← Eesti

2-06-178/4

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-06-178 Määruse tegemise aeg ja koht 27. detsember 2006, Jõhvis Kohus Viru Maakohus Kohtunik Peeter Pällin Kohtuasi I B hagi N L vastu kaasomandi lõpetamise ja jagamise nõudes Menetlustoiming Läbivaatamata jätmine Menetlusosalised Hageja: I B (IKxxx) Kostja: N L (IKxxx) RESOLUTSIOON Jätta I B hagi N L vastu kaasomandi lõpetamise ja jagamise nõudes läbi vaatamata. Edasikaebe kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates. ASJAOLUD Viru Maakohtu menetluses on I B hagi N L vastu kaasomandi lõpetamise ja jagamise nõudes. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Hagi on esitatud kaasomandi jagamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on vaidlusaluse vara, maja asukohaga Jxxx, A alevik, A vald, Ida-Virumaa, omanikud kostja N L, R B ja J B. Kostjale N L kuulub ½ mõttelist osa majast. R B ja J B kuulub kummalegi ¼ mõttelist osa majast. Hagi on esitanud I B, kellel omandiõigus vaidlusalusele varale puudub. Vastavalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1, kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist ning lähtuvalt AÕS § 77 lg 1 ja lg 2, kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kaasomandi lõpetamise ja jagamise nõude esitamise õigus on kaasomanikel. Hagiavalduses toodud faktiliste asjaoludele tuginedes selgub, et avalduse esitaja ei ole vaidlusaluse vara, maja 1

(2)asukohaga Jxxx, A alevik, A vald, Ida-Virumaa, kaasomanik. Nimetatud vara kaasomanikud on kostja N L ning hagiavalduses märkimata isikud R B ja J B. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 1, kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Eeldades hagiavalduses esitatud faktiliste väidete õigsust, jõuab kohus järeldusele, et hagiavalduse esitaja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, kuna hagiavalduse esitajal puudub õigus nõuda kaasomandi lõpetamist ja jagamist. Lähtuvalt eeltoodust leiab kohus, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Lähtuvalt TsMS § 425 lg 1, kohus jätab hagi läbi vaatamata määrusega. Määruses märgitakse, kuidas kõrvaldada asja läbivaatamist takistav asjaolu, kui asi jäetakse selle asjaolu tõttu läbi vaatamata. Kohus selgitab, et vaidlusaluse vara suhtes kaasomandi lõpetamise ja jagamise nõude esitamise õigus on maja, asukohaga Jxxx, A alevik, A vald, Ida-Virumaa, kaasomanikel. Peeter Pällin Kohtunik 2
(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.