) § 475 lg 1 p 5 alusel kohus lahendab täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise hagita menetluses.
lg 1 kohaselt kohus vaatab hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 5 alusel kohus kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Tulenevalt
Perekonnaseaduse (PKS) § 92 lg 4 kohaselt eestkoste seatakse täisealise piiratud teovõimelise isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Vastavalt PKS §-s 93 sätestatule eeskoste seadmise otsustab kohus eestkosteasutuse või isiku, kelle üle eestkoste seatakse, avalduse alusel. Eestkoste seadmise otsustamiseks vajalikud andmed kogub ja valmistab ette eestkoste asutus. PKS § 95 kohaselt eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja. Ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus. Isikut võib eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul.
lg 5 sätestab, et kui eestkoste seatakse 2 eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Tutvunud asjas kogutud tõenditega ja kuulanud ära menetlusosalised, kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja rahuldab selle. HK on andnud kirjaliku nõusoleku enda määramiseks OK eestkostjaks. H. K eestkostjaks määramisega on nõus ka puudutatud isikud JK, M K ja MV . PKS § 96 sätestatud eestkostjaks määramist takistavad asjaolusid HK kohta kohtule teada ei ole. Kohus leiab, et Olavi K tervislikust seisundist lähtudes on põhjendatud määrata talle eestkostja
Eestkoste tuleb seada O. K kõigi asjade ajamiseks ja lugeda OK valimisõiguse tähenduses teovõimetuks.
Heli Käpp Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.