nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue OÜ esitas .a. kohtusse hagi EE vastu võlgnevuse nõudes. Kostja kasutas omanikuna asuvat eluruumi perioodil .a.- .a. Hageja on kostjale igakuiselt esitanud arved haldus- ja hoolduskulude ning kommunaalteenuste eest, mida kostja nõuetekohaselt tasunud ei ole. Vastavalt hageja raamatupidamise õiendile igakuiselt küsitud hooldustasude kohta on kostja võlgnevus OÜ ees osundatud perioodil 5965.90 krooni, millise summa palub hageja kostjalt välja mõista. Menetluskuluna palub hageja kostjalt välja mõista riigilõivu, kohtutäituri tasu 295 krooni ja väljaandes Ametlike Teadaannete avaldamise kulu 200 krooni. Kohtu põhjendused Kostjale on kohtukutse kätte toimetatud vastavalt
Kostjat on hoiatatud, et istungile ilmumata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata kohtuistungile ilmunud. Kostjat on hoiatatud, et istungile ilmumata jätmisel korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt
lg 1 kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad
Vastavalt
lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne , kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil vastavalt seaduse sätetele. TsK § 174 sätestab, et ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ei ole lubatud. TsK § 477 lg 1 ja 3 sätetestavad isiku kohustuse tagastada alusetult omandatu või hüvitada selle omandamise momendil määratav väärtus rahas, lg 6 järgi laienevad selle paragrahvi sättes ka juhtudele, mil vara säästetakse teise isiku arvel ilma seaduse või tehinguga kindlaksmääratud aluseta. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada ja kostjalt välja mõista hageja kasuks 5965,90 krooni. Menetluskulu Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt
lg 1 (kuni redaktsioonis) mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud.
lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele kohtukuluna riigilõiv 1750 krooni, väljaandes Ametlike Teadaannete avaldamise kulu 200 krooni, kokku 1950 krooni.
Kohtutäituri tasu 27 väljamõistmisel lähtub kohus kohtutäituri seaduse (KTS) § 25 lg-st 1, mille kohaselt menetlusdokumentide kättetoimetamise eest tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt on kohtutäiturile makstav tasu 250 krooni. KTS § 27 25 lg 2 järgi kohtutäituril on õigus nõuda tasu pärast kättetoimetamisteatise esitamist kohtule, väljastades kohtutäituri tasu otsuse. Kohtutäituri tasu otsusest nähtub, et kohtutäitur on käibemaksukohuslane. Tulenevalt käibemaksukohustusest lisandub kohtutäituri tasule juurde käibemaks 18 %. Lähtuvalt eeltoodust mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks kohtutäituri tasu 295,00 krooni. Seega tuleb kostjal tasuda hagejale menetluskulude katteks kokku 2245 krooni. Tulenevalt
Seega tuleb kostjal EE tasuda riigituludesse postikulu 156,60 krooni. Kohus selgitab, et kaja peab vastama
Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (
lg 1).
lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. Kautsjon tasutakse .
lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt. Ene Tsefels Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.