2-06-4719/7

2-06-4719 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember
2. a Tallinn Tsiviilasja number 2-06-4719 Tsiviilasi KÜ xxx hagi xxx vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg • • • Hageja xxx (registrikood xxx, asukoht xxx Harjumaa) esindaja Ljubov Fesjuk Kostja xxx (isikukood xxx, elukoht xxx Harjumaa) Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta hagi rahuldamata aegumise tõttu. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on poolel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED xxx esitas 06.03.2006 xxx vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista võlgnevus 2089.37 krooni. Hageja palus kostjalt välja mõista ka kohtukulud. Kohus asendas 23.10.2006 määrusega hageja avalduse alusel kostja xxx kostjaga xxx. Hagiavalduse kohaselt kehtestati xxx 24.08.1998 otsusega nr 53 elanikkonnale kapitaalremondi maksumäär 2 krooni ruutmeetri kohta. Nimetatud maksekohustus kehtis ka kõigile xxx elanikele. xxx 15.02.2004 üldkoosolekul otsustati kapitaalremondifondi võlg üle võtta. xxx Kinnisvarahaldus OÜ andis 02.03.2004 kokkuleppega võlgnevused hagejale üle. Xxx Kinnisvarahaldus OÜ kogus korterite omanikelt remondiraha korteriomandiseaduse (edaspidi KOS) § 15 lg 6 p 4 alusel. 1 Kostjale kuulus korter xxx. Kostja võlgnevus tekkis alates 31.05.2001 ning 02.03.2004 oli võla jääk 2560 krooni. Kostja müüs korteri xxx, kes on nõuet tunnustanud, asudes seda tasuma. Seisuga 01.02.2006 lasub korteril võlg remondifondi summas 1509.33 krooni. Hageja soovib nõuda kostjalt ka viivist summas 580.04 krooni. Hageja on esitanud xxx arve võla ja viiviste tasumiseks. Hageja on andnud xxx korduvalt täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks, kuid võlga ei ole tasutud. Kokku lasub korteril võlgnevus summas 2089.37 krooni. Hageja leiab, et hagi ei ole aegunud, kuna seadusest tuleneva nõude aegumise tähtaeg on TsÜS § 149 alusel 10 aastat. Hageja nõue tuleneb seadusest, s.t xxx Linnavolikogu 24.08.1998 otsusest nr
3. Enne xxx OÜ poolt hagejale nõude loovutamist ei saanud hageja kostjale nõuet esitada. Kuna xxx lubas võla tasuda, ei olnud hagejal põhjust kohtu poole pöörduda hagiga xxx vastu kuni Riigikohtu 02.11.2005 lahendini nr 3-2-1-105-
4. Hagi aegumisele tuleb rakendada TsÜS § 146 lg 4, kuna kostja rikkus oma kohustusi tahtlikult. Kostja kuulus hageja juhatusse kuni 15.02.2004 ning hageja eeldas, et kostja täidab oma kohustusi hageja ees. Kostja rikkus hea usu põhimõtet. KOSTJA VASTUVÄITED xxx vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuse kohaselt oli ta 16.06.2002 kuni 15.02.2004 xxx juhatuse liige ning 26.01.2003 kuni 15.02.2004 xxx esimees. Kostja võttis dokumendid xxx Kinnisvarahalduse OÜ-lt ise vastu ning maja võeti üle ilma võlgadeta. Kostja palus TsÜS § 146 lg 1 alusel kohaldada hageja nõudele aegumist. MENETLUSLIKUD SEISUKOHAD Kohus andis TsMS § 405 lg 1 alusel 23.11.2006 määrusega pooltele tähtaja 12.12.2006 väidete esitamiseks ning määras kohtuotsuse kulutamise ajaks 19.12.
5. Hageja esitas 12.12.2006 taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks, kuna kostja ei ole hagile vastanud ning taotluse kohtuotsuse väljakuulutamise tähtaja pikendamiseks, et kostja vastuse kohta arvamus anda. Kohus leiab, et hageja taotlused ei kuulu rahuldamisele. Kohus leiab, et hageja taotlused tuleb jätta rahuldamata. Kostja esitas pärast kolmanda isikuna protsessi kaasamist kirjaliku taotluse haginõude osas aegumise kohaldamiseks (tl 58). Sama taotluse esitas kostja ka 12.12.2006 vastuses hagile. Muid sisulisi vastuväiteid hagile ei ole kostja esitanud. TsMS § 208 lg 3 kohaselt alustatakse kostja asendamisel asja läbivaatamisega algusest peale, kuid kohus ei saa jätta tähelepanuta kostja poolt kolmanda isikuna esitatud vastuväidet. Kohus leiab, et antud juhul on kostja hagile vastuväite esitanud ning tagaseljaotsust ei ole võimalik teha. Kohus ei pea põhjendatuks ka kohtuotsuse kuulutamise edasilükkamist. Kuna hagihind on 3898.20 krooni, menetleb kohus hagi TsMS § 405 alusel lihtsustatud korras, järgides üldisi menetluspõhimõtteid. Kohus on andnud pooltele võimaluse oma seisukohti väljendada ning tõendeid esitada. . Hageja on esitanud oma seisukoha hagi aegumise kohaldamise osas, muid sisulisi vastuväiteid ei ole kostja esitanud. MAAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata aegumise tõttu. Harju Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri väljavõtte kohaselt kanti kostja xxx asuva korteri xxx omanikuna registrisse 01.03.
6. Kostja müüs korteri xxx, kes kanti omanikuna kinnistusraamatusse 20.03.2003 (tl 4, 15-17). Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et ta kasutas vaidlusalust korterit ka enne tema omanikuna kinnistusraamatusse kandmist. 2 xxx palub xxx välja mõista kommunaalteenuste võlgnevuse. xxx OÜ andis 02.03.2004 kokkuleppega hagejale üle kasutamata remondiraha ning elanike võla (tl 47). Hageja esitatud dokumentidest nähtuvalt oli korteril xxx võlg perioodi 1998-2001 eest 2560 kr (tl 6). xxx Kinnisvarahalduse OÜ kirja kohaselt arvestati
7. a septembrist kuni
8. a veebruarini kostjale võlgnevust 3456 krooni ning kostja tasus sellest 896 kr. Seisuga 13.02.2003 oli kostja võlgnevus 2560 krooni, mis anti korteriühistule sissenõudmiseks (tl 40). Hageja esitatud tabelist ei selgu üheselt, kui suur oli kostja võlg millisel hetkel (tl 68-69). Seega ei ole hageja esitatud tõenditest üheselt aru saada, kas võlg tekkis perioodi 1998-2001 eest, või kuni
9. a veebruarini. Hageja ei osanud ka ise 19.09.2006 kohtuistungil selgitada, kui suur oli kostja võlgnevus ühistu asutamisel. Korteriühistu kanti registrisse 22.11.2002 (tl 8). Kostja on palunud kohaldada hagi aegumist. xxx Linnavolikogu 24.08.1998 otsusest nr 53 (tl 39) nähtuvalt alustati 01.09.1998 elanikelt kapitaalremondi rahade kogumist elamispinna üüri piirmäära ulatuses. Hagejal on võimalik esitada kostja vastu nõue kuni kostjal omandiõiguse tekkimiseni 01.03.2002 elamuseaduse § 37 ja xxx Linnavolikogu 24.08.1998 otsuse alusel. Nimetatud nõude osas sätestas 01.09.1994 kuni 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 113 lg 1, et hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg on 10 aastat. Hetkel reguleerib üürisuhet võlaõigusseadus. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕRS) § 9 lg 1 kohaselt kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut ka enne 01.07.2002 tekkinud aegumata nõuetele. VÕRS § 9 lg 2 kohaselt kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 01.07.2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 01.07.
10. Kohus leiab, et hageja nõudele tuleb kohaldada TsÜS § 146 lg 1, mille kohaselt aegub nõue 3 aastaga. Antud õigussuhtes käitus volikogu üürileandjana ning kehtestas üürileandjana ka täiendava üüri. Kohalik omavalitsus esines tsiviilõigussuhtes poolena ning 24.08.1998 otsus nr 53 ei ole seadusandlik akt. Aegumisele ei saa rakendada TsÜS §-st 149 tulenevat tähtaega. Hageja ei ole tõendanud, et kostja rikkus oma kohustusi tahtlikult ning seega ei saa rakendada ka TsÜS § 146 lg 4 sätestatud aegumise tähtaega. Asjaolu, et kostja kuulus hiljem hageja juhatusse, ei tähenda automaatselt, et kostja rikkus kohustust tahtlikult. Hageja esitatud tõendid võlgnevuse tekkimise aja kohta on vastukäivad ja seega ei ole ka kindel, et kostja võlgnevuse tekkimisest aru sai. Ka hageja ise ei ole osanud täpsustada, mis ajal kostjal mis summas võlgnevus tekkis. Hageja ei ole tõendanud, et kostjalt oleks nõutud võla tasumist. Enne 01.03.2002 tekkinud nõuetele oli aegumistähtaeg 10 aastat ja kehtiva TsÜS § 146 lg 1 kohaselt aegub hageja nõue 3 aastaga. Tulenevalt VÕRS § 9 lg 2 on hageja nõuete aegumistähtaeg oli kolm aastat, mis hakkas kulgema 01.07.
11. Need nõuded aegusid 01.07.
12. hagi on esitatud hiljem ja seega on üürisuhte alusel esitatud nõue aegunud. Kostja kanti korteri nr 49 omanikuna registrisse 01.03.2002 ning osade hageja esitatud tõendite järgi tekkis kostjal võlgnevus
13. a veebruarini. Hageja saaks nimetatud aja eest kostjalt remondifondi summade tasumist nõuda korteriomandiseaduse ja korteriühistuseaduse alusel. Nimetatud seadused ei sätesta aegumisele eritähtaegu. Seega aegus 01.03.2002 kuni 01.07.2002 tekkinud nõue analoogselt eeltooduga VÕRS § 9 lg 2 alusel 01.07.2005 ning alates 01.07.2002 tekkinud nõuded TsÜS § 146 lg 1 alusel 3 aasta möödumisel nõude tekkimisest. Kui kostja võlgnevust arvestati seisuga 13.02.2003, oleks hageja pidanud hagi esitama enne 13.02.
14. Hageja esialgne hagiavaldus jõudis kohtusse 06.03.2006, kohus asendas kostja Igor Romanoviga 23.10.
15. 3 Seega loeb kohus hageja nõuded kostja vastu aegunuks ning jätab hagi TsÜS § 142 lg 1 alusel rahuldamata. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata aegumise tõttu, ei analüüsi kohus sisuliselt, kas kostjal on võlgnevus tekkinud. Kohus ei analüüsi hageja esitatud korteriühistu põhikirja (tl 28-38), KÜ Peetri 22 üldkoosoleku 15.02.2004 protokolli (tl 41-46) ning juhatuse 13.02.2005 protokolli (tl 48-49). Kohus jätab tähelepanuta Olga Manutorva poolt 13.02.2005 allkirjastatud teksti (tl 50), kuna hageja taotlusel on esialgne kostja asendatud Igor Romanoviga ning Olga Manturova allkirjast ei saa tuleneda kostjale kohustusi. Lisaks eeltoodule on nimetatud tekst esitatud vene keeles. Kostja esitatud avaldused OÜ-le Paldiski Kinnisvarahaldus ei ole asjakohased Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid. Gerty Pau Kohtunik 4