1 2-05-17560 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-05-17560 Otsuse tegemise aeg ja koht 05. jaanuar 2007, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Johannes Külaots Kohtuasi N R hagi O R vastu

§ 61lg 4 kehtestatud alammäära ühe lapse kohta kuus, kuni tütre J R (sünd.

26.07.1992) täisealisuseni, s.o 26.07.2010.a. 4. Välja mõista O R (isikukood, xxx, elukoht: xxx) igakuise elatusrahana N R (isikukood xxx, elukoht: xxx) kasuks alates 30.09.2005.a. kuni 31.12.2005.a. summas 1 345.- (üks tuhat kolmsada nelikümmend viis krooni ja 00 senti) kuus, alates 01.01.2006.a kuni 31.12.2006.a. summas 1 500.- krooni (üks tuhat viissada krooni ja 00 senti) kuus ja alates 01.01.2007.a. 1 800.- krooni (üks tuhat kaheksasada krooni ja 00 senti) kuus, kuid mitte vähem,

§ 61lg 4 kehtestatud alammäära ühe lapse kohta kuus, kuni tütre K R (sünd.

10.12.1995) täisealisuseni, s.o 10.12.2013.a. 2

1. Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult. Kohtuotsuse täitmisel arvestada kostja O R poolt elatisena makstud summasid.
2. Välja mõista O R riigilõiv 1 400.- (üks tuhat nelisada) krooni riigituludesse.
3. Riigituludesse mõistetud summad kuuluvad tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2900078583 või arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2900078583 hiljemalt 20 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.
4. Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS § 313 ettenähtud korras ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS § 315 ettenähtud korras. Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu avalikult teatavakstegemisest. Viru Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD N R ja O R abielust on sündinud 26.07.1992.a. tütar J R ja 10.12.1995.a. tütar K R. Ida-Viru Maakohtu
5. jaanuari 2003.a. kohtuotsusega mõisteti kostjalt välja elatis laste ülalpidamiseks 1 500 krooni. Hageja esitas 30.09.2005 kohtusse hagi kostja vastu elatise suurendamise nõudes ja välja mõista elatis laste ülalpidamiseks 3 500 krooni kuus. ASJA KÄIK 01.12.2005.a. kohtule esitatud vastuses nõustus kostja hagiga osaliselt. Kostja on nõus maksma elatist Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alammääras, so 2 690 krooni kahe lapse peale. Kostja tasub maja ostmiseks võetud pangalaenu, toetab invaliidist ema. Kostja on vabaabielus, naisel on laps, keda ta peab aitama. Kostja väitel on hageja töötasu suurem, kui kostja töötasu, mis moodustab 4 051,65 krooni kuus. KOHTUISTUNG
6. detsembri 2006.a. kohtuistungil jäi hageja esitatud haginõuete juurde ja palus kostjalt välja mõista elatis 3 500 krooni kuus (1 750 krooni ühele lapsele). Hageja põhjendas oma nõuet sellega, et kostja on elatist maksnud ebaregulaarselt, samuti on suurenenud laste vajadused. Kohtuistungi käigus esitas hageja avalduse, milles vähendas elatise nõuet ja palus kostjalt välja mõista elatis laste ülalpidamiseks vastavalt PkS § 61 lg 4, alates hagiavalduse esitamisest. Kostja ei olnud nõus esitatud nõudmisega, sest tema sissetulek ei võimalda maksta elatist hageja nõutud suuruses. Kostja töötab FIE-na, tema sissetulek on erinev, kindel töötasu puudub. Kostja on nõus elatise maksmisega vastavalt PkS § 61 lg
7. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. 3 PkS § 48 ja 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed. PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Lähtuvalt 2005.a aastal kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (2 690 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 345 krooni, 2006.a. kehtestatud kuupalga alammäärast (3 000 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 500 krooni Lähtuvalt käesoleval aastal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3 600 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 800 krooni. J R ja K R sünnitunnistustest nähtub, et N R ja O R on J R ja K R vanemad. Rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt elavad J R ja K R oma ema N R juures. Hageja poolt esitatud töötasu tõendist nähtub, et tema 2005.aasta 6 kuu keskmine töötasu Ida-Viru Keskhaiglas moodustas 46 609 krooni, so, keskmiselt 7 768 krooni kuus. 2006.a. töötasu tõendit hageja ei esitanud. Laste elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab laste elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige laste huvidest. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PkS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Kostja on nõus elatise maksmisega Vabariigi Valituse poolt kehtestatud suuruses. Kostja poolt esitatud palgatõendi nr. 1.1-2/847 alusel oli kostja
8. aasta 6 kuu keskmine töötasu 28 532,95 krooni, mis moodustas keskmiselt 4 755 krooni kuus. Käesoleval ajal on kostja FIE, tema töötasu on erinev. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis võimaldaksid elatise väljamõistmise kostjalt alla PkS § 61 lg 4 nimetatud suuruse. PkS § 70 mõttest tulenevalt tuleb kohtu poolt määratud elatis välja mõista alates elatisehagi esitamisest. Sellest lähtuvalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele elatis laste ülalpidamiseks igakuise elatusrahana alates 30.09.2005.a. kuni 31.12.2005.a. summas 1 345 krooni kuus, alates 01.01.2006.a kuni 31.12.2006.a. summas 1 500 krooni kuus ja alates 01.01.2007.a. summas 1 800 krooni kuus, kuid mitte vähem,

§ 61lg 4 kehtestatud alammäära ühe lapse kohta kuus, kuni tütre J R (sünd.

26.07.1992) täisealisuseni, s.o 26.07.2010.a.; alates 30.09.2005.a. kuni 31.12.2005.a. summas 1 345 krooni kuus ja alates 01.01.2006.a. kuni 31.12.2006.a. summas 1 500 krooni kuus ja alates 01.01.2007.a. summas 1 800 krooni kuus, kuid mitte vähem,

§ 61lg 4 kehtestatud alammäära ühe lapse kohta kuus, kuni tütre Karina Raku (sünd.

10.12.1995) täisealisuseni, s.o 10.12.2013.a. TsMS RakS § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetlusekulude jaotamisel ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Alates 01.01.2006.a kehtima hakanud TsMS § 123 alusel tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi esitamise aeg. Hagi on esitatud 30.09.2005.a. 4 Riigilõivuseaduse § 16 lg 2 kohaselt vabastatakse hageja riigilõivu tasumisest elatise nõudmise hagis. TsM § 129 lg 2 kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamise kohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihind nõutavate maksete kogusumma kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheks kuu eest saadav summa. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega on hagihind (3000–1500 = 1500) x 12 = 18 000 krooni, millelt vastavalt seadusele on riigilõiv 1 400 krooni. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et on põhjendatud, et muuta Ida-Viru Maakohtu 30. jaanuari 2003.a. otsusega välja mõistetud elatise suurust. Riigilõivu (RLS) § 16 lg 1 p 1 kohaselt on hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudmise hagis. Seega vastavalt TsMS § 162 lg 1 kuulub riigilõiv 1 400 krooni väljamõistmisele kostjalt. Hagi rahuldatakse hagiavalduses märgitud ulatuses ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 123, § 162 lg 1, § 434, § 442, § 452, § 467, § 468 lg 3, § 632 järgi. Johannes Külaots Kohtunik