lg 2 kohaselt on isik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Käesoleval juhul ületavad OÜ ( likvideerimisel) kohustused äriühingu varasid. Samuti OÜ ( likvideerimisel) ei ole kavandatud edasisi projekte. Seetõttu on avaldaja seisukohal, et äriühing on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole äriühingu majanduslikust seisukohast tulenevalt ajutine, vaid püsiv. . a kohtumäärusega algatas Harju Maakohus OÜ (likvideerimisel) pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Veli Kraavi. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on OÜ (likvideerimisel) maksejõuetu. OÜ(likvideerimisel) võlgade kogusumma on võlgniku raamatupidamise andmetel ligi 400 000.- krooni. Võlgniku teadaolev vara koosneb 12 048.40 kroonist. Ajutine haldur on seisukohal, et antud menetluses on maksejõuetuse põhjuseks eelkõige pikemaajaline ebaefektiivne majandustegevus ning suutmatus oma ettevõtmist rahastada. Ajutine haldur on seisukohal, et tegemist on väljakujunenud maksejõuetusega. Puuduvad vahendid menetluskulude katteks ja reaalne võimalus vara tagasivõitmiseks või tagasi nõudmiseks. Ajutise pankrotihalduri arvamuse kohaselt tuleb OÜ (likvideerimisel) pankrotimenetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu pankrotiseaduse § 29 lg 1 alusel. Kohtuistungil jäi ajutine pankrotihaldur oma arvamuse juurde. Võlgniku esindaja ei vaielnud vastu ajutise pankrotihalduri seisukohale lõpetada pankrotimenetlus raugemisega. .a toimunud kohtuistungil esitas ajutine haldur kohtule taotluse halduri tasu väljamõistmiseks, kus palus välja mõista pankrotivara arvelt ajutise halduri kohustuste täitmise eest tasuks 11500.- krooni ning vajalike kulutuste katteks 828.00 krooni. Võlgniku esindaja nõustus ajutise halduri tasu suurusega. Kohtumääruse põhjendused. Kohus, kuulanud ära võlgniku esindaja seletuse ja ajutise pankrothalduri arvamuse ning 2 uurinud kirjalikke tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ajutise halduri hinnangul ulatuvad äriühingu võlad ligi 400 000.- kroonini. Tegemist on väljakujunenud maksejõuetusega, mis ei oma ajutist iseloomu. Kohus leiab, et põhjendatud on ajutise pankrotihalduri seisukoht, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning vara pankrotimenetluse kulude katteks ei jätku. Pankrotiseaduse § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Vastavalt pankrotiseaduse § 130 lg 4, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu käesoleva seaduse § 29 lg 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt antakse lõppenud juriidilise isiku dokumendid hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et võlgniku dokumendid tuleb anda hoiule juhatuse liikmele AV. Pankrotiseaduse § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Pankrotiseaduse (
) § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.
lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskust. Justiitsministri .a. määrusega nr vastu võetud „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra“ § 2 lg 8 kohaselt võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest. Ajutine pankrotihaldur palus määrata ajutise halduri tasuks 115000.- krooni ja vajalike kulutuste katteks 828.00 krooni pankrotivara arvelt. Võlgnik ei vaielnud sellele vastu. Kohus leiab, et ajutise halduri taotlus on põhjendatud ning ajutise halduri tasuks ja kulutuste katteks tuleb määrata 12 328.- krooni. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes pankrotiseaduse § 23 lg 1, § 29 lg 1, 4, § 130 lg 4 ja TsÜS § 46 lg 1 ning TsMS § 463 ja 465 kohus lahendab pankrotiavalduse pankroti raugemisega. Lukiina Vismann Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.