Obsah (7)
§ 21§ 1§ 2§ 22§ 12§ 6§ 7ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht 13.juuni 2006.a Jõhvi Haldusasja number 3-06-614 Haldusasi: x-x xx prot
) sätestatud kaitsealade loodusreservaatide, sihtkaitse- ja piiranguvööndite maa, samuti kaitstavate looduse üksik- ja muude objektide juurde kuuluv maa. 29.03.2001 jõustunud kolmas maareformioga seonduvate õigusaktide muutmise seadus ei võimaldanud kaitstavate looduse üksik- ja muude objektide juurde kuuluvat maad erastada. Eeltoodu alusel on xx jõudnud järeldusele, et xx xx.xx.xxxxx otsuse nr.xx lisa 3 p 7 on vastuolus MaaRS-ga. Samuti puuduvad maa erastamise toimikus materjalid selle kohta, et xx maaüksuse erastamine oleks kooskõlastatud keskkonnateenistusega. 15.02.2006 teavitas Lääne-Viru Keskkonnateenistus Lääne-Viru Maavalitsust sellest, et xx kinnistul (kat.nr.90003:001:0045) asuvad väike-konnakotka pesapaigad on kantud EELIS-e infosüsteemi 15.07.2001 ja 01.01.2004. 01.03.2006 tegi xx ettepaneku xx-le ja xx-le tühistada xx.xx.xxxxx otsus nr. xx U.R-i puudutavas osas ja xx xx.xx.xxxxx korraldus nr.xx. 15.03.2006 teatasid xx ja xx, et nad ei võta täitmiseks xx xx ettepanekut, kuna leiavad, et ettepanekus nimetatud haldusaktid ei ole seadustega vastuolus. Kohtuistungil jäi xx esindaja Tarmo Mikkal protestis toodu juurde ja palus tühistada xx x.xx.xxxxx otsus nr. xx U.R-i puudutavas osas ja xx xx.xx.xxxxx korraldus xx. Vastustajad xx ja xx leiavad oma 12.04.2006 kirjalikes seletustes xx protesti kohta xx xx.xx.xxxxx otsuse nr. xx lisa 3 p-i 7 ja xx xx.xx.xxxxx korralduse nr. xx tühistamiseks, et protest on põhjendamatu. Oma seisukohta põhjendavad vastustajad alljärgnevaga: xx selgitas välja 2001 aasta kevadel kooskõlas Vabariigi Valitsuse 04.04.2000 määrusega nr. 115 kinnitatud „“Maareformi seaduse“ §-s 231 ja §-s 232 sätestatud vaba põllumajandus- ja metsamaa erastamise korra“ (edaspidi (VME kord) § 3 kohaselt valla territooriumil asuvad vabad maad ja vormistas vastavad plaanid ja maatükkide registreerimise lehed, millistest üks eksemplar esitati xx, et ta saaks teostada VME korra § 4 lg-s 2 nimetatud kontrolli 3
(15)3-06-614 väljaselgitatud vabade maade osas. Kuna xx plaane ega registreerimise lehti koos omapoolsete märkustega puuduste kohta ei tagastanud ega esitanud ka muul viisil omapoolseid märkusi, siis vallavalitsus alustas kooskõlas VME §-ga 5 vabade maade avalikustamist. Xx 30.05.2001 korralduse nr. 273 „Vaba põllumajandus- ja metsamaa plaanide ja registreerimise lehtede avalikustamine“ alusel avalikustati 04.06.2001 valla vabade maade plaanid ja registreerimise lehed ning määrati VME § 6 kohaselt erastamisavalduste esitamise tähtajad. Pärast avalduste esitamise tähtaja lõppemist 06.08.2001 viidi vallamajas läbi kooskõlas VME korra § 7 lg-ga 1 ja lg-ga 3 vaba maa erastamise taotlejate nimekirja ja erastatava metsamaa plaanide avalikustamine. U.R esitas tähtaegselt 25.07.2001 avalduse xx külas asuva vaba metsamaatüki nr.xx, suurusega ca 7,5 ha erastamiseks. Nimetatud maatüki erastamiseks esitati 5 avaldust, mistõttu xx määras oma 16.01.2002 otsusega nr. 6 „Vaba põllumajandusmaa ja vaba metsamaa ühe ja sama maatüki erastamise taotlejate vaheliste kokkulepete sõlmimise lõpptähtaja määramine“ kokkulepete sõlmimise tähtaja. Avaldajad leppisid kokku, et maatüki nr. xx taotlejaks jääb ainsana U.R. Tuginedes kokkuleppele, kinnitas xx oma xx.xx.xxxxx otsuse nr.xx lisa 3 p-ga 7 U.R-i vaba metsamaa erastamise taotlejaks. Nimetatud otsus saadeti ka xx-le. 16.05.2003 tegi xx Maavalitsuse maaosakond U.R-le kirjaliku ettepaneku vaba metsamaatüki nr. xx katastriüksuse moodustaja leidmiseks. Xx.xx.xxxxx andis xx korralduse nr.xx, millega kinnitati katastriüksuse nimi, üldpindala, maa sihtotstarve ja maksustamishind. 30.09.2003 kirjaga nr. 73.2-16/451 palus xx Maavalitsus registreerida katastriüksus, pärast mida tagastati katastriüksuse plaanid koos muude katastriüksust puudutavate dokumentidega maavalitsuse maaosakonnale edasiste toimingute teostamiseks. Vastustajad viitavad Maa-ameti peadirektori 03.02.2006 käskkirjale nr. 34, milles on VME korra § 15 lg-le 1 viidates osundatud, et pärast riigi maakatastripidaja poolt katastriüksuse registreerimist tõendavate õiendite, katastriüksuse kinnitatud plaanide ja piiriprotokollide saamist kontrollib erastamise korraldaja talle maa erastamiseks esitatud dokumentide ja andmete õigsust. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib erastamise korraldaja pöörduda vajadusel teiste asutuste või isikute poole ning nõuda erastamise korraldamise seisukohast tähtsust omavaid täiendavaid dokumente. Vastutajatele on selgusetu, miks xx seda ei teinud ning seetõttu puuduvad maa erastamise toimikus materjalid selle kohta, et xx maaüksuse erastamine oleks kooskõlastatud keskkonnateenistusega. Vastutajad on asunud seisukohale, et xx ja xx on järginud vabade maade erastamise eeltoimingute läbiviimisel VME korda ja nende poolt vastuvõetud haldusaktid on seadusega kooskõlas. Vastustajad ei olnud vabade maatükkide väljaselgitamise aja seisuga ega ka hiljem teadlikud sellest, et maatükil nr. 8/52 asub väike-konnakotka pesa (asukoht salastatud) ja sellest ei teavitanud xx neid ka pärast plaanide ja registreerimislehtede esitamist. Kooskõlas MaaRS § 222 lg-ga 2 maa erastamist korraldab xx, kes peab erastamise korraldajana vastavalt VME korra § 15 lg-le 1 kontrollima vaba maa erastamiseks esitatud dokumentide ja andmete õigsust. Vastustajad peavad eksitavaks Lääne-Virumaa Keskkonnateenistuse 15.02.2006 kirja nr. 36-3-1/605, mille kohaselt on looduskaitse seisukohalt tähtsust omavad andmed koondatud EELIS-e andmebaasi ja sinna on kantud ka info xxx kinnistul asuva kahe väike-konnakotka pesa kohta, kuna tegelikult ei ole tegemist avalikult kättesaadava teabega, vaid teabega, mille avalikustamine kuni 09.05.2004 kehtinud
§ 21lg 5 kohaselt oli keelatud.
Kohtuistungil jäi xx ja xx esindaja Lii Ero kirjalikus seletuses toodu juurde (t.lk.87,88). Kolmas isik U.R palub jätta xx protest rahuldamata järgmistel põhjendustel: antud asjas ei ole vaidlust selles, et U.R vastas vaba metsamaa erastamise õigustatud subjekti seaduses sätestatud tingimustele. Xx xx.xx.xxxxx otsuse nr.xx U.R-i puudutavas osas ja xx xx.xx.xxxxx korralduse nr.xx tühistamiseks puudub seadusest tulenev alus. Kolmas isik on asunud seisukohale, et eelnimetatud haldusaktide kehtivus tema suhtes on käesolevaks ajaks lõppenud, mistõttu puudub alus nende tühistamiseks (kehtetuks tunnistamiseks). Oma 4
(15)3-06-614 seisukoha põhjendamiseks viitab kolmas isik haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 61 lg-le 2, mis sätestab, et haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuste täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Kuni 31.12.2005 kehtinud MaaRS § 232 lg 2 neljandast lausest tulenes, et isik loetakse vaba metsamaa erastamise õigust omavaks vallavolikogu poolt nimekirja kinnitamisega, mistõttu U.R omandas vaba metsamaatüki nr. xx erastamise õiguse xx xx.xx.xxxxx otsuse nr.xx vastuvõtmisega. xx otsustas xx maaüksuse erastamise 30.12.2003 korraldusega nr. 1343-m, määrates nimetatud korraldusega maa erastamise olulised tingimused. xx xx.xx.xxxxx otsusest nr.xx ja xx xx.xx.xxxxx korraldusest nr.xx tulenev U.R xx maaüksuse erastamise õigus realiseerus lõplikult maa müügilepingu, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimisega 28.01.2004. Kolmas isik leiab, et eelnimetatud lepingu sõlmimisega ja selle alusel tema kandmisega kinnistusraamatusse xx maaüksuse omanikuna, lõppes xx xxx.xx.xxxxx otsuse nr.xx ja xx xx.xx.xxxxx korralduse nr.xx kehtivus, kuivõrd nimetatud haldusaktidega realiseerus lõplikult kolmandale isikule antud õigus. Seega puudub igasugune alus xx protesti rahuldamiseks. U.R peab vajalikuks esitada kohtule lisaks ka arvamus puhuks, kui halduskohus peaks protesti läbivaatamisel asuma seisukohale, et kehtetut haldusakti on võimalik tühistada (kehtetuks tunnistada) ka pärast selle kehtivusaja lõppemist. Arvamuse kohaselt tuleb eelkõige arvestada U.R-i usaldust ja õiguspärast ootust, et eelnimetatud haldusaktid jäävad kehtima aga samuti muid asjas tähtsust omavaid asjaolusid, mis ei võimalda U.R-i kahjuks kõneallolevaid haldusakte kehtetuks tunnistada. xx ei ole protesti esitades neid asjaolusid arvestanud ega teostanud kaalutlusõigust. xx protest ei saa kuuluda rahuldamisele, kuna U.R-l oli vaba metsamaa erastamise käigus tekkinud xx eeltoimingutest, xx ja xx õigusaktidest, xx erastamise otsusest ja xx sõlmitud erastamise ostu-müügilepingust õiguspärane ootus ja usaldus, et metsamaatüki nr xx erastamine on läbi viidud kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning nimetatud maatüki erastamiseks ja omandamiseks puudusid piirangud ning tema suhtes antud haldusaktid jäävad kehtima. Antud asjas puudub vaidlus ka selles osas, et U.R teadis või oleks pidanud teadma, et tema poolt erastataval maatükil asuvad kaks I kaitsekategooria linnuliigi pesa. Samuti puudub vaidlus selles osas, et U.R vaba metsamaa erastajana oleks olnud või pidanud olema teadlikxx xx.x.xxxxx otsuse nr.xx ja xx xx.xx.xxxxx korralduse nr.xx õigusvastasusest. U.R tugines usaldusele, et nii xx, xx kui ka xx on pädevad erastamist läbi viima ja teostavad seda kooskõlas kehtiva seadusega. Kuna xx ei teavitanud xx ega xx takistustest vaba metsamaatüki nr. xx erastamisel, sealhulgas sellest, et nimetatud maaüksusel asuvad I kaitsekategooriasse kuuluvate lindude pesitsuspaigad ega tagastanud vabade maade plaani ja registreerimise lehte vallavalitsusele koos omapoolsete märkustega ega määranud puuduste kõrvaldamise tähtaega, siis oli igati alust järeldada, et puuduvad nii õigusaktidest tulenevad kui ka muud takistused metsamaatüki nr xx erastamiseks U.R-le. xx 30.12.2003 korraldusega nr. 1343-m määrati metsamaatüki nr. xx erastamise olulised tingimused, samuti sõlmis xx U.R-ga maa müügi-, hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu, mistõttu U.R-l oli alust järeldada, et vaba metsamaatüki nr. xx erastamiseks tema poolt takistusi ega keeldusid ei ole ning xx on nõustunud otsuses ja korralduses sätestatuga. xx tegevus (sealhulgas tegevusetus) andis U.Rle aluse usalduseks ja õiguspäraseks ootuseks, et erastamise eeltoimingute raames vastu võetud xx xx.xx.xxxxx otsus nr xx ja xx xx.xx.xxxxx korraldus nr. xx jäävad kehtima. U.R on xx ja xx eelnimetatud haldusaktide ning xx xx 30.12.2003 korralduse nr. 1343-m kehtivust usaldades käitunud oluliselt teisti, kui ta oleks käitunud ilma nimetatud haldusaktide andmiseta. Juhul, kui ta oleks olnud teadlik, et maatükil nr xx asuvad I kaitsekategooria linnuliigi pesad, ei oleks ta erastamise taotlust esitanud, vaid oleks esitanud taotluse mõne teise vaba metsamaatüki erastamiseks. Samuti on U.R haldusaktide kehtivust usaldades teinud kulutusi (tasunud maamaksu, maa väljaostu makseid ja intressi, tasunud maa erastamise kulud ja riigilõivu maa kinnistamisel, tellinud metsamajandamise kava jms), lootes sellele, et saab 5
(15)3-06-614 soodsalt erastada vaba metsamaa ja peale erastamist tegeleda seal metsamajandusega. U.R viitab Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsusele nr. 3-4-1-2/98 ja leiab, et käesoleval juhul puuduvad asjaolud, mis välistaksid U.R-i õiguspärase ootuse. Xx xx.xx.xxxx otsuse nr. xx lisa 3 p-i 7 ja xx xx.xx.xxxxx korralduse nr. tühistamine rikuks U.R-i usaldust ja õiguspärast ootust, mis on Põhiseaduse §-ga 10 kaitstav hüve. Tema usaldus ja õiguspärane ootus kaaluvad üle avaliku huvi xx xx.xx.xxxxx otsuse nr. xx ja xx xx.xx.xxxxx korralduse nr. xx tühistamiseks. Vääraks peab U.R ka protestis märgitut, et notariaalse lepingu tühistamiseks on eelkõige vaja tühistada xx xx.xx.xxxxxx otsus nr.xx ja xx xx.xx.xxxxx korraldus nr.xx. Nimetatud haldusaktid ei olnud aluseks lepingu sõlmimisele, vaid lepingu sõlmimise aluseks oli Lääne-Viruxx 30.12.2003 korraldus nr. 1343-m. Korraldus on käesoleval ajal jõus ja kehtiv. Seega ei saa xx xx.xx.xxxx otsuse nr. xx ja xx xx.xx.xxxx korralduse nr. xx tühistamine olla aluseks xx xx 28.01.2004 sõlmitud maa müügi- hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu tühistamiseks. Järelevalvet teostava asutuse Riigi Maa-ameti lepinguline esindaja juriidiline konsultant Toomas Kutti on seisukohal, et xx xx protest xx xx.xx.xxxx otsuse nr. xx lisa 3 p-i 7 ja xx xx.xx.xxxxx korralduse nr. xx tühistamiseks on põhjendatud ja tuleks rahuldada. Esitatud arvamuses Maa-ameti esindaja selgitas alljärgnevat: vaba põllumajandus- ja metsamaa erastamine, kui uus maa erastamise liik, sätestati MaaRS-s alates 22.03.
- Uue maa erastamise liigi sissetoomine maareformi oli tingitud vajadusest anda nendele põllumajandusliku tootmisega ja metsamajandusega tegelejatele, kelle omandis või õiguspärases kasutuses olev maa oli täielikult kasutusse võetud ja maa puudumine oli saanud takistavaks asjaoluks tootmise edasiarendamisel või laiendamisel, täiendav võimalus maa omandamiseks soodustingimustel kohaseks majandustegevuseks. Selle eesmärgi ja põhimõtte järgimine nähtub ka Riigikogu
- koosseisu täiskogu ja maaelukomisjoni stenogrammidest (MaaRS-e muutmise seaduse eelnõu (922SE)). Vaba põllumajandus- ja metsamaa erastamist reguleerisid vastavalt MaaRS §-d 23¹ ja 23², mis kehtisid kuni 01.01.2003 ning Vabariigi Valitsuse 04.04.2000 määrus nr.115 ““Maareformi seaduse” paragrahvides 23¹ ja 23² sätestatud vaba põllumajandus- ja metsamaa erastamise kord”. MaaRS § 20 lg 1 sätestab, et erastamisele kuulub maa, mida MaaRS-e alusel ei tagastata, ei jäeta riigi omandisse ega anta munitsipaalomandisse. Riigikogus 13.06.2000 vastu võetud ja 16.07.2000 jõustunud teise maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seadusega (edaspidi 2MaaRSMS) kehtestati MaaRS § 20 lg 1², mis sätestas, et erastamisele ei kuulu
-s sätestatud kaitsealade loodus-reservaatide, sihtkaitse- ja piiranguvööndite maa, samuti kaitstavate looduse üksik- ja muude objektide juurde kuuluv maa. Eelnimetatud maal asuva elamu omanikul on õigus erastada maad kuni 2 ha ulatuses ning muu ehitiste omanikul ehitise teenindamiseks vajaliku maa ulatuses. Erandina võib kaitseala valitseja, arvestades kehtestatud kaitserežiimi, lubada kaitsealade sihtkaitse- ja piiranguvööndi maa erastamist kuni MaaRS § 22¹ sätestatud ulatuses. Riigikogus 06.03.2001 vastu võetud ja 29.03.2001 jõustunud kolmanda maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seadusega täpsustati ja täiendati MaaRS § 20 lg 1² viimast lauset, sätestades, et erandina võib kaitseala valitseja, arvestades kehtestatud kaitserežiimi, lubada kaitsealade sihtkaitse- ja piiranguvööndi maa erastamist kuni MaaRS § 22¹ lg-tes 1-2², § 23¹ lg-s 5 või § 23² lg-s 5 sätestatud ulatuses. Eeltoodust nähtub, et MaaRS § 20 lg 1² viimane lause sätestab erandi sama sätte esimese lause suhtes, mille kohaselt võis kaitseala valitseja vaid erandina, arvestades kehtestatud kaitserežiimi, lubada üksnes kaitsealade sihtkaitse- ja piiranguvööndi maa erastamist kuni MaaRS § 22¹ lg-tes 1-2², § 23¹ lg-s 5 või § 23² lg-s 5 sätestatud ulatuses, kuid nimetatud erand ei kuulunud kohaldamisele kaitsealade loodusreservaatide maa ning kaitstavate looduse üksik- ja muude objektide juurde kuuluva maa erastamisele. 22.03.1999 kuni 01.01.2003 kehtinud MaaRS § 22 lg 2 sätestas, et erastamisele kuuluv vaba põllumajandusmaa erastatakse või antakse kasutusvaldusesse vastavalt MaaRS §-le 23¹ ning erastamisele kuuluv vaba metsamaa erastatakse vastavalt 6
(15)3-06-614 MaaRS §-le 23². MaaRS § 23¹ lg-s 1 ja § 23² lg-s 1 sätestati, et vallavalitsus selgitab välja MaaRS § 22 lg-s 2 nimetatud vaba põllumajandusmaa ja vaba metsamaa pindala ning arvestades maa efektiivse kasutamise, planeeringu ja maakorralduse nõudeid, piiritleb plaanil erastamisele kuuluvad või kasutusvaldusesse antavad maatükid. Iga piiritletud maatükk registreeritakse ja tähistatakse plaanil numbriga. Koostatud plaani ja maatükkide registreerimise lehe üks eksemplar jääb omavalitsusse avalikuks tutvumiseks ja teine esitatakse maavanemale. Teade plaani avaliku väljapaneku koha, alguse ja kestuse kohta avaldatakse maakonnalehes. Seega tuli vallavalitsusel välja selgitada, kas erastamiseks väljapakutav põllumajandus- või metsamaa on vaba, st kas see maa kuulub üldse erastamisele, kas maale on teiste isikute poolt esitatud taotlusi maa tagastamiseks või ostueesõigusega erastamiseks, kas riigil on kavatsust jätta maad riigi omandisse või kas kohalikul omavalitsusel on kavas esitada taotlus maa munitsipaalomandisse saamiseks. Samuti tuli vabade maade väljaselgitamise käigus saada vastused küsimustele, kas nende maade osas kehtivad teistest seadustest tulenevad piirangud või kitsendused, mis ei võimalda maad sihtotstarbeliselt ja efektiivselt ning eesmärgipäraselt kasutada, seega tuli välja selgitada ka see, kas maa on vaba kasutuspiirangutest. Riigikogus 01.06.1994 vastu võetud ja 09.07.1994 jõustunud (ning kuni 10.05.2004 kehtinud)
§ 1
kohaselt kehtestab
erilist kaitset vajavate loodusobjektide kaitse alla (looduskaitse alla) võtmise korra ja kaitse olemuse ning sätestab maaomanike ja maavaldajate ning teiste isikute õigused ja kohustused kaitstavate loodusobjektide suhtes.
§ 2lg-te 1 ja 4 järgi on kaitstavateks loodusobjektideks ka kaitsealused liigid.
Kaitsealune liik on Eestis looduslikult esinev ohustatud, haruldane, teaduslikku, loodus-kaitselist, esteetilist või koduloolist väärtust omav loomaliik või selle taksonoomiline üksus, mis on võetud looduskaitse alla. Kaitsealused liigid jaotatakse
alusel kaitsekorra ranguse ja eripära järgi I, II ja III kategooriasse. Tulenevalt
§ 2
lg-st 2 on kaitseala inimtegevusest puutumatuna hoitav või looduskaitse erinõuete kohaselt kasutatav kaitse alla võetud ala, millel kaitstakse, uuritakse ja tutvustatakse ka loomaliike. Kaitsealatüübid on: rahvuspark, looduskaitseala, maastikukaitseala (looduspark) ja programmiala. Vastavalt
§-le 3 on loodusobjekti kaitse alla võtmise eelduseks selle ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline, looduskaitseline või esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus.
§ 21
(I kategooria kaitsealuse liigi kaitse) lõike 1 kohaselt kuulub I kategooria kaitsealuste liikide hulka ka väike-konnakotkas (Aquila pomarina). Vastavalt
§ 21
lg-tele 2 ja 3 on I kategooria kaitsealuste liikide isendite ning nende elu-, sigimis- või pesitsuspaikade ja rändeteede kahjustamine keelatud ning I kategooria kaitsealuste liikide puhul kehtivad ka kõik
§ 22
lg-tes 2 ja 3 kehtestatud nõuded (st et kaitsealuste loomade püüdmine, tapmine, ohustav häirimine ja jälitamine on keelatud, samuti on keelatud ka nende sigimis- ja muude püsielupaikade hävitamine või kahjustamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist nimetatud aladel).
§ 21
lg 7 p-i 4 kohaselt juhul, kui väike konnakotka pesapuu asub väljaspool kaitseala, on väike-konnakotka pesapuu ümber oleva kaitsetsooni ulatuseks ring raadiusega 100 m. Vastavalt
§ 21
lg-le 8 kehtib väike-konnakotka pesapuu kaitsetsoonis
§s 12 kirjeldatud, st sihtkaitsevööndites kohaldatav kaitsekord, kusjuures inimeste liikumine ja jahipidamine on lubatud väike-konnakotka pesapuu kaitsetsoonis vaid 01. oktoobrist kuni 29. veebruarini.
§ 12
lg 1 järgi on sihtkaitsevöönd kaitseala maa- või veeala seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. Sihtkaitsevööndis asuvaid loodusvarasid ei arvestata tarbimisvarudena. Vastavalt
§ 12
lg-le 2 kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, on sihtkaitsevööndis keelatud: inimeste viibimine kaitsealuste liikide elupaigas, kasvukohas ja rändlindude koondumispaigas; sõiduki, maastikusõiduki või ujuvvahendiga liiklemine; telkimine, lõkke tegemine ja rahvaürituse korraldamine. Tulenevalt
§ 12lg-st 3 on sihtkaitsevööndis majandustegevus, loodusvarade kasutamine ja uute ehitiste püstitamine keelatud, kui kaitse-eeskirjaga ei ole 7
(15)3-06-614 sätestatud teisiti.
§ 12
lg 4 kohaselt, kaitstava loodusobjekti säilitamiseks vajaliku või seda objekti mittekahjustava tegevusena võib sihtkaitsevööndis kaitse-eeskirjaga lubada: olemasolevate maaparandussüsteemide hooldustööd; metsakoosluse kujundamist vastavalt kaitse eesmärgile; marjade, seente ja muude metsa kõrvalsaaduste kasutamist; jahipidamist ja ulukite arvukuse reguleerimist; kalapüüki; tee, liinirajatise ja tootmisega mitteseotud ehitise rajamist kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks ja nende hooldustöid; tegevust poollooduslike koosluste ilme ja liigilise koosseisu tagamiseks ning kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks.
§ 6
sätestab, et kaitstava loodusobjekti valitseja on riigiasutus, kellele on
-s ettenähtud ulatuses ja korras antud kaitseala või kaitstava looduse üksikobjekti valitsemise volitus. Kui kaitseala või kaitstavat looduse üksikobjekti ei valitse Keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus, määrab kaitse-eeskirja kinnitaja valitsejaks mõne teise kaitseala valitseja või Keskkonnaministeeriumi maakonnas asuva keskkonnateenistuse. Kuni kaitseala või kaitstava looduse üksikobjekti
-s sätestatud kaitse-eeskirja kinnitamiseni annab keskkonnaminister kaitseala või kaitstava looduse üksikobjekti valitsemise volituse Keskkonnaministeeriumi hallatavale riigiasutusele või keskkonnateenistusele.
§ 7
lg 1 p-i 3 kohaselt sisalduvad andmed kaitseala või kaitstava looduse üksikobjekti valitseja kohta kaitsekohustuse teatises, mis on kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja omanikule, kinnistusraamatusse kantud valdajale või riigivara valitseja volitatud isikule või asutusele väljastatav informatiivdokument. Vastavalt
§ 7
lg-le 2 väljastab kaitsekohustuse teatise kaitseala või kaitstava looduse üksikobjekti valitseja kaitseala või kaitstava looduse üksikobjekti piiresse jääva kinnisasja valdajale (punkt 1) ning keskkonnaminister väljaspool kaitseala või kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndit asuvat I kategooria kaitsealuse liigi püsielupaika sisaldava kinnisasja valdajale (punkt 2). Maa-amet osundab siinkohal, et asjas ei oma tähtsust, et väikekonnakotkas kanti
§ 21
lg-s 1 sätestatud I kategooria kaitsealuste liikide hulka alles 28.12.2001 jõustunud
-e muudatustega, sest enne seda kuulus väike-konnakotkas
§-ga 22 kaitstud II kategooria kaitsealuste liikide hulka ning oli Vabariigi Valitsuse 15.12.1994 määrusega nr. 462 “Loodusobjekti kaitse alla võtmise korra ning II kategooria kaitsealuste taime-, seene- ja loomaliikide ning kivististe nimekirjade kinnitamine” kinnitatud “II kategooria kaitsealused loomaliigid” nimekirja. Maa-amet sedastab, et ka alates 10.05.2004 kehtiva looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) §-de 30, 46, ja 50 kohaselt arvatakse I kaitsekategooriasse liigid, mis on Eestis haruldased, esinevad väga piiratud alal, vähestes elupaikades, isoleeritult või väga hajusate asurkondadena ning liigid, mis on hävimisohus, mille arvukus on inimtegevuse mõjul vähenenud, elupaigad ja kasvukohad rikutud kriitilise piirini ja väljasuremine Eesti looduses on ohutegurite toime jätkumisel väga tõenäoline. I kaitsekategooria liigi väike-konnakotka püsielupaigana on määratletud pesapuu ja seda ümbritsev ala 100 meetri raadiuses, kus kehtib sihtkaitsevööndi kaitsekord, kusjuures inimesel on keelatud seal viibida 15. märtsist kuni 31. augustini. Eeltoodust tuleneb, et nii varasemalt
-s kui ka praegu kehtivas LKS-s sätestatud kaitstavate loodusobjektide hulka arvatud kaitsealuste liikide, sh I kategooria kaitsealuse liigi püsielupaigana käsitletav maa ei kuulu erastamisele. Väike-konnakotka püsielupaiga puhul ei ole tegemist kaitseala sihtkaitse- ja piiranguvööndi maaga, mille kohta kehtiks MaaRS § 20 lg-s 1² erandina sätestatu, mille kohaselt võib kaitseala valitseja, arvestades kehtestatud kaitserežiimi, lubada kaitsealade sihtkaitse- ja piiranguvööndi maa erastamist kuni MaaRS § 22¹ lg-tes 1-2², MaaRS § 23¹ lg-s 5 või § 23² lg-s 5 sätestatud ulatuses, vaid tegemist on kaitstava looduse üksikobjekti sihtkaitsevööndi maa ehk I kategooria kaitsealuse liigi väikekonnakotka pesapuu (püsielupaiga) ümber oleva kaitsetsooni maaga, mis ei kuulu erastamisele ja seda isegi mitte erandkorras kaitseala valitseja loal. Veelgi enam, xx kinnistu kuulub MaaRS § 31 lg 1 p-i 2 alusel riigi omandisse jätmisele riikliku kaitse all oleva ja riikliku kaitse all olevate objektide juurde kuuluva maana, kui kehtestatud kaitserežiim teeb 8
(15)3-06-614 võimatuks maa kasutamise teise isiku poolt. Maa-amet sedastab, et rääkimata majandustegevuse, loodusvarade kasutamise ja uute ehitiste püstitamise keelust, on kinnistu kasutamine ka sisuliselt võimatu, st et nii varasemalt kehtinud
-e, käesoleval ajal kehtiva LKS-e kui ka kaitsekohustuse teatisega on kehtestatud, et väike-konnakotka pesapuu ja seda ümbritseval alal 100 meetri raadiuses (kaitsetsoonis) keelatud ka inimeste viibimine ja liikumine
- märtsist
- augustini. Lääne-Virumaa Keskkonnateenistuse 17.01.2006 kirja nr 36-3-1/258 kohaselt asub xx kinnistul kaks I kaitsekategooria linnuliigi pesapuud (püsielupaika) ja nende vahemaa on 250 m. Mõlema kaitsetsooni pindalaks on 3,14 ha, kokku 6,28 ha, millel on igasugune majandustegevus välistatud. Seega saab eeltoodu põhjal asuda seisukohale, et xx jättis vaba metsamaa erastamise eeltoimingute tegemise käigus välja selgitamata, kas metsamaatükk nr. xx üldse saab kuuluda erastamisele ning erastamise korraldaja xx xx jättis talle VME korra § 15 lg-tes 1 ja 2 pandud kohustused, kontrollida talle maa erastamiseks esitatud dokumentide ja andmete õigsust ning pöörduda teiste asutuste poole erastamise korraldamise seisukohast tähtsust omavate täiendavate dokumentide saamiseks, täitmata. Selle tulemuseks oli, et vaba metsamaana erastati U.R-le maa, mis MaaRS § 20 lg-st 1² tulenevalt ei kuulu erastamisele, vaid riigi omandisse jätmisele MaaRS § 31 lg 1 p-i 2 alusel, kui riikliku kaitse all olev ja riikliku kaitse all olevate objektide juurde kuuluv maa, kui kehtestatud kaitserežiim teeb võimatuks maa kasutamise teise isiku poolt. Lisaks vaba maana erastatavale maaüksusele kehtestatud tingimustele, sätestab seadus tingimused ka isikutele, kes võisid esitada avaldusi vaba maa erastamiseks. U.R-i poolt vaba metsamaa avalduse esitamise ajal sätestas MaaRS § 23² lg 2, et vaba metsamaa erastamiseks võib omavalitsusele avalduse esitada äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil põllumajandusliku tootmisega või äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil metsamajandusega. Metsamajandusega tegeleja MaaRS-e tähenduses on isik, kes maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse territooriumil omab metsamaad koos kasvava metsaga ning kes on teostanud selles metsas metsaseaduse (edaspidi MS) §-des 16-18 nimetatud hooldustöid või asunud täitma MS §-s 11 sätestatut. Kuivõrd U.R sai xx vallas xx külas asuva xx kinnistu omanikuks 12.06.2001, kuivõrd ta kanti äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana 04.07.2001 ja kuivõrd ta esitas vaba metsamaa erastamise avalduse 25.07.2001, siis tekib siinkohal paratamatult küsimus, milles väljendus füüsilisest isikust ettevõtja metsamajandusega tegelemine avalduse esitamisele eelnenud 21 päeva jooksul? Maa-amet saab asuda seisukohale, et U.R ei vastanud isegi formaalselt MaaRS § 23² lg-s 2 sätestatud tingimustele. Asjaolude kohaselt võõrandas U.R xx kinnistu 10.03.2003, mille kohta on õigusmuudatus kinnistusraamatusse sisse kantud 11.03.2003, millega lõppes ka tema metsamajandusega tegelemine xx vallas. Kuid vaatamata sellele on xx xx.xx.xxxx korraldusega nr. xx kinnitatud xx külas U.R-le erastatava katastriüksuse (nr.xx) nimeks xx, üldpindalaks 8,22 ha ja sihtotstarbeks maatulundusmaa, xx xx 30.12.2003 korraldusega nr. 1343-m “Vaba metsamaa erastamise tingimuste kohta” (muudetud 23.01.2004 korraldusega nr. 112-m) erastati füüsilisest isikust ettevõtjale U.R-le 8,22 ha suurune maatulundusmaa sihtotstarbesse kuuluv xx maaüksus, katastritunnus xx ning 28.01.2004 sõlmiti notariaalne maa müügi-, hüpoteegi seadmise ja asjaõigusleping. Maa-amet saab asuda seisukohale, et U.R ei vastanud xx xx.xx.xxxx korralduse nr. xx ja xx xx 30.12.2003 korralduse nr. 1343-m “Vaba metsamaa erastamise tingimuste kohta” andmise ning maa müügi-, hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu sõlmimise ajal MaaRS § 23² lg-s 2 sätestatud metsamajandusega tegeleja tunnustele, sest ta ei omanud metsamaad koos kasvava metsaga, kus oleks olnud võimalik tegeleda metsamajandusega. Sellega eirasid nii xx kui ka xx nii õigusaktide sätteid kui ka mõtet, mille kohaselt sai vaba maad erastada nendele isikutele, kelle omandis olev metsamaa on täielikult kasutusse võetud ja maa puudumine on saanud takistavaks asjaoluks majandustegevuse edasiarendamisel või laiendamisel. Maa-amet 9
(15)3-06-614 sedastab, et vaba maad saab erastada vaid isikutele, kes vastavad MaaRS § 23¹ lg-s 2 ja § 23² lg-s 2 sätestatud vaba maa erastamise õigust omava isiku tingimustele. Vastavalt VME korra § 15 lg-le 1 kontrollib erastamise korraldaja talle maa erastamiseks esitatud dokumentide ja andmete õigsust. Sellest sättest tuleneb otsesõnu, et maavanem erastamise korraldajana peab vahetult enne erastamise otsustamist veelkord kontrollima, kas vaba metsamaa erastaja on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana, kas ta tegeleb maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil metsamajandusega, kas ta omab maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse territooriumil metsamaad koos kasvava metsaga ja kas ta on teostanud selles metsas valgustus-, harvendus- või sanitaarraiet või on asunud täitma metsa uuendamise kohustust vastavalt MaaRS-le ning kas konkreetse vaba metsamaatüki erastamisega ei ületata MaaRS § 23² lg-s 5 sätestatud piirmäära. Seega ei piisa üksnes sellest ja pole ka alust väita, et isik peab MaaRS § 23² lg-s 2 sätestatud tingimustele vastama üksnes avalduste esitamise ajal. Maa-amet märgib, et avalduste esitamine on vaid üks etapp vaba metsamaa erastamise menetluses. Seadusandja sätestas vaba maa erastajale konkreetsed tingimused eesmärgil, et nõuetele mittevastaval isikul ei oleks võimalik erastada vaba metsamaad. Vaba metsamaa erastamist tuleb vaadelda ühtse tervikliku menetlusena, mille kohaselt need isikud, kes teatud menetluse etapis ei vasta enam seaduses sätestatud kriteeriumidele, kaotavad automaatselt õiguse osaleda edasises menetluses. Seaduses sätestatud kõikidele tingimustele vastavus kogu erastamismenetluse vältel peab tagama selle, et vaba metsamaad ei erastataks suvalistele ja juhuslikele isikutele. Seega peab vaba metsamaa erastaja vastama MaaRS § 23² lg-s 2 sätestatud kõikidele tingimustele nii avalduse esitamise, eeltoimingute teostamise, erastamisotsuse vastuvõtmise kui ka maa ostu-müügilepingu sõlmimise ajal. Järelikult, kui füüsilisest isikust ettevõtja võõrandab tema omandis olnud metsamaa, tähendab see seda, et tal pole enam võimalik tegeleda metsamajandusega MaaRS-e tähenduses, järelikult on ta kaotanud subjektiivse õiguse erastada vaba metsamaad ning erastamise menetlus tuleb lõpetada. Maa-amet peab vajalikuks rõhutada, et erastamise korraldaja kohustuseks on kontrollida, et vaba metsamaa erastaja vastaks kõikidele seaduses sätestatud tingimustele. Eeltoodust nähtub nii seadus- kui ka määrusandja mõte ja tahe, et vaba metsamaad erastatakse vaid isikutele, kes vastavad täies ulatuses seaduses sätestatud tingimustele ning kes reaalselt ja õiguslikul alusel tegelevad metsamajandusega kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil, sest vabade metsamaade erastamise eesmärgiks on maaelu ja metsamajandusega tegelemise toetamine ja edasiarendamine just nende isikute kaudu ja osas, kelle omandis olev metsamaa on täies ulatuses kasutusse võetud ja maa puudumine on saanud oluliseks takistavaks asjaoluks ettevõtluse (majandustegevuse) edasiarendamisel või laiendamisel, andes neile täiendava võimaluse maa omandamiseks soodustingimustel kohaseks majandustegevuseks. Maa-amet osundab siinkohal, et Riigikohtu halduskolleegium on kohtuasjas nr 3-3-1-51/01 asunud seisukohale, et ainuüksi isiku lootus, et haldusakti alusel antakse talle tulevikus soodustus (asi, raha, õigus vms), ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamise otsustamisel olla kaalukam kui halduse õiguspärane põhimõte, kui haldusakt on õigusvastane sisuliselt (materiaalses mõttes) või oluliste vormi- ja menetlusvigade tõttu. Oluliseks on vaid need menetlus- ja vormivead, mis võisid tuua kaasa sisult väära haldusakti andmise või mille tõttu ei ole võimalik kontrollida haldusakti sisulist õiguspärasust. Lähtudes eeltoodust, kuivõrd seadus keelas kaitstava looduse üksikobjekti juurde kuuluva maa erastamise ja kuivõrd isik ei vastanud erastamise otsustamise ajal seaduses sätestatud tingimustele, siis haldusaktidest, mis ei vasta seadusele, ei saa kellelgi tekkida mingit õiguspärast ootust, õiguskindlust ega usaldust. 10
(15)3-06-614 KOHTU PÕHJENDUSED U.R esitas 25.07.2001 xx vaba metsamaa erastamise avalduse xx vallas xx külas asuva maatüki nr.xx, ligikaudne suurus 7,5 ha, erastamiseks ning tolle aja seisuga kehtinud MaaRS § 22 lg 2 sätestas, et erastamisele kuuluv vaba metsamaa erastatakse vastavalt MaaRS §-le 232. Osundatud paragrahvi lg 1 sätestas, et vallavalitsus selgitab välja käesoleva seaduse § 22 lg-s 2 nimetatud vaba metsamaa pindala ja piiritleb plaanil erastamisele kuuluvad maatükid. Iga piiritletud maatükk registreeritakse ja tähistatakse plaanil numbriga. Koostatud plaani ja registreerimise lehe üks eksemplar jääb omavalitsusse avalikuks tutvumiseks ja teine esitatakse maavanemale. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib vaba metsamaa erastamiseks esitada omavalitsusele avalduse äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja või äriregistrisse kantud Eesti eraõiguslik juriidiline isik, kes tegeleb maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil metsamajandusega. Metsamajandusega tegeleja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse territooriumil omab metsamaad koos kasvava metsaga ning kes on teostanud selles metsas MS §-s 16-18 nimetatud hooldustöid või asunud täitma sama seaduse §-s 11 sätestatut. Kohalikul omavalitsusel on õigus vaba metsamaa taotlejalt nõuda eelmises lauses nimetatud tegevust tõendavaid dokumente. Äriregistrisse kanti U.R füüsilisest isikust ettevõtjana 04.07.2001 (ärireg.kood xx) (t.lk.68). Kinnistusraamatu väljatrükist nähtub, et vaba metsamaa erastamise avalduse esitamise ajal omas U.R xx vallas xxx külas asuvat kinnistut xx (reg.osa nr.xx), katastritunnus xx, pindalaga 6,68 ha, sihtotstarve maatulundusmaa (t.lk.74). Nimetatud kinnistu võõrandas U.R 10.03.2003 (t.lk.74). xx 30.05.2001 korraldusega nr. 273 „Vaba põllumajandus- ja metsamaa plaanide ja registreerimise lehtede avalikustamine“ avalikustati olemasolevad vaba maa plaanid ja registreerimise lehed (t.lk.20). Nende hulgas oli ka xx külas asuv metsamaatükk nr. xx, pindalaga 7,5 ha. Xx xx.xx.xxxxx otsuse nr. xx p-ga 2 kinnitati vaba metsamaa erastajate taotlejate nimekiri vastavalt lisadele. Lisa 3 p-ga 7 kohaselt kinnitati U.R xxx külas asuva maatüki nr.xx, pindalaga 7,5 ha erastamise taotlejaks kui metsamajandusega tegeleja. Sama otsuse p-i 3 kohaselt kohustati vallavalitsust esitama vaba põllumajandus- ja metsamaa erastajate nimekiri maavanemale. xx xx.x.xxxxx korraldusega nr. xx kinnitati U.R-le erastatava katastriüksuse nimeks xx, üldpindalaks 8,22 ha ja sihtotstarbeks maatulundusmaa. xxx 30.12.2003 korraldusega nr. 1343-m „Vaba metsamaa erastamise tingimuste kohta“ erastati U.R-le xxx maaüksus, katastritunnus xx. Notariaalne maa müügi-, hüpoteegi seadmise ja asjaõigusleping sõlmiti 28.01.2004 (t.lk.44-47). Eeltoodust järeldub, et seisuga xx.xx.xxxx, mil xx andis korralduse nr.xx, ei vastanud U.R metsamajandusega tegeleja tingimustele, kuna ta ei omanud xx valla territooriumil metsamaad koos kasvava metsaga, kus metsamajandusega tegeleda. Seega ei ole õige xx väide, et vallavalitsuse poolt vaba metsamaa erastamise käigus vastu võetud xx.x.xxxx korralduse nr.xx andmisel on järgitud VME korda. Vaba metsamaad võib erastada ainult isikutele, kes vastavad MaaRS § 232 lg-s 2 sätestatud vaba metsamaa erastamise õigust omava isiku tingimustele. Kuna kooskõlas VME korra § 15 lg-ga 1 kontrollib erastamise korraldaja talle maa erastamiseks esitatud dokumentide ja andmete õigsust, siis eelnimetatud õigusnormist tuleneb maavanema kui erastamise korraldaja kohustus kontrollida enne erastamise otsustuse langetamist, kas tegemist on metsamaa erastaja näol äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtjaga, kas ta tegeleb maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil metsamajandusega, kas ta omab maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil metsamaad koos kasvava metsaga ning kas ta on teostanud selles metsas valgustus-, harvendus- või sanitaarraiet või on asunud täitma metsa uuendamise kohustust vastavalt MS-le ning kas konkreetse vaba metsamaatüki erastamisega ei ületata MaaRS § 232 lg-s 5 piirmäära. Eeltoodu alusel saab väita, et nii xx kui xx kui ka xx ei tuginenud eelpoolnimetatud haldusakte andes kehtivale seadusele, kuna vaba metsamaad saab erastada 11
(15)3-06-614 ainult nendele isikutele, kelle omandis olev metsamaa on täielikult kasutusse võetud ja maa puudumine on saanud takistavaks asjaoluks majandustegevuse edasiarendamisel või laiendamisel. Kohus nõustub Maa-ameti seisukohaga, mille kohaselt seadusandja sätestas vaba metsamaa erastajale konkreetsed tingimused eesmärgil, et nõuetele mittevastaval isikul ei oleks võimalik erastada vaba metsamaad. Vaba metsamaa erastamist tuleb vaadelda ühtse tervikliku menetlusena, mille kohaselt need isikud, kes teatud menetluse etapis ei vasta enam seaduses sätestatud kriteeriumitele, kaotavad automaatselt õiguse osaleda edasises menetluses. Seaduses sätestatud kõikidele tingimustele vastavus kogu erastamismenetluse vältel peab tagama selle, et vaba metsamaad ei erastataks suvalistele ja juhuslikele isikutele. Seega peab vaba metsamaa erastaja vastama MaaRS § 23² lg-s 2 sätestatud kõikidele tingimustele nii avalduse esitamise, eeltoimingute teostamise, erastamisotsuse vastuvõtmise kui ka maa ostu-müügilepingu sõlmimise ajal. Järelikult, kui füüsilisest isikust ettevõtja võõrandab tema omandis olnud metsamaa, tähendab see seda, et tal pole enam võimalik tegeleda metsamajandusega MaaRS-e tähenduses ning seega on ta kaotanud subjektiivse õiguse erastada vaba metsamaad ning erastamise menetlus tuleb lõpetada. U.R sai xx vallas xx külas asuva xxkinnistu omanikuks 12.06.2001, äriregistrisse kanti ta füüsilisest isikust ettevõtjana 04.07.2001 ja vaba metsamaa erastamise avalduse esitas 25.07.
- Seega ei saanud ta ka vaba metsamaa erastamise avalduse esitamise aja seisuga vastata metsamajandusega tegelejaga tingimustele, sest 21 päeva jooksul ei jõudnud ta seaduses sätestatud vaba metsamaa erastajale esitatud tingimusi täita (t.lk.55). Eeltoodu alusel saab asuda seisukohale, et U.R ei vastanud terve erastamisprotsessi vältel MaaRS § 232 lg-s 2 sätestatud tingimustele ja seega on ekslik tema poolt kohtule esitatud arvamuses toodud järeldus, et käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et U.R vastas vaba metsamaa erastamise õigustatud subjektile MaaRS § 232 lg-s 2 sätestatud tingimustele (t.lk.33-37). 22.03.1999 kuni 01.01.2003 kehtinud MaaRS § 22 lg 2 sätestas, et erastamisele kuuluv vaba metsamaa erastatakse vastavalt MaaRS-e §-le
- Nimetatud paragrahvi lg 1 sätestas, et vallavalitsus selgitab välja MaaRS § 22 lg-s 2 nimetatud vaba metsamaa pindala ning arvestades maa efektiivse kasutamise, planeeringu- ja maakorraldusnõudeid, piiritleb plaanil erastamisele kuuluvad või kasutusvaldusesse antavad maatükid. Tulenevalt eeltoodust pidi xx välja selgitama, kas xx vallas xx külas asuv metsamaatükk nr. xx, pindalaga 7,5 ha, on vaba ehk teisisõnu, kas nimetatud maa kuulub erastamisele, kas sellele maale on teiste isikute poolt esitatud taotlusi maa tagastamiseks või maa ostueesõigusega erastamiseks, aga samuti, kas riigil on soov jätta maa riigi omandisse või kas kohalik omavalitsus kavatseb taotleda selle maa munitsipaalomandisse saamist. Maa-ameti esindaja sõnul ei ole xx pöördunud ei Keskkonnaministeeriumi ega Maa-ameti poole riigi võimaliku huvi väljaselgitamiseks. Peale selle tuli vabade maade väljaselgitamise käigus selgitada välja, kas maa on vaba kasutuspiirangutest, mis ei võimalda seda maad efektiivselt ja eesmärgipäraselt ning sihtotstarbeliselt kasutada. Antud haldusasja materjalide hulgas on Lääne-Viru Keskkonnateenistuse vastus Maa-ameti 22.05.2006 teabenõudele, millest nähtub, et kõik looduskaitseliselt tähtsad andmed (keskkonnainfo) on koondatud EELIS-e andmebaasi, mida haldab ja värskendab pidevalt Keskkonnaministeeriumi info-ja tehnokeskus. xx valla xx küla xx kinnistu (kat.xx) väike-konnakotka pesapaigad on kantud keskkonnateenistuse ettepanekul EELIS-se alljärgnevalt: ID 1883233230 – leidja R.Türkel, registrisse kantud 15.07.2001.a – leidmisele eelmisel aastal ei ole pesitsenud. Pesapaik on teada nõukogude-ajast, mil ala oli riigimetsamaa. Tolleaegne Põlula metskond teadis pesapaika ja vastutas, et pesapaik oleks lindudele turvaline. ID 1081232792 – leidja U.Sellis, registrisse kantud 01.01.2004.a – leidmisele eelmisel aastal on liik pesitsenud. xx vald on aastatel 1999-2001 pöördunud vaid mõningatel juhtudel (kaitsealadel olevad erastamised) keskkonnateenistuse poole kooskõlastuse saamiseks. xx küla ülalnimetatud 12
(15)3-06-614 piirkonna kohta ei ole Lääne-Virumaa Keskkonnateenistusel andmeid, et vald oleks erastamisel nõusolekut taotlenud. Keskkonnateenistus sai konkreetsest erastamisest teada siis, kui maaomanik tuli metsateatist vormistama (t.lk.92). Seega jättis xxx vaba metsamaa erastamise eeltoimingute tegemisel välja selgitamata, kas metsamaatükk nr. xx, asukohaga xx küla, on vaba ja üldse kuulub erastamisele ja kas see on efektiivselt kasutatav. Kuna ka maavanem jättis täitmata VME korra § 15 lg-test 1 ja 2 tulenevad kohustused ega kontrollinud talle maa erastamiseks esitatud dokumentide ja andmete õigsust, siis sai võimalikuks, et U.Rle erastati vaba metsamaana xx vallas xx külas asuv metsamaatükk nr. 8/52, mis tulenevalt MaaRS § 20 lg-st 12 ei kuulu erastamisele, vaid riigi omandisse jätmisele kooskõlas MaaRS § 31 lg 1 p-ga 2 (riikliku katse all olev ja riikliku kaitse all olevate objektide juurde kuuluv maa, kui kehtestatud kaitserežiim teeb võimatuks maa kasutamise teise isiku poolt). Kohustuste täitmata jätmine seisnes selles, et vald ei pöördunud Lääne-Viru Keskkonnateenistuse poole nõusoleku taotlemiseks xx külas asuva metsamaatüki nr. xx erastamiseks ning kuna LääneViru Keskkonnateenistuse andmetel oli väike-konnakotka pesapaik teada juba nõukogudeajast, mil kõneallolev ala oli riigimetsamaa, siis pidi kohalik omavalitsus olema teadlik väikekonnakotka pesapaiga olemasolust. Igal juhul pidi vald selleks, et selgitada välja, kas maa on vaba kasutuspiirangutest, mis ei võimalda seda maad efektiivselt ja eesmärgipäraselt kasutada, pöörduma vastava teabe saamiseks kohaliku keskkonnateenistuse poole. Pöördunuks xx vabade metsamaade väljaselgitamise käigus kohaliku keskkonnateenistuse poole, saanuks ta teada väike-konnakotka pesapaikade olemasolust metsamaatükil nr.xx, mis välistanuks nimetatud metsamaatüki erastamise vaba maana. Tegemist on kuni 10.05.2004 kehtinud
§ 21
(I kategooria kaitsealuse liigi kaitse) lg 1 kohaselt väike-konnakotkaga, kes kuulub I kategooria kaitsealuste liikide hulka. I kategooria kaitsealuste liikide suhtes kehtivad
§ 22
lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuded, mis tähendab, et keelatud on kaitsealuste loomade püüdmine, tapmine, ohustav häirimine ja jälitamine.
§ 21
lg 7 p 4 sätestab, et kui väike-konnakotka pesapuu asub väljaspool kaitseala, on väike-konnakotka pesapuu ümber oleva kaitsetsooni ulatuseks ring raadiusega 100 m.
§ 21
lg 8 kohaselt kehtib väikekonnakotka pesapuu kaitsetsoonis
§-s 12 kirjeldatud sihtkaitsevööndites kohaldatav kaitsekord, millest tulenevalt on inimeste liikumine ja jahipidamine lubatud väike-konnakotka pesapuu kaitsetsoonis ainult 01.oktoobrist kuni 29.veebruarini. Kooskõlas
§ 12
lg-ga 2, kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, on sihtkaitsevööndis keelatud: inimeste viibimine kaitsealuste liikide elupaigas; sõiduki, maastikusõiduki või ujuvahendiga liiklemine; telkimine, lõkke tegemine ja rahvaürituste korraldamine. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt on sihtkaitsevööndis keelatud majandustegevus, loodusvarade kasutamine ja uute ehitiste püstitamine kui kaitse-eeskirjadega ei ole sätestatud teisiti.
§ 6
kohaselt on kaitstava loodusobjekti valitsejaks riigiasutus, kellele on
-s ette nähtud ulatuses ja korras antud kaitseala või kaitstava loodus üksikobjekti valitsemise volitus. Väike-konnakotkas kanti
§ 21
lg-s 1 sätestatud I kategooria kaitsealuste liikide hulka 28.12.2001, enne seda kuulus väike-konnakotkas
§-s 22 kaitstud II kategooria kaitsealuste liikide hulka ning oli Vabariigi Valitsuse 15.12.1994 määrusega nr. 462 „Loodusobjekti kaitse alla võtmise korra ning II kategooria kaitsealuste taime-, seene- ja loomaliikide ning kivististe nimekirjade kinnitamine“ kinnitatud „II kategooria kaitsealused loomaliigid“ nimekirja. Alates 10.05.2004 kehtiva LKS §-de 30, 46 ja 50 kohaselt arvatakse I kaitsekategooriasse liigid, mis on Eestis haruldased, esinevad väga piiratud alal, vähestes elupaikades, isoleeritult või väga hajusate asurkondadena ning liigid, mis on hävimisohus, mille arvukus on inimtegevuse mõjul vähenenud, elupaigad ja kasvukohad rikutud kriitilise piirini ja väljasuremine Eesti looduses on ohutegurite toime mõjul väga tõenäoline. I kaitsekategooria liigi väike-konnakotka püsielupaigana on määratletud pesapuu ja seda ümbritsev ala 100 m raadiuses, kus kehtib sihtkaitsevööndi kaitsekord, kus inimesel on keelatud viibida alates 15.märtsist kuni 31.augustini. Seega tuleneb alates 10.05.2004 kehtivast LKS-st ning enne seda sama 13
(15)3-06-614 kuupäevani kehtinud
-st, et kaitstavate loodusobjektide hulka arvatud kaitsealuste liikide, sh I kategooria kaitsealuse liigi püsielupaigana käsitletav maa ei kuulu erastamisele. Väike-konnakotka puhul on tegemist kaitstava looduse üksikobjekti sihtkaitsevööndi maa, ehk I kategooria kaitsealuse liigi väike-konnakotka pesapuu (püsielupaiga) ümber oleva kaitsetsooni maaga, mis erastamisele ei kuulu. Eeltoodust tuleneb, et nii varasemalt
-s kui ka praegu kehtivas LKS-s sätestatud kaitstavate loodusobjektide hulka arvatud kaitsealuste liikide, sh I kategooria kaitsealuse liigi püsielupaigana käsitletav maa ei kuulu erastamisele. Väike-konnakotka püsielupaiga puhul ei ole tegemist kaitseala sihtkaitse- ja piiranguvööndi maaga, mille kohta kehtiks MaaRS § 20 lg-s 1² erandina sätestatu, et kaitseala valitseja võib, arvestades kehtestatud kaitserežiimi, lubada kaitsealade sihtkaitse- ja piiranguvööndi maa erastamist kuni MaaRS § 22¹ lg-tes 1-2², MaaRS § 23¹ lg-s 5 või § 23² lgs 5 sätestatud ulatuses, vaid tegemist on kaitstava looduse üksikobjekti sihtkaitsevööndi maa ehk I kategooria kaitsealuse liigi väike-konnakotka pesapuu (püsielupaiga) ümber oleva kaitsetsooni maaga, mis ei kuulu erastamisele ja seda isegi mitte erandkorras kaitseala valitseja loal. Seega jättis xx erastamise eeltoimingute käigus välja selgitamata, kas metsamaatükk nr. xx kuulub erastamisele, kas selle maa osas kehtivad seadusest tulenevad piirangud või kitsendused, mis ei võimalda maad sihtotstarbeliselt, efektiivselt ning eesmärgipäraselt kasutada. Kuna xx ei selgitanud välja enne vaba maa plaanide avalikustamist, kas maatükk nr.xx on vaba kasutuspiirangutest, siis ei saa kuidagi nõustuda valla seisukohaga, et kõik erastamise eeltoimingud viidi läbi kooskõlas kehtiva seadusega. Kuivõrd U.R ei vastanud MaaRS § 232 lg-s 2 sätestatud vaba metsamaa erastaja tingimustele ja xx vallas xx külas asuv metsamaatükk nr.xx (I kategooria kaitsealuse liigi väikekonnakotka pesapuu ümber olev kaitsetsooni maa) ei kuulu erastamisele, siis ei ole õige U.R kirjalikus seletuses avaldatud seisukoht, mille kohaselt puuduvad asjaolud ja neid kinnitavad tõendid, et U.R ei oleks tohtinud arvestada vaidlustatud haldusaktide kehtimajäämisega. Õiguspärane ootus on põhjendatud ja usalduse kaitse tagatud juhul, kui isiku õigus teatud hüvele tuleneb seadusest. Õiguspärane ootus ja usalduse kaitse ei saa tuleneda ametnike poolt antud seadusega vastusolus olevatest haldusaktidest. Kooskõlas HMS § 66 lg-ga 1 õigusvastase haldusakti võib, arvestades käesoleva seaduse §-s 67 sätestatut, isiku kahjuks kehtetuks tunnistada nii edasiulatuvalt kui ka tagasiulatuvalt, kui seadus ei sätesta teisiti. Kooskõlas HMS § 67 lg 4 p-ga 5 isik ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamisel tugineda usaldusele, kui isik oli haldusakti õigusvastasusest teadlik või ei olnud sellest oma süü tõttu teadlik. Sellest, et U.R ei vastanud vaba metsamaa erastaja tingimustele, mis on sätestatud MaaRS § 232 lg-s 2, pidi ta olema teadlik, kuna MaaRS on kõigile kättesaadav ning huvi ja soovi korral oleks võinud leida õigusteadmistega isiku, kes oleks selgitanud talle nimetatud õigusnormi sisu. Protesti rahuldamisel tugineb kohus HKMS § 26 lg 1 p-le 1. Mare Krull Kohtunik Kohtuotsus jõustus 25.01.2007 Riigikohtu kohtumäärusega nr.3-7-1-3-487 Tartu Ringkonnakohtu 17.10.2006 otsuse nr.3-06-614 alusel, millega otsustati: 1.rahuldada apellatsioonkaebus 2.tühistada Tartu Halduskohtu 13.06.2006 otsus ja teha asjas uus otsus 3.jätta Lääne-Viru maavanema protest Vinni Vallavolikogu 24.04.2002 otsuse nr.93 lisa 3 p 7 ja Vinni Vallavalitsuse 28.08.2003 korralduse nr.319 tühistamiseks rahuldamata 14
(15)3-06-614 Mare Krull Kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE 15
(15)