TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-326/05 Otsuse kuupäev 11.11.2005 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Romeo Kalda kaebus Tartu Vangla toimingule, mis seisneb 18.05.2005 kaebajale saabunud kirja mitteõigeaegses kättetoimetamises ja sõnumisaladuse rikkumises Asja läbivaatamise kuupäev 01.11.2005, avalik kohtuistung Tartu vanglas Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja: Romeo Kalda; Vastustaja: Tartu Vangla, esindaja Eva Panksepp Resolutsioon Rahuldada Romeo Kalda kaebus osaliselt. Tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla toiming kaebajale 18.05.2005 saabunud kirja mitteõigeaegses kättetoimetamises. Muus osas jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Apellatsioonikaebuse esitamisest tuleb teatada asja otsustanud kohtule kirjalikult 10 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so 11.11.2005 Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonikaebus. Apellatsioonikaebuse võib esitada üksnes teate esitanud isik 30 päeva jooksul ringkonnakohtule sama kohtu kaudu, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Romeo Kalda on esitanud kaebuse Tartu Vangla toimingule, mis seisneb kaebaja nimele 18.05.2005 Hispaaniast saabunud kirja mitteõigeaegses kättetoimetamises ning sõnumisaladuse rikkumises. Kaebus on esitatud nimetatud toimingute õigusvastaseks tunnistamise nõudes. Kaebaja on etapeeritud 18.05.2005 Pärnu Vanglast Tartu Vanglasse halduskohtu istungitele, mis toimusid samal päeval. Peale kohtuistungit on vanglaametnik toonud kaebajale Hispaaniast saabunud kirja ning avanud selle kaebaja juuresolekul. Kirja avamisel leiti ümbrikust 10EUROne rahatäht ning teavitati, et kiri saadetakse Pärnu Vanglasse ning Pärnu Vangla koostab akti 10 Eurose rahatähe võetuse kohta ja kiri antakse kaebajale kätte. Pärnu Vanglas on keeldutud kaebajale kirja kättetoimetamisest ning teavitatud, et kirja peab Tartu Vangla ise kaebajale kätte toimetama. Kaebaja on esitanud ka vaide 09.06.2005 kirja kätte mitteandmise kohta ning sõnumisaladuse rikkumise kohta, kuna kiri oli avatud ning ringles mitmete ametnike käes. Samas on kaebaja ise taotlenud 10 Euro-se rahatähe suhtes akti koostamist .Vaideotsuse E-5- 45 17.06.2005 kohaselt on teavitatud, et sularaha äravõtmise kohta koostatakse akt ning kantakse raha riigituludesse ning otsustati rahuldada vaie osas, mis puudutas kirja kätteandmist. Kiri toimetati kaebajale kätte 20.06.
- Kaebuse esitaja taotleb tunnistada Tartu Vangla toimingu kaebajale kirja mitteõigeaegses kätteandmises õigusvastaseks ning tuvastada, et kaebaja suhtes on Tartu Vangla rikkunud sõnumisaladust seoses lahtivõetud kirja käest kätte andmisega ametnike vahel. Kohtuistungil toob kaebaja välja põhjendatud huvi alusena asjaolu, et kavatseb esitada vangla vastu eeltoodust tulenevalt kahju hüvitamise nõude. Kaebaja on seisukohal, et Tartu Vangla on rikkunud kaebaja suhtes Põhiseaduse § 43 sätet seoses sõnumisaladuse rikkumisega ning ei ole järginud Vangla Sisekorraeeskirja § 50 lg 1 ja Vangistusseaduse § 29 lg 1 nõudeid. Vastustaja esindaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vangistusseaduse § 29 lg 1 kohaselt avatakse kinnipeetava juuresolekul vanglaametniku poolt kinnipeetavale saadetud kirjad ning võetakse sealt esemed , mille omamine vanglas on vangla sisekorraeeskirja sätetega keelatud. Tartu vangla Kodukord p. 18.
- kohaselt on kartseris, lühiajalisel väljasõidul, arestimajas viibivale või teise vanglasse suunatud kinnipeetava isiku kirjad õigus hoida vangistusosakonnas ning säilitatakse kuni mittekätteandmise põhjuse möödumiseni. Kohtuistungil möönab vastustaja esindaja, et kirja kättetoimetamisega kaebajale on ületatud mõistlikku piiri. Kohtu seisukohad: Kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, so nõude osas, mis puudutab kaebajale kirja mitteõigeaegses kättetoimetamises. Asja materjalide kohaselt on 18.05.2005 saabunud Tartu Vanglasse Romeo Kalda nimele adresseeritud ümbrik Hispaaniast, milles oli 10EURO-ne rahatäht ja kiri kaebajale. 10EUROne rahatäht kuulub äravõtmisele kui keelatud ese, mille üle antud asjas vaidlust ei ole. Kuna kiri saabus Tartu Vanglasse 18.05.2005, mil kaebaja oli ka toimetatud Tartu Vanglasse istungite ajaks, avati vanglaametniku poolt kaebajale adresseeritud kiri kaebaja juuresolekul Tartu Vanglas, seega on kaebus rajatud Tartu Vangla toimingule, mitte Pärnu Vangla toimingule, mistõttu puudus vajadus kohtul kaasata protsessi Pärnu Vangla esindajat. Vastustaja on oma kirjalikus seisukohas kohtule soovitavalt taotlenud asja arutamise juurde kaasata ka Pärnu Vangla.
- Kohtuistungil on leidnud tuvastamist, et kirja ei ole antud kaebajale kätte 18.05.2005 selle avamisel Tartu Vanglas , vaid saadeti koos kaebajaga avatuna Pärnu Vanglasse kaebajale üleandmiseks, kuna hetkel oli kaebaja Pärnu Vanglas vangistust kandev kinnipeetav ning vastustaja on seisukohal kirjalikus seletuses, et seega oleks pidanud kaebaja kirja kätte saama Pärnu Vanglas. Kohtuistungil leiab vastustaja esindaja, et kiri avati Tartu Vanglas ja leiti 10 EURO-ne rahatäht ning kaua aega oleks võtnud rahatähe äravõtmise vormistamine, mistõttu ei oleks kaebaja enam etappi jõudnud samal päeval. Pärnu Vangla on leidnud (tl. 15), et kuna Tartu Vangla on kirja avanud ning tuvastanud kirjas oleva 10EURO-se rahatähe olemasolu, on Tartu Vangla avastanud kuriteotunnustega teo, siis tulenevalt KrMS § 6 alusel on kohustatud Tartu Vangla toimetama ka kriminaalmenetlust ja saatis avatud ümbriku koos rahatähega tagasi Tartu Vanglasse. Antud asjas ei ole oluline see, kas kriminaalmenetlusega tegeleti või mitte, oluline on tuvastada, kas Tartu Vangla pani toime kaebaja suhtes õigusvastase käitumise, mis seisneb kirja õigeaegses mittekättetoimetamises ja sõnumisaladuse rikkumises. Vastavalt Vangla sisekorraeeskirja (justiitsministri määrus nr. 72/30.11.2000) § 50 lg 1 kohaselt edastatakse kinnipeetavale kiri allkirja vastu kirja vanglasse saabumisest alates 3 tööpäeva jooksul. Kohus nõustub kaebaja väitega, et vangla on rikkunud Vangla sisekorraeeskirja § 50 lg 1 sätteid selle kohta, et pole edastanud kinnipeetavale kirja kolme tööpäeva jooksul arvates kirja saabumisest vanglasse. Kiri on R. Kaldale allkirja vastu kätte toimetatud alles 20.06.2005, nagu kinnitavad ka pooled. Tartu Vangla ametniku õiendist (tl.14) nähtuvalt on avatud 18.05.2005 Romeo Kalda juuresolekul temale adresseeritud kiri. Kuna kirja juures olevast ümbrikust avastati rahatäht, toimetati lahtist ümbrikku koos sisuga ühelt ametnikult teisele. Alles 17.06.2005 on koostatud Tartu Vanglas rahatähe suhtes akt esemete võetuse kohta ning pärast seda on ka kiri kaebajale üle antud. Õiendist nähtuvalt on kirja hoitud Tartu Vangla julgestusosakonna spetsialisti kabinetis seifis 27.05.-17.06.
- Tulenevalt Vangistusseaduse § 29 lg 1 kohaselt avatakse kinnipeetavale saadetud või tema poolt saadetavad kirjad, välja arvatud kirjad kaitsjale, prokurörile, kohtule, õiguskantslerile ja Justiitsministeeriumile, vanglaametniku poolt kinnipeetava juuresolekul ning võetakse ära esemed, mille omamine vanglas on vangla sisekorraeeskirjadega keelatud. Seega tulnuks Tartu Vanglal lähtuda nimetatud sättest ning 18.05.2005, kui vanglaametnik kaebajale adresseeritud kirja avas, tulnuks keelatud eseme suhtes võtta tarvitusele meetmed ning kirja üleandmisel lähtuda SKE § 50 lg 1 nõuetest. Kohus ei saa lugeda põhjendatuks kirja üleandmise viivitamist seoses asjaoluga, et kaebajat oli koheselt vaja etapeerida. Eeltoodu alusel on rikkunud vangla kaebaja suhtes SKE § 50 lg 1 nõudeid, mille kohaselt tuli kinnipeetavale adresseeritud kiri toimetada kätte kolme tööpäeva jooksul , arvates selle saabumisest vanglasse. Käesoleval juhul ei pea kohus õigeks vastustaja poolt kohaldatud Tartu Vangla Kodukord p.18.1 sätteid, mille kohaselt kartseris, lühiajalisel väljasõidul, arestimajas viibivale või teise vanglasse suunatud kinnipeetava isiku kirjad hoitakse vangistusosakonnas ja säilitatakse kuni kirja mittekätteandmise põhjuse möödumiseni või teise vanglasse saatmiseni, kuna kaebaja oli kirjaümbriku avamise hetkel selle juures ning kirja säilitamiseks puudus vajadus.
- Kohus jätab rahuldamata kaebaja nõude tunnistada õigusvastaseks vangla toiming sõnumisaladuse rikkumises. Antud juhul on küll tõendatud, et kirjaümbrik oli avatud ning suunati ühelt ametnikult teisele, kellel oleks olnud võimalik seda lugeda, kuid pole tõendatud, et vangla oleks teostanud postisaadetise läbivaatuse ja rikkunud sõnumisaladust. Seega eeltoodu alusel ei ole vangla kaebaja suhtes toime pannud Põhiseadusest tuleneva § 43 sätete eiramist, mille kohaselt on igaühel õigus tema poolt või temale posti, telegraafi , telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele. Kaebaja väide, et kuna ümbrik oli lahtine, võidi lugeda temale adresseeritud kirja, on paljasõnaline ja oletuslik. Kaebaja on toonud põhjendatud huvina välja asjaolu, et edaspidi vangla administratsiooni poolt ei korduks ebaseaduslikke kirjade kinnipidamist ning soovib esitada kaebuse kahju hüvitamise nõudes. Kohus lähtub kaebuse osalise rahuldamise osas HKMS § 25 lg 1 ja § 26 lg 1 p. 3 , ja kaebuse osalise rahuldamata jätmise osas HKMS § 26 lg 1 p.
- Kohtukulud jäävad poolte kanda. Kohtunik Mare Priks