Käesoleval juhul on hageja osutanud kostjale puksiirteenust kuni kostja poolt äraütlemiseni. Kostja jäi teenusega rahule, pretensioone ei esitanud, kuid ei ole saadud teenuse eest tasunud. Viivis esitatud arve kohaselt on 0,5 % päevas. Seisuga 03.07.2006 on viivise võlg 341.85 krooni. Menetluse käigus suurendas hageja täiendava viiviste võrra ja lõppnõudeks jääb 2322 krooni. Kostja vastuväited Kostja oma kirjalikus vastuses ja suuliselt istungil hagi ei tunnista. Kirjalikus vastuses kostja ei eita puksiirteenuse tellimist ja see pidi toimuma Jõgeva maakonnas Jõgeva linna piirilt Tallinn-Tartu maanteelt Määri külla. Tellimust vastu võttes esitas dispetšer teenuse osutamise tingimusedpuksiirauto saabub tunni aja jooksul ja tellija maksab vastavalt kokkulepitud teenuse eest. Dispetšer ei tutvustanud samas teisi kostja jaoks olulisi tingimusi-seda, et puksiirteenust ei ole alati võimalik kokkulepitud aja jooksul osutada ja seda, et juba esitatud tellimusest ei ole võimalik hiljem kui 15 minuti jooksul tellimisest alates loobuda.
lg.2 paneb lepingueelsel läbirääkimisel pooltele otsese kohustuse- isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Võttes arvesse sündmuse toimumise aastaaega ja kellaaega- väljas oli pime, külm, kostja viibis mootoririkkega autos üksi- on eelpool toodud asjaoludel oluline tähtsus. Neid kostja jaoks olulisi tingimusi tutvustas dispetšer alles seejärel, kui kostja pärast tunni aja möödumist tellimuse esitamiset, kell 21.03, ja saamata konkreetset vastust tellitud teenuse tähtajalise teostamise võimalikkusest (dispetšer ei osanud tellijale öelda, kus puksiirauto viibib ja mis kell ta teenust osutama jõuab), teenusest kell 21.13 loobus. Hageja ei täitnud oma kohustust kostja ees
Hageja ei ole kostjale puksiirteenust osutanud. Hageja töötaja ei olnud valmis puksiirteenust osutama ka pärast seda, kui kostja kohapeal tuvastades, et auto vigastustest tulenevalt oleks seda vaja, ehkki selleks hetkeks oli kostja juba tellimuse annulleerinud. Hageja auto oli reaalselt kohal ja seetõttu olnuks iseenesest ka teenuse osutamine olnud võimalik.. Hageja väitel olevat kostja nii pretensioonikas, et tema ei julgenud teenust osutada. Pärast arve esitamist teatas kostja kirjalikult koos põhjendustega arve tasumisest keeldumisest. Pärast hagejapoolsete vastuiväidete ja kordusarve esitamist esitas kostja hagejale veelkord kirjaliku põhjenduse arve tasumisest keeldumise kohta. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Kohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud, tõendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Hageja viidatud materiaalõigusnormid:
lg.1- Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele
lg.1- Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg.3- Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara väärtuse halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kinldaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
lg.1- töövõtulepinguga kohustub üks isik valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kostja viidatud materiaalõigusnormid:
lg.2 - lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama.
lg.3- Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
- Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmatamjätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg.1- Kui võlgnik on kohustust rikkunud võib võlausaldja nõuda kohustuse täitmist, oma võlgnetava kohustuse täitmisest keeeduda, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, alandada hinda või rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg.1- Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kohtu poolt kohaldatud materiaalõigusnormid, täiendavalt eelpool toodutele:
lg.1-Töö/teenus/ peab vastama lepingutingimustele.
lg.2 p.1- Töö/teenus/ ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl/teenusel/ ei ole kokkulepitud omadusi
lg.1- Töövõtja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest.
lg.3- Töövõtja vastutab ka töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekkis pärast töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut tellijale, kui mittevastavus tekkis töövõtja kohustuste rikkumisest tulenevalt.
lg.3- Kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt, ei või tellija töö lepingutingimuste mittevastavusele tugineda..
Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud,on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu.
lg.2- Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata, kui tellija on lepingu üles öelnud seetõttu, et töövõtja rikkus lepingut. Kohus on tuvastanud, et pooled sõlmisd suulise lepingu puksiirteenuse osutamiseks. Hagejapoolselt koostati lepingulise suhte olemasolu kohta oma andmebaasis vastav dokument/arve Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et teenuse sisuks oli kostja auto pukseerimine Jõgeva lähedalt Piibe maanteelt Avanduse (praegu Väike-Maarja) valla xxxx külla ja et selle teenuse osutamine pidi toimuma tellimuse esitamisest 1 tunni jooksul. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et tellimus esitati kell 19.54 ja tõendatud on ka, et uuesti helistas tellija hagejale kell 21.03 ehk peale tellimuse täitmiseks antud tähtaja möödumist. Vaidlust ei ole selle üle, et kell 21.03 toimunud kõne sisuks oli veel mittesaabunud puksiirauto küsimus ehk asjaolu, et selleks kellaajaks olid mõlemad pooled teadlikud hagejapoolsest lepingutingimuste rikkumisest. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et nimetatud kõne ajal öeldi kostjale, et ei ole teada, millal abi saabub ja kus parasjagu üldse asub teenust osutama saadetud auto. Poolte vahel on erimeelsus selles, kas kostjal oli õigus loobuda tellitud teenusest peale teenuse tellimisest esitamisest möödunud ühte tundi ja seda vaatamata sellele, et puksiirauto jõudis, kuid hilinemisega, teenust vajava auto juurde. Kohus leiab, et kui poolte vahel oli kokkulepe teenuse osutamiseks teatud kindla aja jooksul, siis sellest tähtajast mittekinnipidamine töövõtja ehk teenuse osutaja ehk hageja poolt annab kostjale õiguse väita, et töövõtja on lepingut rikkunud ja sellest tulenevalt annab seadus talle õiguse leping üles öelda. Kohus leiab, et kostja on tõendanud, et ta pärast tunni aja möödumist teatas töövõtjale, et ta ei ole lepingutingimustele vastavat täitmist saanud, ehk et tellitud puksiirauto ei olnud saabunud lubatud 1 tunni jooksul. Hageja väide, et puksiirauto hilines vaid 8 (või 15 või 45) minutit ja sedagi seetõttu, et ei leidnud kostja autot üles, ei ole kohtu arvates piisav põhjus hagi rahuldamiseks. Hageja pidanuks oma majandustegevusena sellist teenust osutades ise tagama, et tema töötaja suudab lepingus kokkulepitud täitmise ajal jooksul kliendini jõuda ja kui seda tagada ei suudetud, siis tuli tellijale põhjendada, miks sellisest hilinemisest ei saadud tellijat teavitada lepingu täitmise tähtaja ehk 1 tunni jooksul. Tellija seisukohalt ei oma tähtsust, kas lepingu tingimuste rikkumine toimus 8 minuti või mingi muu ajaühiku võrra. Hageja, kinnitades, et hilinemine oli, on ka ise omaks võtnud, et lepingutingimusena kokkulepitud 1 tunnist tähtaega ei ole täidetud. Lisaks sellele märgib kohus, et kui töövõtja ei selgita telllijale lepingu kõiki tingimusi, mis antud juhul kajastuvad tema poolt vormistatud kirjalikus dokumendis lepingulise suhte olemuse kohta, siis ei saa hageja nõuda tellijalt lepingu täitmist hageja poolt soovitud korras. Hageja ei teavitanud tellijat, et viimasel on õigus leping üles öelda 15 minuti jooksul telllimuse esitamisest ja ei teavitanud, et kui seda pole tehtud, siis tuleb tellitu eest tasuda, vaatamata sellele, kas tellimust reaalselt saadi või mitte. Hageja ei saa eeldada, et isik, kes ei ole varem sellise teenusega kokku puutunud, pidi sellise asjade korraldusega (antud juhul konkreetselt hageja ettevõttes) olema teadlik. Kui kostja teadmine oli, et leping seisneb puksiirteenuse saamises 1 tunni jooksul, siis sellisel viisil lepingu täitmist mittesaanuna ei pidanud ta eeldama, et ta peab täitma omapoolse tasu maksmise kohustuse. Uuritud ja hinnatud tõenditeks on: 1) hageja poolt tellimuse vastuvõtmisel koostatud arve 10.05.2006, milles on fikseeritud teenuse osutamise algpunkt (puudub sihtpunkt), on teenuse sisuna puksiirteenuse osutamine, on teenuse objektina sõiduauto tunnuste märkimine ja on arve saajana kostja. Arve kajastab ka kokkulepet viivise tasumise osas ja esitatud arve suurust. Arve kohaselt on kliendil õigus tellimus annulleerida 15 minuti jooksul alates tellimuse esitamisest; 2) väljavõte kostja mobiiltelefoni kõenede eristusest vaidlusaluse päeva kohta, milles kajastuvad kohtuliku uurimise käigus viidatud kõnede toimumise ajad; 3) kostja vande all antud ütlused, milles kostja kinnitab, et lepingu tingimusena fikseeritud ja lubatud 1 tunni jooksul ei olnud puksiirauto saabunud ja et auto jõudis kohaselt sisuliselt 45 minutilise hilinemisega ehk ajal, mil kostja tellijana oli lepingu juba üles öelnud, annulleerinud. TsMS § 162 lg.1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg.2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muuhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg.1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg.3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg.1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksl, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg.2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohus jätab kostja menetluskulud täielikult hageja kanda. TsMS § 434 kohaselt kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt. Kohtunik /allkiri/ M. Leimann Ärakiri õige Nooremreferent I.Opmann Kohtuotsus jõustus: 15.jaanuaril 2007.a. Nooremreferent I.Opmann
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.