne 01.01.2006.a alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega. Hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 4 500 krooni (tl 9). Ja palunud ülejäänud menetlustoimingute tegemisel ennast riigilõivu tasumisest vabastada. Arvestades hagi rahuldamise osa, kuulub tasutud riigilõivust xxx hageja kasuks kohtukuluna väljamõistmisele 3 750 krooni. Hageja esindaja poolt 27.11.2006.a esitatud õigusabikulusid tõendav dokument (tl 117) tuleb jätta tähelepanuta, kuna vastavalt kuni 31.12.2005.a TsMS § 60 lg-le 3 tuleb kohtukulusid tõendavad dokumendid esitada enne kohtuvaidlusi. Iko Nõmm kohtunik 5