) § 524 lg 5 p 1 alusel kohus TJ isiklikult ära ei kuulanud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL Kohtuistungil kõik kohalolnud menetlusosalised toetasid avaldust. Avaldaja esindaja palus avalduse rahuldada. Puudutatud isik EM seletas, et T. J ei ole võimeline tegema mingeid tehinguid ega saa aru valimisõiguse tähendusest. E. M kinnitas nõusolekut tema määramiseks TJ eestkostjaks kolmeks aastaks. T. J esindaja riigi õigusabi korras advokaat T. M. H on seisukohal, et eestkoste määramine on TJ huvides ning toetas EM eestkostjaks määramist. AH leidis, et T. J tuleb eestkoste määrata kolmeks aastaks ning TJ ei ole võimeline teostama valimisõigust. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
lg 1 p 5 alusel kohus lahendab täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise hagita menetluses.
lg 1 kohaselt kohus vaatab hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 5 alusel kohus kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Tulenevalt
lg 5 sätestab, et kui eestkoste seatakse eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Tutvunud asjas kogutud tõenditega ja kuulanud ära menetlusosalised, kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja rahuldab selle. TJ tütar EM on andnud nõusoleku enda määramiseks TJ eestkostjaks. E. M u TJ tütrena on kursis TJ soovide ja vajadustega. PerekS § 96 sätestatud eestkostjaks määramist takistavad asjaolud E. M puhul puuduvad. Kohus leiab, et TJ tuleb eestkostja määrata
Eestkoste tuleb seada TJ kõigi asjade ajamiseks ja lugeda TJ valimisõiguse tähenduses teovõimetuks. Heli Käpp Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.