3-06-605/4

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-06-605 Otsuse kuupäev 30.06.2006 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi J.T. kaebus Sotsiaalkindlustusameti 14.02.2006 otsusele 31851-1 Asja läbivaatamise kuupäev 19.06.2006, avalik kohtuistung Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja J.T.; Vastustaja: Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniamet, esindaja Kati Kümnik Resolutsioon Rahuldada J.T. kaebus. Teha ettekirjutus: Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Jõgeva osakonnal arvata J.T. pensioniõigusliku staazi hulka Nõukogude armees kohustuslikus sõjaväeteenistuses oldud aeg ajavahemikul 23.11.l962 kuni 21.08.l965 tagasiulatuvalt, arvates 06.11.

1. Ettekirjutus kuulub täitmisele ühe kuu jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest. Mõista välja Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Jõgeva osakonnalt 10.- krooni riigilõivu J.T. kasuks. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb teatada asja otsustanud kohtule kirjalikult 10 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so 30.06.2006 Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse võib esitada üksnes teate esitanud isik 30 päeva jooksul ringkonnakohtule sama kohtu kaudu, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui teate esitaja tähtaja jooksul apellatsioonkaebust ei esita , loetakse, et ta ei ole kohtuotsust vaidlustanud J.T. on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse , milles vaidlustab Tartu Pensioniameti Jõgeva osakonna 14.02.2006 otsust nr. 31851-1 , kuna vanaduspension on määratud osalist tööstaazi arvesse võtmata. Kaebuse esitaja on leidnud, et tema pensioniõigusliku staaźi hulka peab kuuluma lisaks olemasolevale:
2. pensioniõiguslik staaz ajavahemiku eest 23.11.1962 kuni 21.08.1965, mil kaebaja viibis Nõukogude armees kohustuslikus sõjaväeteenistuses;
3. töötamine Tallinna REV´is perioodil 07.03.1967 kuni 05.03.l969 , mis peaks kajastuma pensioniõigusliku staazi hulgas;
4. Töötamine talunikuna, kuna J. T. on olnud aastatel 1996 kuni 1999 talunik füüsilisest isikust ettevõtjana, mida kaebaja taotleb arvata pensioniõigusliku staaźi hulka. Tartu Pensioniameti Jõgeva osakond on andnud selgituse , mille kohaselt :
5. pensioniõigusliku staazi hulka ei saa arvata kaebajal kohustusliku sõjaväeteenistuse aega, kuna isik ei ole suunatud sõjaväeteenistusse Eestist, viide Pensionikindlustusseaduse § 28 lg 2 p.
7. pensioniõigusliku staazi hulka ei saa arvata kaebajal töötamist REV`is elektrikuna töötatud aega, kuna tööraamatu kanne on puudulik.
8. pensioniõigusliku staazi hulka ei saa arvata kaebaja töötamist talunikuna (FIE), kuna sellel perioodil ei ole kaebaja maksnud sotsiaalmaksu, viide PRKS § 28 lg 2 p.
9. Kohtuistungil loobub kaebaja pensioniõigusliku staazi arvestamise nõudest töötamisel talunikuna Tominga talus ajavahemikul l996 kuni l999, kuna ta ei maksnud sotsiaalmaksu ning nõustub vastustaja seisukohtadega ja seadusest tulenevaga. Pensioniõigusliku staazi tuvastamise osas, mis puudutab puudulikku tööraamatu kannet Tallinna REV´is elektrikuna töötamist ajavahemikul 07.03.1967 kuni 05.03.1969 , on vastustaja teinud uue otsustuse, mille kohaselt on tagasiulatuvalt, so. arvates 06.11.2005 , arvatud pensioniõigusliku staazi hulka Tallinna REV`is töötamise aeg nimetatud ajavahemiku suhtes. Nimetatud nõuete osas on kohus lõpetanud vaidluse kohtumäärusega 30.06.
10. Kohtuotsusega kuulub lahendamisele J.T. kaebus, mis puudutab pensioniõigusliku staazi hulka arvestamist kohustuslikus sõjaväeteenistuses viibimise aega. Kaebaja on andnud selgituse, et teda on nõukogude ajal paigutatud tema tahte vastaselt Leedu NSV sse - tööle Leedu Raudteele - peale Tartu Raudteetranspordi Tehnikumi lõpetamist l962.aastal, kust teda sõjaväeteenistusse saadeti ning seega taotleb , et õige on siiski arvata tema viibimise aeg sõjaväeteenistuses tema pensioniõigusliku staazi hulka. Vastustaja esindaja tugineb Pensionikindlustuse seaduse § 28 lg 2 p. 3 ja Vabariigi Valitsuse määrusele nr. 6/10.01.
11. ning leiab, et taotlus ei ole põhjendatud. Kohtu seisukohad: Kohus asub seisukohale, et kaebaja taotlus arvata sõjaväeteenistuses viibitud aeg 23.11.1962 kuni 21.08.1965 pensioniõigusliku staazi hulka, on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Jõgeva osakond on teinud otsustuse nr. 31851-1 14.02.2006 , millega määrati J.T.le vanaduspension alates 06.11.2005 eluaegselt. Tulenevalt Riikliku Pensionikindlustuse seaduse § 7 lg 1 p. 1 alusel on tekkinud J.T.l õigus vanaduspensionile. Nimetatud seaduse § 28 loetleb pensioniõigusliku staazi hulka arvatava tegevuse aeg , milleks RPKS § 28 lg 2 p. 3 kohaselt arvatakse pensioniõigusliku staazi hulka kohustusliku sõjaväeteenistuse ja asendusteenistuse aeg, kui isik suunati teenistusse Eestist. Vabariigi Valitsuse 10.01.2002 määrusega nr. 6 „Pensioniõigusliku staazi tuvastamise kord“ § 6 p. 3 kohaselt loetakse kohustusliku sõjaväeteenistuse ja asendusteenistuse aega tõendavaks dokumendiks Kaitseressursside Ameti poolt välja antud dokument. Antud asjas on tõendatud Kaitseressursside Ameti arhiiviteatisega 13.03.2006 nr. 3-9/3407, et J.T. on kutsutud 23.11.1962 Leedu NSV Shiauliai sõjakomissariaadi poolt Nõukogude armeesse kohustuslikku sõjaväeteenistusse ning teenis kuni reservi arvamiseni 21.08.
12. Seega on tuvastatud kaebaja kohustuslik sõjaväeteenistuses viibitud aeg, kuid vastustaja on jäigalt tuginenud RPKS § 28 lg 2 p. 3 viimasele lõigule „kui isik suunati teenistusse Eestist“, millest tulenevalt ei ole arvestatud nimetatud aega pensioniõigusliku staazi hulka, kuna kaebaja on suunatud Leedust. Kohus asub kaebuse lahendamisel seisukohale, et lähtuda tuleb Põhiseaduse § 12, mille kohaselt tuleb tähelepanu pöörata võrdse kohtlemise probleemile, et tagada võrdsus seaduse ees ning kohaldada kehtivaid seadusi ühetaoliselt. Seaduse kohaldamise võrdsus tuleneb Põhiseaduse § 3 lg 1, mille kohaselt saab riigivõimu teostada ainult Põhiseadusega kooskõlas. Võrdsuse printsiip kohustab leidma iga ebavõrdse kohtlemise õigustamiseks vähemalt ühe mõistliku põhjuse. Antud juhul on toodud vastustajal välja põhjusena, et mitte arvestada kohustusliku sõjaväeteenistuses olemise aega kaebajal pensioniõigusliku staazi hulka , asjaolu, et kaebaja ei ole suunatud teenistusse Eestist, mis tuleneb küll otseselt seaduse sättest, kuid lähtudes õigluse üldpõhimõtetest ja Põhiseaduse sätetest, tuleks arvestada kaebaja puhul sõjaväeteenistuses viibimise aega pensioniõigusliku staazi hulka, olenemata sellest , et teda ei suunatud sõjaväeteenistusse Eestist. Kohus peab usaldusväärseks kaebaja seletust selle kohta, et peale Tartu Raudteetranspordi Tehnikumi lõpetamist l
13. aastal, oli kaebaja Eesti NSV- s elav kodanik, keda suunati ühtse nõukogude võimu ajal ( rahvuste assimilatsiooniprogramm) tööle Leedu NSV-sse Leedu Raudteele ning kaebaja pidi maha jätma oma kodu ja pereliikmed ning oli sunnitud korraldust täitma. Kuna samal aastal tekkis kaebajal sõjaväekohustus, suunati kaebaja otse Leedust (Leedu NSV Shiauliai sõjakomissariaadi poolt) Nõukogude armeesse kohustuslikku sõjaväeteenistusse ning Leedu Vabariik ei maksa käesoleval hetkel kaebajale sõjaväeteenistuse aja eest pensioni. Kuna vastaspool ei ole nimetatule vastuväiteid esitanud ega kahtluse alla seadunud, vaid juhindub vahetult ainult RPKS § 28 lg 2 p. 3 toodust, ei pidanud kohus vajalikuks täiendavaid dokumente kaebajalt nõuda nimetatu tõendamiseks. Kokkuvõttes asub kohus seisukohale, et kaebaja pensioniõigusliku staazi hulka tuleb arvata kohustuslikus sõjaväeteenistuses viibitud aeg arvates 23.11.1962 kuni 21.08.1965 tagasiulatuvalt, so. arvates 06.11.2005, kuna reaalselt on kaebaja läbinud kohustusliku sõjaväeteenistuse Nõukogude armees ning kaebaja ei olnud oma huvide eesmärgil enne sõjaväeteenistusse kutsumist lahkunud Eesti NSV-st Leedu NSV-sse. Samas on üldteada, et mõlemad liiduvabariigid kuulusid Nõukogude Liidu koosseisu ning vastavalt inimeste erialadele ja riigi vajadustele paigutati inimesi tööle teistesse piirkondadesse. Seega on kohus seisukohal, et võrdselt teiste sõjaväeteenistuses viibijatega, kelle kohustusliku sõjaväeteenistuse aeg arvatakse pensioniõigusliku staazi hulka RPKS § 28 lg 2 p. 3 alusel, tuleb arvata ka J.T. kohustusliku sõjaväeteenistuse aeg tulenevalt RPKS § 28 lg 2 p. 3 pensioniõigusliku staazi hulka ning seega teeb kohus Tartu Pensioniameti Jõgeva osakonnale vastava ettekirjutuse. Ettekirjutus kuulub täitmisele pärast kohtuotsuse jõustumist ühe kuu jooksul (HKMS § 98 lg 1). Kohus rahuldab kaebuse lähtuvalt HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p.
14. Kuna kohus kaebuse rahuldab, tuleb tulenevalt HKMS § 93 lg 1 kohaselt kaebaja kasuks välja mõista 10.- krooni riigilõivu, mida kaebaja on pidanud kaebuse esitamisel kandma. Kohtunik Mare Priks