KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa Otsuse tegemise kuupäev ja koht 24.01.2007 Rapla Tsiviilasja number 2-06-32501 Tsiviilasi K K hagi A S vastu vanema kande vaidlustamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja K K , hageja esindaja vandeadvokaat K S, kostja A S Resolutsioon Tunnistada ebaõigeks A S Tartu Maavalitsuses vormistatud sünniaktis nr 714 04.07.2005 tehtud kanne osas, millega A S isana on sünniakti kantud K K, sündinud xxx, sünnikoht xxx, Eesti kodanik, elukoht xxx. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest . Asjaolud Hageja oli kuni 09.03.2005 abielus A Sga. Tartu Maakohtu 16.02.2005 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-2032/04 abielu lahutati. Faktiline kooselu ja abielulised suhted poolte vahel lõppesid juba enne abielu lahutamist. 29.07.2004 lahkus hageja Eestist Iirimaale tööle, Iirimaal töötab ja elab hageja kuni tänaseni. Lapsi poolte kooselust ei sündinud. Alates hageja elamaasumisest Iirimaale puudus tal kirjavahetus ja informatsioon kostja elust Eestis. 2006.a juunis helistas kostja hagejale ja teatas, et on tekkinud probleemid seoses lapse isaduse kande tühistamisega. Nimelt sündis A S 02.07.2005 poeg A S. Lapsele sünnitunnistust taotlemas käis kostja üksinda ja palus perekonnaseisuorganis jätta tühjaks isa kanne. Perekonnaseisuorgan kandis lapse isana sünniakti hageja, kuna vastavalt PerekS § 39 lg 1 loetakse laps, kes on sündinud või eostatud vaenmate abielu kestel, põlvnevaks mehest, kes on lapse emaga abielus. Hageja oli Eestist lahkunud 11 kuud ja 4 päeva enne lapse A S sündi. Seega ei saanud ta olla lapse eostajaks. Abielu kostjaga oli aga sel ajal veel lahutamata. 22.12.2005 esitas kostja Tartu Maakohtule hagiavalduse isast põlvnemise tuvastamise ja igakuise elatise määramise nõudes. Hagiavalduse kohaselt põlvneb A S A Mst, kellega kostjal oli perioodil detsembrist 2003.a kuni oktoobrini 2004 lähisuhted. Lapse isana sünniakti kantud hageja viibib alates 29.07.2004 välismaal ja lapse suhtes mingeid õigusi ja kohustusi ei oma. Samas hagiavalduses taotles kostja elatise väljamõistmist A Mlt kostja kasuks A S ülalpidamiseks. Tartu Maakohtu 25.04.2006 määrusega tsiviilasjas nr 2-05-23352 jäeti A.S hagi A.M vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks läbi vaatamata. Kohtu põhjenduste kohaselt ei ole seaduslik teisest mehest põlvnemise tuvastamine enne sünniakti tehtud kande ebaõigeks tunnistamist ja tühistamist. Kui sünniakti on isa juba märgitud ja lapse põlvnemine sellega tuvastatud, siis tuleb asjast huvitatud isikul kõigepealt see kanne vaidlustada ja alles pärast kohtuotsuse jõustumist saab lahendada teisest mehest põlvnemise tuvastamise hagi. Hageja sai 2006.a juunis teada, et on kantud A S sünniakti lapse isana. Seda asjaolu A.S talle varem ei teatanud. Hageja ei ole ise ega ka mitte koos A.Sga esitanud avaldust enda kandmiseks sünniakti lapse isana. Seetõttu puudus hagejal varem võimalus vanema kande vaidlustamiseks. Kande vaidlustamine on vajalik, kuna hageja ei soovi endale võtta seadusest tulenevaid vanema kohustusi lapse kasvatamisel. Ka lapse ema A.S ei tunnista hagejat lapse isaks ega pea õigeks vanemlike kohustuste põhjendamatut asetamist hagejale. Kuna vanema kande vaidlustamine sünniaktis võib toimuda ainult kohtu kaudu, on hageja sunnitud hagiavaldusega pöörduma kohtu poole. Kande ebaõigeks tunnistamise nõude aegumistähtaeg on 1 aasta päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama kande ebaõigsusest. Seega on nõue esitatud tähtaegselt. Hageja nõue ja põhjendused Hageja palub Perekonnaseaduse §-de 38 lg 3; 44 lg-te 1, 2 alusel tunnistada ebaõigeks A S Tartu Maavalitsuses vormistatud sünniaktis nr 714 04.07.2005 tehtud kanne osas, millega A S isana on sünniakti kantud K K, kuna laps ei põlvne hagejast. Kostja vastuväited Kostja hagile vastu ei vaidle. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse § 44 lg 1 sätestab, et kohus võib tunnistada lapse sünniaktis vanema kohta tehtud kande ebaõigeks, kui tuvastab, et laps ei põlvne sellest vanemast. Tartu Maakohtu otsusega 16.02.2005 loeb kohus tuvastatuks, et K.K ja A.S abielu lahutati 16.02.2005. Sünnitunnistusest CL 0 300239 04.07.2005 nähtub, et A S sündis xxx, tema isa on K K ning ema A S. Kohtuistungil võttis kostja õigeks, et kostja ja A M lähisuhetest sündis xxx A S. Poolte kooselu lõppes enne abielulahutust. Lapse sündi käis kostja vormistamas perekonnaseisuametis üksinda. Hageja ei ole A S isa. Hageja leiab, et tema ei ole A S isa, kuna ta lahkus Eestist elamast 11 kuud 4 päeva enne lapse sündi. Seega leidis kohtuistungil tõendamist, et A S ei põlvne hagejast. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.